Inflatsioonimäär-inflatsiooni mõõteühik.SKT/SKP- sisemajanduse kogutoodang/produkt-mingil kindlal territooriumil toodetud lõpphüviste koguväärtus. Inflatsiooni tagajärjed võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed.Positiivsed:a) tõusevad palgad ja kallineb rent, seeläbi kasvavad hoiused ja saab võimalikuks suurendada investeeringuid;b) oma elatustaseme säilitamiseks on inimesed sunnitud rohkem töötama; need, kelle sissetulek kasvab inflatsioonitempost kiiremini, võidavad;c) nõudluse kasv sunnib tootmist laiendama;d) laenuvõtjad võidavad,c) hirm tekkida võiva inflatsiooni ees sunnib inimesi säästma ning tarbima kokkuhoidlikult.Negatiivselt:a) püsiva sissetulekuga inimeste reaaltulu väheneb, selle säilitamiseks tuleb rohkem töötada, ent palga kasv võib suurendada maksudeks minevat osa sedavõrd, et reaaltulu langeb ikkagi;b) need, kelle sissetulek kasvab aeglaselt,
Inflatsioon aktiviseerib üksikisikuid võitlema oma sotsiaalse seisundi ja elatustaseme säilitamise eest. 3) Ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu. Viimane eeldab efektiivsuse tõusu ja majanduse üldist paranemist. Negatiivne mõju avaldub järgmistel juhtudel: 1) Inflatsiooniga kaasneb reaaltulu soovimatu ümberjaotumine. Kaotavad need, kelle sissetulek kasvab aeglaselt ja võidavad need, kelle sissetulek kasvab inflatsioonitempost kiiremini. 2) Sageli elatustase langeb. Püsiva sissetulekutega inimeste reaaltulu väheneb. Kui nad soovivad endist reaaltulu säilitada on nad sunnitud tööd tõhustama, ent palga kasv võib suurendada nende makse sedavõrd, et reaaltulu ikkagi kahaneb. 3) Inflatsioon ei soodusta sääste hoiustama, sest hoiuste reaalväärtus langeb pidevalt. Kuigi intressimäär reageerib inflatsioonimäärale ja kaitseb hoiustajaid, jääb probleemiks ikka prognoosimata inflatsioon.
Inflatsioon aktiviseerib üksikisikuid võitlema oma sotsiaalse seisundi ja elatustaseme säilitamise eest. 3) Ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu. Viimane eeldab efektiivsuse tõusu ja majanduse üldist paranemist. Negatiivne mõju avaldub järgmistel juhtudel: 1) Inflatsiooniga kaasneb reaaltulu soovimatu ümberjaotumine. Kaotavad need, kelle sissetulek kasvab aeglaselt ja võidavad need, kelle sissetulek kasvab inflatsioonitempost kiiremini. 2) Sageli elatustase langeb. Püsiva sissetulekutega inimeste reaaltulu väheneb. Kui nad soovivad endist reaaltulu säilitada on nad sunnitud tööd tõhustama, ent palga kasv võib suurendada nende makse sedavõrd, et reaaltulu ikkagi kahaneb. 3) Inflatsioon ei soodusta sääste hoiustama, sest hoiuste reaalväärtus langeb pidevalt. Kuigi intressimäär reageerib inflatsioonimäärale ja kaitseb hoiustajaid, jääb probleemiks ikka prognoosimata inflatsioon.
