Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve. Abstraktne ekspressionism on 1940. aastatel Ameerika Ühendriikides abstraktsionismist väljakasvanud kunstivool. Uue kunstivoolu alusepanijateks ja viljelejateks olid 19301940. aastatel Euroopast Ameerika Ühendriikidesse siirdunud kunstnikud. Sarnast voolu Euroopas nimetatakse informalismiks. Ekspressionism USA's USA'sse jõudis Eksperssionism läbi euroopa kunstnike,kes põgenesid sõja ja tagakiusamise eest. Sealsed viljelejad panid aluse uuele kunstivoolule, abstraktsele ekspressionismile, mis muutis New York City uueks maailma kunstikeskuseks . See oli esimene kunstivool ameerikast,mis saavutas üle maailmse tunnustuse. Esindajad: · Arshile Gorky (15.04.1904 - 21.07.1948)
loomeprotsessist välja lülitada. Levinud oli ka orgaaniline abstraktsionism, mille tuntuimaks esindajaks on Armeenia päritoluga USA kunstnik Arshile Gorky. Ameerikas kogusid oma abstraktsete teostega tuntust veel Franz Kline, Marc Ruthko ja Barnett Newman. Pärast II maailmasõda võitis abstraktsionism kiiresti pinda ning saavutas kodanlikel maadel ka riigi toetuse. Ühtlasi asendus sel ajal geomeetriline abstraktsionism abstraktse ekspressionismiga, mida nimetatakse ka informalismiks. Informalism tekkis 1945.-1946. aastal Pariisis ning selle tähtsamaks esindajaks on Jean Dubuffet. 1949. aastal oragniseeris Dubuffet näituse pealkirjaga ,,Brutaalne kunst", kuhu koondas laste, aga ka psüühilikahaigete eneseväljendust, muuhulgas roppe kritseldusi ja kujutisi Pariisi seintelt, ning avaldas kirjutusi, milles kuulutas ,,brutaalse kunsti" väärtuslikumaks traditsioonilisest, ,,kultuursest" kunstist, süüdistades viimast igavuses, jõuetuses ja
Kirjelda nende ülesehitust. 12. automatism spontaanne maailmaprotsess, mis peab toimuma alateadvuslikult motiiv kunstiteose osatarvik, väljendusüksus kalligraafia ilukiri impressionaalne umbisikuline, isikuta pastoosne paks värv, paksult maailma 13. Millest lähtus enamus abstraktsioniste? Mingist loodusmuljest, arendas selle tundmatuseni, kuid säilitas sideme sõjaeelse Pariisi koolkonna värvimaitse ja maalimistehnikaga 14. Millist kunsti hakati nimetama informalismiks? Kunsti, kus oli kujutatud metallplaadist teoseid, millel oli kuumutatud värve, nii et sellele olid tekkinud juhusliku kujuga mullid 15. Mis on spatsialism ja mida pidi see kaotama? Ruumikunst, see pidi kaotama piiri maalikunsti ja skulptuuri vahel 16. Millega üllatas kunstipublikut Jean Tinguely? Ta konstrueeris ,,metamehaanilisi" vesirattaid, mis tekitasid pööreldes helisid, ja teisi veidraid, kasutuid, absurdsena mõjuvaid masinaid 17. Millile viitab ,, uus realismi" sõna realism?
Le Corbusier sai üheks 20. sajandi tuntumaks arhitektiks ja disaineriks ning ühtlasi funktsionalismi rajajaks. 6. Funktsionalism ütles täielikult lahti endisest arhitektuuripärandist ja lõi uue arusaama inimese elukeskkonnast, mis pidi olema mõistuspärane, loogiline. Ehitiste ja esemete vorm pidi lähtuma ainult otstarbest - funktsioonist. 7. Ameerika eeskujul võtsid paljud noored euroopa kunstnikud suuna abstraktse ekspressionismi poole. Sellist kunsti tavatsetakse nimetada informalismiks. See levis Põhja-Euroopas ja hoolimata vastuseisust ka Pariisis. Tuntuim informalist ongi arvatavasti prantslane Jean Dubuffet, kelle looming on jõuline, sageli lausa jõhker ja teadlikult antikultuurne. 8. Ekspressiiv-abstraktne väljenduslaad ammendas end siiski üpris kiiresti, suutmata pakkuda midagi uut. Otsides uusi võimalusi, jõudis osa kunstnikke ja teoreetikuid järeldusele, et kunsti tuleks veelgi rohkem puhastada kõigest liigsest
Samal aastal avaldas ta ka programmi ,,Kubismist suprematismini". Oma laadi nimetas ta suprematismiks", kuna leidis, et ta on viinud täiuslikkuseni Cézanne'ist alanud arengu. Kazimir Malevits ,,Must ruut" Äärmuslik suund Pärast II maailmasõda võitis abstraktsionism kiiresti pinda ning saavutas kodanlikel maadel ka riigi toetuse. Ühtlasi asendus sel ajal geomeetriline abstraktsionism abstraktse ekspressionismiga, mida nimetatakse ka informalismiks. Informalism tekkis 1945.-1946. aastal Pariisis ning selle tähtsamaks esindajaks on Jean Dubuffet. 1949. aastal oragniseeris Dubuffet näituse pealkirjaga ,,Brutaalne kunst", kuhu koondas laste, aga ka psüühilikahaigete eneseväljendust, muuhulgas roppe kritseldusi ja kujutisi Pariisi seintelt, ning avaldas kirjutusi, milles kuulutas ,,brutaalse kunsti" väärtuslikumaks traditsioonilisest, ,,kultuursest" kunstist, süüdistades viimast igavuses, jõuetuses ja formaalses ilutsemises.
