Kõigepealt loovad juhid kultuuri, alles seejärel kujundatakse grupid ja organisatsioonid 21. Organisatsioonide muutmise võimalused kõigepealt vajalik teadvustada ning seejärel reaalsest olukorrast lähtudes võtta tarvitusele kaalutletus sammud. võivad toimuda ka spontaanselt uute liikmete värbamisega, uute lugud, rituaalide ning materiaalsete sümbolite muutmisega. 22. Sotsiaalse võimu mõiste ja tüübid võime juhtida inimesi, informatsioonilisi ja materiaalseid ressursse eesmärgiga midagi korda saata Võimutüübid: Sotsialiseeritud – võimuvajadus eesmärgiga hoolitseda teiste eest Personaalne – võimuvajadus isiklike eesmärkide täitmiseks 23. Organisatsioonipoliitika mõiste tahtlikud tegevused sooviga haarata või kaitsta enese või grupi huve organisatsioonis 24. Tehnoloogia mõiste, selle mõju organisatsioonile
Kollektiivselt jagatud tähenduste süsteem. Juhtide osa Organisatsioonikultuur saab alguse liidritest, kes väljendavad grupile oma enda väärtuseid ja arusaamu. Kultuur ja juhtimine on ühe mündi kaks külge. Kõigepealt loovad juhid kultuuri, alles seejärel kujundatakse grupid ja organisatsioonid. 21. Organisatsioonide muutmise võimalused: töötajaid tööd organisatsiooni 22. Sotsiaalse võimu mõiste ja tüübid: Sotsiaalne võim – võime juhtida inimesi, informatsioonilisi ja materiaalseid ressursse eesmärgiga midagi korda saata. Võim on loomulik osa organisatsioonist. Juhid peaksid seda kasutama alluvate toetamiseks ja koordineerimiseks Kaks võimu tüüpi: sotsialiseeritud – võimuvajadus eesmärgiga hoolitseda teiste eest personaalne – võimuvajadus isiklike eesmärkide täitmiseks Vastutustundlikel juhtidel esineb sotsialiseeritud võimuvajadus Võimu allikad tasu võim – võim anda hüvitusi karistuse võim – võim karistada
ameerikasemiootikutega. Rahvusvaheliste biosemiootika konverentside eelkäija. Hoidis oma ise pärandit, arendas omailma konsepti. Thre peamine fookus oli demehhaniseerimisel, lähenemine, kus meditsiinis patsiendi keha e katkine masin pannakse uuesti tööle. Endosemioos – termin, mida kasutatakse inimkeha mittekeelelisi ja mittevaimsete interaktsioonisüsteemide uurimisel. Endosemioos on püüd seletada ja mõista informatsioonilisi suhteid, mis toimuvad organismis iseeneses. Ta võttis semiootika filosoofiast, lingvistikast ja hermeneutikast ning asetas ta tagasi suuremasse bioloogilisse alasse. 10) Giorgio Prodi (1928-1987) – Itaalia arstiteadlane, onkoloog ja semiootik. Avaldanud raamatuid meditsiinifilosoofiast ja bioloogia filosoofiast. Koos Thomas Sebeoki ja Thure von Uexkülliga arendas ta semiootilist lähenemist bioloogias (biosemiootikat). Sebeok väidab, et
Murray) Vajadused on õpitud Igal vajadusel on intensiivsus ja suund Vajaduse ilmnemiseks on vajalikud teatud keskkonna tingimused Intiimsuse/läheduse vajadus motiiv kogeda soojust, lähedust ja kommunikatsiooni teiste inimestega Kuuluvuse (liikmeksoleku) vajadus vajadus inimgrupi järele. Soov saavutada teiste heakskiitu ja tunnustust. Eelistavad "sotsiaalseid" ameteid, eesmärgiks on suhted Võimuvajadus soov kontrollida oma ümbritseva keskkonna finantsilisi, materiaalseid, informatsioonilisi ja inimressursse Saavutusvajadus (D. McClelland) Saavutusvajadus on indiviidi ootus saavutada eesmärk või ülesanne efektiivsemalt kui varem Kõrge saavutusvajadusega isik: Kaldub püstitama mõõdukama/realistlikuma raskusastmega eesmärke Kaldub tegema mõõdukama riskiga otsuseid Soovib kohest ja üksikasjalist tagasisidet Mõtleb palju tööst (sh kodus, puhkusel) Tunneb isiklikku vastutust tööde valmimise eest Motivatsiooni mõõtmine. Projektiivtestid vs küsimustikud