Inflatsioon aktiviseerib üksikisikuid võitlema oma sotsiaalse seisundi ja elatustaseme säilitamise eest. 3) Ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu. Viimane eeldab efektiivsuse tõusu ja majanduse üldist paranemist. NEGATIIVNE MÕJU: 1) Inflatsiooniga kaasneb reaaltulu soovimatu ümberjaotumine. Kaotavad need, kelle sissetulek kasvab aeglaselt ja võidavad need, kelle sissetulek kasvab inflatsioonitempost kiiremini. 2) Sageli elatustase langeb. Püsiva sissetulekutega inimeste reaaltulu väheneb. Kui nad soovivad endist reaaltulu säilitada on nad sunnitud tööd tõhustama, ent palga kasv võib suurendada nende makse sedavõrd, et reaaltulu ikkagi kahaneb. 6 3) Inflatsioon ei soodusta sääste hoiustama, sest hoiuste reaalväärtus langeb pidevalt. Kuigi
investeerivad rohkem. Inflatsiooni kulud on suuremad, kui inflatsiooni ei nähtud ette. Kui seda oodati, saab selle vastu end ka paremini kaitsta. Kreeditorid saavad nõuda kõrgemaid intressimäärasid, inimesed saavad muuta oma säästud kinnisvaraks ja töötajad saavad sõlmida inflatsioonimäära suurusest sõltuvaid töölepinguid. Vastus küsimusele kas inflatsiooni vastu peaks võitlema või mitte, sõltub eelkõige inflatsioonitempost. Kui inflatsioon tõuseb üle majanduse arengut stimuleeriva piiri, siis tuleb teda pidurdada. Majanduse arengut stimuleerivaks inflatsioonitempoks loetakse 2-4%-list aasta keskmist hinnatõusu. 12.1 Turu puudulikus, valitsuse käitumine selle korral Turu puudulikkuseks nimetatakse turu piiratud funktsioneerimist. 1. konkurentsi ebatäiuslikkus, s.t. monopoolse tootmise olemasolu (monopolil liiga kõrge hind); 2. välismõjude olemasolu (n.o
kombineeritud ja liikuv tollimaks. Kindel tollimaks on määratud kindla koduses valuutas väljendatud rahasummana imporditava kauba ühikult: (P+tk). Kindla tollimaksu suhteline suurus väheneb kui inflatsioon antud riigis on kõrge. Samuti on kindel tollimaks luksuskaupade puhul suhteliselt väiksema toimega. Väärtuseline (ad valorem) tollimaks kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba hinnast: (1+tv)*P. Väärtuseline tollimaks ei sõltu inflatsioonitempost, sest hindade taseme tõusu korral suureneb automaatselt ka tollimaks samas ulatuses. Samuti on väärtuseline tollimaks absoluutväärtusena suurem kallimatelt kaupadelt. Kombineeritud tollimaks on esitatav summana, kus esialgu tasutakse väärtuseline tollimaks ja lisaks sellele kindel tollimaks: P+tk+P*tv. Liikuv tollimaks ei ole määratletud kindla rahasummana või protsendina kauba hinnast, vaid see on seotud mingite teiste teguritega. Alates 1
37 Sõltuvalt inflatsiooni äraarvamisest majandussubjektide poolt, eristatakse kahte tüüpi inflatsiooni: 1. ÄRAARVATUD INFLATSIOON - inflatsioon on õigesti prognoositud ja arvessevõetud äritehingute ja palgakokkulepete sõlmimisel; 2. OOTAMATU INFLATSIOON selle suhtes majandussubjektid ei oska või ei jõua end kaitsta. Vastus küsimusele kas inflatsiooni vastu peaks võitlema või mitte, sõltub eelkõige inflatsioonitempost. Kui inflatsioon tõuseb üle majanduse arengut stimuleeriva piiri, siis tuleb teda pidurdada. Majanduse arengut stimuleerivaks inflatsioonitempoks loetakse 2-4%-list aasta keskmist hinnatõusu. 38 12. VALITSUSE OSA MAJANDUSES 12.1 TURU PUUDULIKKUS, VALITSUSE FUNKTSIOONID MAJANDUSES Turu puudulikkuseks nimetatakse turu piiratud funktsioneerimist. 1. konkurentsi ebatäiuslikkus, s.t
Inflatsioon aktiviseerib üksikisikuid võitlema oma sotsiaalse seisundi ja elatustaseme säilitamise eest. 3)Ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu. Viimane eeldab efektiivsuse tõusu ja majanduse üldist paranemist. Negatiivne mõju avaldub järgmistel juhtudel: 1)Inflatsiooniga kaasneb reaaltulu soovimatu ümberjaotumine. Kaotavad need, kelle sissetulek kasvab aeglaselt ja võidavad need, kelle sissetulek kasvab inflatsioonitempost kiiremini. 43 2)Sageli elatustase langeb. Püsiva sissetulekutega inimeste reaaltulu väheneb. Kui nad soovivad endist reaaltulu säilitada on nad sunnitud tööd tõhustama, ent palga kasv võib suurendada nende makse sedavõrd, et reaaltulu ikkagi kahaneb. 3)Inflatsioon ei soodusta sääste hoiustama, sest hoiuste reaalväärtus langeb pidevalt. Kuigi intressimäär
annaabi.ee 
