Tähenduse üldistamine ja kitsendamine · Laps osutab sõnaga tervele lausungile või fraasile · Arusaamine käib keeleloomest ees, esimese sõna ütlemise ajaks saab laps aru umbes 20 30 sõnast · Perioodi lõpust (~2-aastaseks saamisest) alates kasvab sõnade arv hüppeliselt Nt 18. kuul 20 sõna, 24. kuul 250 sõna, 30. kuul 500 sõna Kahesõnaliste lausungite periood · Algus umbes 1,5-aastaselt · Telegraafistiil kasutab ainult kõige informatiivsemaid sõnu (emme auto; veel juua; tädi papu) kontekst mõistmisel oluline · Kõik lapsed hakkavad nii rääkima, hoolimata emakeelest, kuigi suurem osa neist pole kunagi kedagi nii rääkimas kuulnud Lausetega rääkimine · 2 2,5-aastaselt pikemad ja keerulisemad lausungid Oskab vastata küsimustele kes? kus? mis? Oskab vastata jah-ei küsimustele · 3-aastaselt kasutab liitlauseid Oskab vastata küsimustele kuidas? miks? millal?
Absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja teada, et saada informatsiooni ehitusmaterjali iseloomulike omaduste kohta. Kuna absoluutse tiheduse määramiseks on vaja poorideta ja tühikuteta materjali, siis jahvatatakse materjal kindla terasuuruseni. Absoluutse tiheduse kaudu saame teada, mis on ehitusmaterjali mass ilma poorideta ja tühikutega. Absoluutse tiheduse abil on võimalik arvutada materjali poorsuse protsent. Tihedus on üks informatiivsemaid materjali iseloomulikke näitajaid. Tihedus näitab ehitusmaterjali ruumalaühiku massi. Materjali soojusjuhtivus, tugevus, poorsus ja sellest materjalist valmistatud detaili või konstruktsiooni mass sõltub oluliselt just tema tihedusest. Poorsusest oleneb reeglina ka proovikeha tugevus, mida väikesem on tihedus, seda madalam on materjali tugevus. 2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest võipoorsusest
sest ühe sõnaga osutab laps tervele fraasile või lausungile. · Perioodi lõpust (2 aastaseks saamisest) alates kasvab lapse sõnade arv hüppeliselt (nt 18. Kuul on 20 sõna, 24. Kuul on 250 sõna, 30.kuul on 500 sõna). Laps ütleb esimese sõna siis kui ta mõistab juba 20-30 sõna · Pooleteise aastane laps jõuab kahesõnaliste lausungite perioodi. Laps räägib telegraafistiilis, kasutades ainult kõige informatiivsemaid sõnu. · 2-2,5 aastane laps hakkab ütlema pikemaid ja keerulisemaid lausungeid. Ta oskab vastata küsimustele, mis algavad küsisõnadega kes?, mis?, kus? miks? Millal?. Selles vanuses hakkab laps ise pidevalt küsima MIKS? · 3-4. Aastase lapse jutus on sageli ülereguleerimist laps teeb vigu, mida ta varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid erandsõnadel. Nt ütleb
ajas on mitmekuulised erinevused. Seda nimetatakse ühesõnaliste lausungite perioodiks, sest ühe sõnaga osutab laps tervele fraasile või lausungile. Perioodi lõpust (2 aastaseks saamisest) alates kasvab lapse sõnade arv hüppeliselt (nt 18. Kuul on 20 sõna, 24. Kuul on 250 sõna, 30.kuul on 500 sõna). Laps ütleb esimese sõna siis kui ta mõistab juba 20-30 sõna. Pooleteise aastane laps jõuab kahesõnaliste lausungite perioodi. Laps räägib telegraafistiilis, kasutades ainult kõige informatiivsemaid sõnu. 2-2,5 aastane laps hakkab ütlema pikemaid ja keerulisemaid lauseid ja keerulisemaid lausungeid. Ta oskab vastata küsimustele, mis algavad küsisõnadega kes, mis, kus, miks, millal. Selles vanuses hakkab laps ise pidevalt küsima MIKS? 3-4 Aastase lapse jutus esineb sageli ülereguleerimist laps teeb vigu, mida ta varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid erandsõnadel. 14) Mis on hoidekeel ja milline on selle tähtsus kõne õppimisel
