Tellimuse kinnitamine U U Tellimuse täitmine U/D U/D Arve tasumine R R R Seisundi- ja tegevusdiagramm -Seisunddiagramm -Tegevusdiagramm Objektide ja Atribuutide semantika OBJEKTID JA ATRIBUUDID SEMANTIKA Klient Kliendi_id (PK) Unikaalne identifikaator Kliendi_Eesnimi Kliendi_Telefon Dispetser Taksojuhi ja kliendi infovahendaja Dispetser _id (PK) Unikaalne identifikaator Dispetser _Telefon Dispetser _Aadress Taksojuht Taksojuht_id (PK) Taksojuht_Autovärv Taksojuht_Numbrimärk Taksojuht_Automark Taksojuht_Tellimuse_seisund Taksojuht saab tühistada tellimuse, nt kui klient pole kohal Tellimus Andmebaasi esitatud tellimused Tellimus_id (PK) Unikaalne identifikaator Tellimus_Kuupäev /Kellaaeg
Ajakirjandust omas ja juhtis kommunistlik partei. Funktsioon: ideoloogiline mõjutamine, valvamine ja kasvatamine. Uudistes keskne positiivsus ja kommunistliku suhtumise väljendus. Vaid hea uudis on uudis! Temaatika: riiklikud dokumendid, parteikõned, töösaavutused. Uudised ideologiseeritud: õiged seisukohad ja arvamused. Kriitikale kohustuslik reageerida. Lehes ei ilmu ühiskondlikult väärtusetuid kirjutisi. Väljastpoolt Eestit lubatud vaid TASSi ja ETA materjalid. Ajakirjanik infovahendaja riigi ja lugeja vahel. Maht vähenes! Ilmumissagedus, formaat ja maht täpselt ettemääratud. Reklaami polnud, vana trükitehnika. Tüpoloogia: ülevabariigilised üldlehed, kohalikud üldlehed, üldvabariigilised rühmalehed (Sirp ja Vasar, Säde, Spordileht). Kohustuslik tellimine. Allkirjata juhtkirjad. Tekste raske liigitada. Uudisel kronoloogiline struktuur. Lugudel peavad olema juures autorinimed. Vastutav toimetaja=peatoimetaja. Toimetaja asetäitja= partei esindaja. Vastutav
· Virtuaalraamatukogu · Digitaalraamatukogu ____________ · Seinteta raamatukogu · ... jms. Definitsioon 1 · Digitaalraamatukogud on kogum elektroonilisi ressursse ja ühendatud tehnilisi suutlikkusi (oskusi- võimalusi) informatsiooni loomiseks, otsimiseks ja kasutamiseks. Selles tähenduses on nad info säilitamise ja otsisüsteemid, mis manipuleerivad (opereerivad) digitaalsete andmetega ükskõik millist tüüpi infovahendaja (tekst, pildid, heli; liikuvad või staatilised pildid) kaudu ning eksisteerivad võrgus. Digitaalraamatukogude sisu koosneb andmetest, metaandmetest (mis kirjeldavad loojat, omanikku, õigusi) ja metaandmetest, mis koosneb linkidest või sidemetest muude andmete või metaandmetega - mis loodud kas siis digitaalrkogus või väljaspool seda. Definitsioon 2 · Digitaalraamatukogud on loodud - kogutud ja organiseeritud -
(Roose 2002: 22). Autorid on otsustanud valida reklaamid, mida liigitatakse meediumite järgi, nendeks on: ajalehe-, ajakirja-, teatmiku-, posti-, väli-, müügikoha-, pakendi-, 6 raadio-, TV-, interneti-, sponsor- ja SMS-reklaam (Roose 2002: 22). Keskendutakse kolmele eri liigile: post-, tele- ja raadioreklaamid. Raadio on juba üle 60 aasta olnud tähtis reklaami edastaja. Mõned tööstuse vaatlejad arvasid, et raadio kui infovahendaja sureb välja seoses televisiooni tulekuga 1950ndatel. Arukad raadiosaadete juhid aga suutsid seda olukorda vältida muutes oma programme vaheldusrikkalikemaks, lülitades näiteks draama saadetelt üle uudistele. Kohati võib isegi öelda, et raadio kuulajaskond on kasvanud olenemata televisiooni populaarsusele. (Wright jt 1984: 196) 1981. aastal ulatus raadio reklaami netotulusus 440 miljoni dollarini, 75% sellest oli
üksmeele (konsensuse), ühiste huvide ja tegevusprogrammi kujundaja ülesannet. 2) Massimeedia levitab üldist huvipakkuvat informatsiooni, pidades silmas peamiselt vaba aja veetmist. 3) Massikommunikatsioon töötab ühesuunalise liikluse põhimõttel. Auditoorium ei saa infosisu kontrollida, täpsustada. 4) Massikommunikatsiooni kaudu edastatakse informatsiooni valikuliselt, osaliselt, mis tihti moonutab tegelikku pilti. 5) Massikommunikatsiooni tekkimisega tõusis infovahendaja sotsiaalne roll ja staatus. 6) Massimeedia on seotud paljude meediaväliste süsteemidega, nagu majandus, poliitika, kultuur jne. Seetõttu koondub nende käsutusse väga mahukas ja rikkalik info, mille valdamise ja leviku kaudu omandab meedia ühiskonnas isesesva ja sõltumatu faktori tähenduse. Avaliku arvamuse kujundamine Avalikuksarvamuseks nimetatakse ühiskonnas haridussüsteemi ja
