Rahvusvaheliste suhete instituut Lühikokkuvõte artiklist „Monetary Policy, Money, and Inflation“ Kodutöö aines Rahvusvahelise majanduse alused Juhendaja: Tallinn 2015 Rahapoliitika, raha ja inflatsioon. Rahanduse õpikud väidavad, et rahapakkumise kasvatamine viib kõrgema inflatsioonini. USA Föderaalreservi kogemuse põhjal see siiski hetkel ei toimi. Alates 2008.aastast on Föderaalreserv kolmekordistanud oma baasraha, ilma et inflatsioon oleks tõusnud. Intressimäärad on ajalooliselt madalal tasemel ja maailmamajandus on jätkuvalt hädas, normaalse rahakordistus protsess on jaotatud ning surve inflatsioonile jääb tagasihoidlikuks. Pärast 2008.aasta finants- ja majanduskriisi on inimesed ning ka pangad hakanud kulutamise
sunnimaisus takistas) Vene manufaktuurid kasutasid pärisorje töölistena aga Lääne-Euroopas kasutasid palgatöölisi. Kui Lääne-Euroopas lammjutas merkantilism feodalismi siis Venemaal sulasid need kokku. 5) Adam Smith näiteks väidab oma raamatus „Rahvaste rikkus“, et riigi jõukus ei kasva mitte selle kaudu, kui palju kulda ja hõbedat riik omab, vaid selle kaudu kui palju on riigil kapitali ja kui palju kaupu on tal võimalik osta. Tema arvates võib merkantilism viia inflatsioonini. Smith kritiseeris merkantilismi, kuna oli vastu igasugustele majanduslikele piirangutele, mille tulemuseks on ressursside väärpaigutus. Keynes rõhutas merkantilismi praktilist elutarkust. Selgituseks maalib pildi tolleaegsest maailmast, kus puudusid igasugune rahvusvaheline kontroll, monopolipiirangud jne (poistiivne). Keynes arvas, et kapitalistlik süsteem on nõrk. 6) 17. saj keskpaigaks oli Inglismaal tootmine tasemel, mida ei rahuldanud senised tootmis- ja omandisuhted
Eeldused: Võidurelvastumine, Marshalli plaan, USA territoorimit sõjategevus eriti ei puudutanud, USA sai tagasi sõjaaegseid laene. USA sai raha Euroopa varustamisest. (Kaasnesid ka probleemid: Majandus korraldati ümber, töötus oli ikka suur. (1970. aasta algus) - majanduslangus Põhjused: Võidurelvastumise kasv, Vietnami sõda (mis võttis eelarvest circa 150 mil $, Nafta hinna järsk kasv See kõik viis inflatsioonini, tööpuuduse suurenemisele, tootmise langus ja hinnatõusuni. Lahenduseks nähti sellele REAGANOOMIKAT- o Riigis alandati makse 25% võrra o Riigivõlga suurendati o Riigieelarveid koostati defitsiidiga o Raha juurdetrükk lõpetati o Vähendati sotsiaalkulutusi USA parteipoliitika Teise maailmasõja järel – KAHEPARTEISÜSTEEM Partei Demokraatlik Vabariiklik
Inflatsioon Kuidas riik võiks sekkuda majandusse? 1. riik võib suurendada kulutusi, et tootjad saaksid rohkem toodangut müüa, palgata uusi töölisi. 2. suurendada raha pakkumist, mille tulemusena raha hulk majanduses kasvab ning intressid langevad. Samuti vähendada investeeringute ja uute töökohtade loomisele seatud piiranguid. Raha hulga suurendamine võib viia inflatsioonini. Tööturg ja hõivepoliitika Statistikas arvestatakse tööealise rahvastiku hulka kõik 1574 aastased inimesed. Tööealine rahvastik jaguneb kaheks: · majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama, siia kuuluvad töölised ja töötud. · Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik isikud, kes ei soovi töötada või pole