· Vajadused on õpitud · Igal vajadusel on intensiivsus ja suund · Vajaduse ilmnemiseks on vajalikud teatud keskkonna tingimused · Intiimsuse vajadus motiiv kogeda soojust, lähedust ja kommunikatsiooni teiste inimestega · Kuuluvuse (liikmeksoleku) vajadus vajadus inimgrupi järele. · Soov saavutada teiste heakskiitu ja tunnustust. Eelistavad "sotsiaalseid" · ameteid, eesmärgiks on suhted · Võimuvajadus soov kontrollida oma ümbritseva keskkonna finantsilisi, materiaalseid, informatsioonilisi ja inimressursse Saavutusvajadus (D. McClelland) · Saavutusvajadus on indiviidi ootus saavutada eesmärk või ülesanne efektiivsemalt kui varem · Kõrge saavutusvajadusega isik: · Kaldub püstitama mõõdukama/realistlikuma raskusastmega eesmärke · Kaldub tegema mõõdukama riskiga otsuseid · Soovib kohest ja üksikasjalist tagasisidet · Mõtleb palju tööst (sh kodus, puhkusel) · Tunneb isiklikku vastutust tööde valmimise eest VAJADUSTEL PÕHINEVATE TEOORIATE PARALLEELSEID JOONI
Küb-organisatsioon Midagi mõlemast – inimesest ja masinast, inimese ja masina hübriid Mitmesuguste vastandlike jõudude tulemus Eesmärgik leida uusi seoseid ja realiteete Tehnoloogiline imperatiiv Usk sellese, et tehnoloogia valik määrab organisatsiooni teised aspektid, nt. struktuuri Informatsiooniprotsessid ja uus tehnoloogia Tehniline komplekssus viib struktuuri komplekssusele, sest barjäärid on suuremad Sotsiaalne võim – võime juhtida inimesi, informatsioonilisi ja materiaalseid ressursse eesmärgiga midagi korda saata Võim on loomulik osa organisatsioonist. Juhid peaksid seda kasuttama alluvate toetamiseks ja koordineerimiseks. Võimutus määrab tegelikult organisatsiooni efektiivsuse Autoriteet – õigus või kohutus nõusoleku saavutamiseks Võimu (legmiitsus) – võime saavutada nõusolekut (inimesed, kel puudub positsioon, võivad omade tegelikku võimu) Võimutüübid:
viibimisele sillas kuni momendini, kuni on saanud kaptenilt selgelt mõistetava korralduse/ informatsiooni selle kohta, et kapten on tema kohustused üle võtnud. Vahitüürimehe kohustus on olla kursis laeval läbiviidavate töödega, töödega raadioantennide, radariantennide, laevavile läheduses, et vajadusel hoiatada töötavaid inimesi vastava aparatuuri kasutamisest. Soovitav on kasutada informatsioonilisi tabeleid hoiatamaks tööde läbiviimisest vastava aparatuuri läheduses. Hea merepraktika navigatsioonivahis. Vahitüürimees on vastutav pideva ja tähelepaneliku vahipidamise eest. See on põhiline vältimaks kokkupõrkeid, madalikulesõite ja teisi juhtumeid. Pidamaks efektiivset vahti peab vahitüürimees kindlustama: · Tähelepaneliku audio-visuaalse vahi kindlustamaks olukorra täielikku valdamist,