Informalism Kuid ka Euroopa kunst ei olnud surnud. Natside ikkest vabanenud Prantsusmaal võeti tagakiusatud moderniste kui rahvuskangelasi, samuti juhtus ka mujal Euroopas. Pariisis sündis uus koolkond, kes võttis aluseks avangardi klassikud, kes üldistas looduslikke motiive seni kuni need polnud enam äratuntavad. Ameerika eeskujul võtsid paljud noored euroopa kunstnikud suuna abstraktse ekspressionismi poole. Sellist kunsti tavatsetakse nimetada informalismiks See levis Põhja-Euroopas ja hoolimata vastuseisust ka Pariisis. Tuntuim informalist ongi arvatavasti prantslane Jean Dubuffet, kelle looming on jõuline, sageli lausa jõhker ja teadlikult antikultuurne. Põhjamaades toimetas rühmitus ,,COBRA". Minialism Kunst, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla. Minimalistid eelistavad maalidele siiski ülilihtsaid kolmemõõtmelisi objekte. Sageli eksponeerivad nad oma teose
Kuid ka Euroopa kunst ei olnud surnud. Natside ikkest vabanenud Prantsusmaal võeti tagakiusatud moderniste kui rahvuskangelasi, samuti juhtus ka mujal Euroopas. Pariisis sündis uus koolkond, kes võttis aluseks avangardi klassikud, kes üldistas looduslikke motiive seni kuni need polnud enam äratuntavad. Ameerika eeskujul võtsid paljud noored euroopa kunstnikud suuna abstraktse ekspressionismi poole. Sellist kunsti tavatsetakse nimetada informalismiks. See levis Põhja- Euroopas (rühmitus "COBRA" - Taani, Belgia ja Hollandi kunstnikud) ja hoolimata vastuseisust ka Pariisis. Tuntuim informalist ongi arvatavasti prantslane Jean Dubuffet (1901-1985), kelle looming on jõuline, sageli lausa jõhker ja teadlikult antikultuurne. Dubuffet Mark Rothko Frank Stella Rue Passagere Kollane ja oranz Rohkem või vähem
maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud ´d ja Guillaume Apollinaire´i. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM (1940ndad 1950ndate lõpp) Abstraktne ekspressionism on 1940. aastatel Ameerika Ühendriikides abstraktsionismist väljakasvanud kunstivool. Uue kunstivoolu alusepanijateks ja viljelejateks olid 19301940. aastatel Euroopast Ameerika Ühendriikidesse siirdunud kunstnikud. Sarnast voolu Euroopas nimetatakse informalismiks. Kunstnikud · Mark Rothko · Jackson Pollock · Franz Kline · Willem de Kooning · Arshile Gorky · Helen Frankenthaler POPKUNST Popkunst oli 1950ndatel Inglismaal ja USA tekkinud ning Mandri Euroopasse levinud moodne kunstivool. Nimetus on pärit Inglismaalt (popular art), kus sellega hakati tähistama massikunsti, peagi laienes see kõigile, kes kasutasid kaasaegse suurlinna keskkonnast pärinevaid visuaalseid kujundeid. Mõiste võttis
suuna nimi) · Tähtsad tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid · Välditi kaunistusi, olulisemaks sai materjali värv ja faktuur · Võeti kasutusele uued materjalid(teras,terasbetoon,klaas) ja konstruktsioonid(nt rippkonstruktsioon) ning uued Abstraktne ekspressionism 1930-1940.aastad · USA abstraktsionismist väljakasvanud kunstivool · Alusepanijateks olid Euroopast USA-sse läinud kunstnikud(sarnast voolu nim. Euroopas informalismiks) · Ei kujutanud ümbritsevat maailma · `maaliline'kunst, selgelt loetavad värvilaigud · Kiire valmistamine Mark Rothko Helen Frankenthaler Popkunst 1950ndad · Nimetus pärit Inglismaalt,kus nii nimetati massikunsti · kasutab kõige argisemaid ja tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene viibib · Esile tõstetakse töid näiteks ülisuurte mõõtmetega või erksate värvidega.
tuulepuhanguna ka sõjast väsinud Euroopasse. Kuid ka Euroopa kunst ei olnud surnud. Natside ikkest vabanenud Prantsusmaal võeti tagakiusatud moderniste kui rahvuskangelasi, samuti juhtus ka mujal Euroopas. Pariisis sündis uus koolkond, kes võttis aluseks avangardi klassikud, kes üldistas looduslikke motiive seni kuni need polnud enam äratuntavad. Ameerika eeskujul võtsid paljud noored euroopa kunstnikud suuna abstraktse ekspressionismi poole. Sellist kunsti tavatsetakse nimetada informalismiks . See levis Põhja-Euroopas (rühmitus "COBRA" - Taani, Belgia ja Hollandi kunstnikud) ja hoolimata vastuseisust ka Pariisis. Tuntuim informalist ongi arvatavasti prantslane Jean Dubuffet (1901-1985), kelle looming on jõuline, sageli lausa jõhker ja teadlikult antikultuurne. Ekspressiiv-abstraktne väljenduslaad ammendas end siiski üpris kiiresti, suutmata pakkuda midagi uut. Otsides uusi võimalusi,
annaabi.ee 