Õpivad kõlalisi mustreid enne, kui hakkavad künest aru saama. Oma esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. elukuul. Seda perioodi nimetatakse ühesõnaliste lausungite perioodiks, sest ühe sõnaga osutab laps kogu fraasile, millest ema saab aru tänu kindlale kontekstile, kus neid kasutatakse. Pooleteiseaastane laps jõuab kahesõnaliste lausungite perioodi. Laps räägib, kasutades ainult kõige informatiivsemaid sõnau (emme auto, veel juua). 22,5-aastane laps hakkab ütlema pikemaid ja keerulisemaid lausungeid. Ta oskab vastata juba küsimustele, mis algavad küsisiõnaga kes?, kus?, mis?, samuti jah-ei küsimustele. Kolmeaastased lapsed suudavad vastata küsimustele kuidas?, miks?, millal?, ja kasutavad liitlauseid. Hakkavad pidevalt miks? Küsima. 34 aastase lapse jutus esineb sageli ülereguleerimist laps teeb vigu, mida ta enne ei teinud. See
sagedamini 10 elukuul. Ühe sõnaga osutab laps tervele fraasile. Ei ole vaja muretseda et laps ei saa aru. Arusaamine käib keeleloomest ees. Kui laps ütleb ühe sõna saab ta aru umbes 20-30 sõnast. Järgneval arenguperioodil kasvab lapse sõnavara hüppeliselt 18 kuud 20 sõna-24 kuul 250 sõna jne. 6) Kahesõnaliste lausungite periood – 1,5 eluaastal räägib laps telegraafistiilis, kasutades ainult kõige informatiivsemaid sõnu ( emme auto, veel juua) See periood on uurijatele erilist huvi pakkunud, kuna olenemata emakeelest räägivad selles perioodis kõik lapsed ühte moodi, kuigi nad ei ole kedagi nii rääkimas kuulnud. 7) Keerulisemad lausungid – 2-25 eluaasta 8) Ülereguleerimine – 3-4 eluaasta. Laps hakkab tegema vigu mida ta varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid ka erandsõnadel. („Kevad tulevad palju palju“ näidates et ta teab mitmuse
poolteisest kuni puberteedieani teisi inimesi rääkimas, siis ei ole tema puhul keele täielik omandamine enam võimalik 45. Millised kolm oskust eelnevad esimeste sõnade ja ühesõnaliste lausete ütlemisele? Koogamine, lalisemine, kajakõne ehk ehholaalia periood. 46. Millal algab lapse keele arengus kahesõnaliste lausete ütlemise periood? Pooleteise aastaselt algab lapse kõnes kahesõnaliste lausete periood, kus laps räägib nagu telegraafistiilis kasutades vaid kõige informatiivsemaid sõnu (nagu täiskasvanu väljenduks telegrammis) nt emme juua, tädi papu vms 47. Mitut sõna valdab 6-aastane laps? 6 aastane aga juba umbes 15 000 sõna 48. Mis on teadvus? Teadvuse all mõistetakse teadlikkust iseendast ja oma keskkonnast ning võimet kirjeldada nii välismaailma kui ka enda sisemaailma. 49. Milline aine mõjutab une ja ärkveloleku rütmi? Une ja ärkveloleku rütmi mõjutab oluliselt keemilise aine, melatoniini, tootmine ajus.
kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. *etnoloogia- rahvateadus, rahvaste kultuuri ja olustikku uuriv teadus. *rahvaluule- rahvalaulud, -jutud, mõistatused, vanasõnad jne. *kroonikad- ajaraamatud. Käsitleb päevasündmusi. Üks informatiivsemaid on Henriku Liivimaa kroonika, kus leidub ka üksikuid Eestit puudutavaid sissekandeid. 2. Muinasaja periodiseering. Lk. 9-10 (kiviaeg: mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg) Kiviaeg: *vanem kiviaeg ehk paleoliitikum (esimeste inimeste kujunemine-jääaja lõpp) *Keskmine mesoliitikum (u 9000-5000 a eKr) *noorem ehk neoliitikum (5000-1800 a eKr) Pronksiaeg: *vanem pronksiaeg (u 1800-1100 a eKr)
annaabi.ee 