Teine oluline majandusharu oli tööstus, mis arenes väga kiiresti. Vaid paari aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Tööstuse ümberkorraldamine oli suunatud uute välisturgude leidmisele Euroopas. Paraku ostutus majanduskasv liialt kiireks ning see tõi endaga kaasa 1923. aastal alanud kriisi. Alguse sai see kergelt jagatud laenudest, mida hiljem polnud võimalik tagasi saada ning Eesti Pank hakkas peatselt raha juurde trükkima, mis omakorda viis inflatsioonini. Tee allakäigule rajas ka tollide tõstmine välisriikide poolt ja majandussidemete järsk katkemine Venemaaga. Tolleaegne rahandusminister Otto Strandman rajas kiirelt uue majanduspoliitika, kus valitsus sekkus majandusse rohkem ja orienteeruti rohkem Euroopa turule. Pärast markade vahetamist kroonideks, mille jaoks võttis riik laenu 27 miljonit krooni, hakkas majandus vaikselt kuid kindlalt taas tõusma. Nii põllumajandus kui ka majanduse
portfelliinvesteeringud). Reservid Reservide all näidatakse keskpanga kulla ja välisvaluutareservi muutumist Eesti rahasüsteemis moodustavad keskpanga valuutareservid Eesti krooni kattevara Maksebilansi ülejääk Maksebilansi ülejääk tähendab, et riigi maksevõime suureneb (pos) Teisalt tähendab ülejääk, et tarbimise ja investeeringute tase jääb tootmise tasemest maha, mis võib viia inflatsioonini (neg) Tööhõivele mõjub ülejääk lühiajaliselt positiivselt (pos) Välisriigid võivad hakata rakendama kaitseabinõusid (neg) Maksebilansi defitsiit Maksebilansi defitsiidi puhul sõltub riik kaubavahetuses teiste riikide krediitidest Defitsiidi allikaks on enamasti kaubandusbilansi puudujääk Kui maksebilanss on pidevalt puudujäägiga, siis kahaneb pidevalt ka raha pakkumine Rahvusvahelise kaubanduse tekkimise põhjused:
maksude suhtena SKPsse. Eestis on maksukoormus ca 33 % SKPst, mis on EL raames madal, OECD raames keskmine. Inflatsioon raha väärtuse ehk ohtujõu langus. Kui keskmine hinnatase tõuseb, siis raha väärtus langeb. Inflatsiooni on võimalik ohjeldada, tuues ohvriks kiire majanduskasvu, nt piirates kõrgete intresside kehtestamisega laenamist ja seega ka tootmist ning tarbimist. Inflatiooni põhjustab sularaha liigne käibele laskmine (ka laenuraha sissevool riiki). Kõige tavalisem tee inflatsioonini Riigieelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Tulude suurendamine on tülikas ja ebapopulaarne, selleks tuleks näiteks suurendada makse. Palju lihtsam on trükkida juurde rahatähti ja need käibele lasta, hoolimata sellest, et nende jaoks ei ole reaalset varalist katet. Psühholoogiline tegur Kui kaheldakse raha väärtuse säilitamises, võib järgneda ettevõtjate ja tarbijate püüd kindlustada ennast väidetava
Reservid - Reservide all näidatakse keskpanga kulla ja välisvaluutareservi muutumist. Maksebilansi defitsiit ja ülejääk Statistiliselt tasakaalustatakse maksebilanss keskpanga reservidega Maksebilansi defitsiit või ülejääk tähendab selle osade (jooksevkonto vm) seisundit Maksebilansi ülejääk Maksebilansi ülejääk tähendab, et riigi maksevõime suureneb Teisalt tähendab ülejääk, et tarbimise ja investeeringute tase jääb tootmise tasemest maha, mis võib viia inflatsioonini Tööhõivele mõjub ülejääk lühiajaliselt positiivselt Välisriigid võivad hakata rakendamakaitseabinõusid Maksebilansi defitsiit Maksebilansi defitsiidi puhul sõltub riik kaubavahetuses teiste riikide krediitidest Defitsiidi allikaks on enamasti kaubandusbilansi puudujääk Kui maksebilanss on pidevalt puudujäägiga, siis kahaneb pidevalt ka raha pakkumine majanduses,sest keskpangal on vajalik hoida reserve maksebilansi tasakaalustamiseks
annaabi.ee 