Vahitüürimees jääb vastutavaks laeva ohutuse ja navigatsiooni eest vaatamata kapteni viibimisele sillas kuni momendini, kuni on saanud kaptenilt selgelt mõistetava korralduse/informatsiooni selle kohta, et kapten on tema kohustused üle võtnud. Vahitüürimehe kohustus on olla kursis laeval läbiviidavate töödega, töödega raadioantennide, radariantennide, laevavile läheduses, et vajadusel hoiatada töötavaid inimesi vastava aparatuuri kasutamisest. Soovitav on kasutada informatsioonilisi tabeleid hoiatamaks tööde läbiviimisest vastava aparatuuri läheduses. Hea merepraktika navigatsioonivahis Vahitüürimees on vastutav pideva ja tähelepaneliku vahipidamise eest. See on põhiline vältimaks kokkupõrkeid, madalikulesõite ning teisi juhtumeid. Pidamaks efektiivset vahti peab vahitüürimees kindlustama: -visuaalse vahi kindlustamaks olukorra täieliku valdamist, mise,
Kvaliteet suhe, väärtustavad häid suhteid ja usaldusväärsust. o Kuuluvuse (liikmeksoleku) vajadus – vajadus inimgrupi järele. Soov saavutada teiste heakskiitu ja tunnustust. Eelistavad “sotsiaalseid” ameteid, eesmärgiks on suhted. Nende puuduseks ob see et nad pole nii usaldusväärsed. o Võimuvajadus – soov kontrollida oma ümbritseva keskkonna finantsilisi, materiaalseid, informatsioonilisi ja inimressursse. Kui keegi hakkab kujunema juhiks, algab sinus see protsess, et soovid seda võimu ise omada. o LISAKS: autonoomia vabadus – ise otsustad, pole reegleid ega piire. Impulsiivsus vajadus – hetkeajendil käituda ja reageerida. madal kuuluvusvajadus, Saavutusvajadus (D. McClelland) Saavutusvajadus on indiviidi ootus saavutada eesmärk või ülesanne efektiivsemalt kui varem.
Veelgi õigem on seda geeni, millest räägivad geenivaliku teooria pooldajad, nimetada strateegiliseks geeniks. See on midagi informatsioonilise ja materiaalse geeni vahepealset, sest informatsioonilise geeni püsimajäämine ja edasikandumine põlvkondade ahelas sõltub sellest, kui edukalt suudab ta paljuneda, st kui palju materiaalseid geene (oma info materiaalseid kandjaid) suudab ta tekitada. Kui tänapäeva käitumisökoloogid räägivad geenidest, siis mõtlevad nad valdavalt informatsioonilisi või strateegilisi geene, mitte nende molekulaarseid materiaalseid kandjaid. Käitumine on eriti keerulise geneetilise taustaga nähtus. Mingi konkreetne käitumisviis on enamasti mõjutatud väga suure hulga materiaalsete geenide poolt. Käitumist määrava geeni all võib käitumisökoloog näiteks mõista ühes või koguni mitmes kromosoomis paiknevate nukleotiidijärjestuste poolt määratud informatsiooni, mis omab piisavalt suurt kalduvust
läbivad radikaalsed muundumised, seda aga järk-järgult. Just seetõttu peame olema valmistunud selleks, mis tuleb. Hetkel, mil planeet sooritab hüppe, oleme seal koos sellega, ja ärkame, üle viiduna uude maailma, milles vihkamine, hirm ja materialism lihtsalt puuduvad. Pole enam anunnakke, sest nad ei suuda meid järgida. Nad jäävad teise ajutisse ruumi, kuhu lähevad ka need, kes on nendesarnased. Nad juba näevad seda ja on meeleheitel. Just see sunnib neid suurendama informatsioonilisi ja ener- geetilisi rünnakuid. A: Aga kuidas see ilmneb? D: Füüsilisel tasandil võimendatakse manipulatsiooni toidu kaudu. Kõige rohkem tarvitatakse Maal leiba, seetõttu on lihtne jahusse lisada kõikvõimalikke "kasulikke" aineid. Siis alustatakse vaktsineerimiskampaaniaid niinimetatud "uute" haiguste vastu. Nende üle, kes räägivad sellest tõtt, naerdakse, trahvitakse, neid kõrvaldatakse. Lastakse välja raamatuid, tehakse telesaateid vaid ühel eesmärgil et tõestada, et
annaabi.ee 