valmisolekut muutusteks. Loov inimene ei ole kinni oma seisukohtades, vaid laseb ka teistel oma ideid edasi arendada. Organisatsiooni poolt vajatavad eeldused Et sekretär saaks omas töös vajatavaid teadmisi ja oskusi kasutada, on siiski lisaks tema enda eeldustele oluline ka firma poolt tööks loodud eeldused. Ma ei pea siin silmas mitte ainult elementaarseid töövahendeid, vaid eelkõige suhtumist sekretäri ametisse ning sekretäri kui infovahendaja rolli. Ilmselt võis päris raske olla oma rolli täita sekretäril, kes küsides inimestelt nende lahkumisel "Millal tagasi tuled", sai vastuse "mis sa pärid kogu aeg, mis see sinu asi, kellega ja kuhu..." Aga nagu ka vanasõna ütleb "Kes see ikka koera saba kergitab, kui koer ise", tuleb igal sekretäril/assistendil endal oma rolli ka teistele teadvustada (ning selleks on olulised ka eelpool mainitud isikuomadused). Kuid lisaks inimeste liikumisele on
enda arutluste tulemusena sündinud juhtimisstiili sügav nägemus ja selle omaksvõtt. Juhtimisstiilid ja juhtimisviisid Koostada juhtimisolukordades SWOT analüüs: tugevused (strengths), nõrkused (weaknesses), võimalused (opportunities), ohud (threats). Puhastustööde juhi rollid töökeskkonnas Info edastamise rollid Inimsuhete rollid Otsustaja rollid Infokeskus Puhastustööde juht Algataja Infovahendaja Eeskuju Nõustaja Informeerija Kontaktisik Takistuste käsitleja Ressursside jagaja 1.1.3 Juhi omadused Juhtimise hindamise tasemed Harjutaja Tulemuste saamine tuleb tänu organisatsiooni ja töötajate toetusele • Juhtimine on veel praktika läbi õppimine • Pole piisavalt teadmisi ega kogemusi juhtimisest.
HARIDSÜSTEEMis: a)Lasteasutus, kus laps käib (kool, lasteaed) Õptajaad + tugispetsialistid on siis tegelejad, nõustajad.Info jagamine sellekohta, mis edasi saab selle lapsega teha + Info jagamine hindamistulemuste kohta = nõustamine Nõustamine on keeruline valdkond. Raskeks teeb see, et üks osapool on asjasse väga emotsionaalselt seotud (just negatiivne on see), et just kui areng ei lähe ootuspäraselt. Nõustajad ei saa olla lihtlsalt infovahendaja rollis, vaid arvestama PEAB vanematee emotsioodiega. Mis võivad olla vahel rasked ja tekitada vastasseisu ka tegevusele. Teisesküljest on infoandja ehk õpetaja on lapsega tihtedalt seotud, sest ka tema puutub tihti lapsega kokku. Mõlemad võivad asuada siis kaitsepositsioonidel lapse suhtes ja sis on ühist keelt raske leida. Õpetaja on proff ja peab suutma üle olla neg tunnetest. Nõustaja peaks suutma jääda prof-ks. See pole lihtne.
Roll on tervik kõikidest mingi kindla positsiooniga seotud tegevustest ja käitumisootustest. Projektijuhi töö eeldab mitme eri rolli täitmist. Projektijuht on: kliendi ja/või tellimuse andja huvide kaitsja. Projektijuht kogub vajalikku informatsiooni, on aktiivne kontaktihoidja, annab kliendi soovid edasi oma meeskonnale, edastab kliendi ootusi, peab läbirääkimisi. spetsialistide ja ekspertide omavahelise suhtlemise vahendaja. Projektijuht on infovahendaja: vastuvõtja, jagaja, kõneleja. kogu projekti raames toimuva tegevuse juht. Projektijuht juhib oma meeskonda: koordineerib, abistab, kontrollib. pidevalt liikvel olev esindaja. Projektijuht on enamasti vähe büroos ja kirjutuslaua taga, lahendab probleeme ja konflikte. Ta on suhtleja: esindusisik, liider ja sidepidaja. otsustaja ja initsiaator. Projektijuht peab kindlustama projekti eduka kulgemise. Ta on ressursside jaotaja, uuendaja.