kaubad A ja B on täiendkaubad Jah, nii see on. kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup kaubad A ja B on asenduskaubad kaubad A ja B on inferioorsed kaubad Normaalkaupadeks loetakse niisuguseid kaupu, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb (enamus kaubad). Inferioorseteks ehk väheväärtuslikeks kaupadeks loetakse niisuguseid kaupu, mille nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulek suureneb. Inferioorseteks hüvisteks võivad olla näiteks odavamad vorsti ja juustusordid, aga ka näiteks bussisõit kui sissetulekud on madalamad, on nende hüviste nõudlus suurem, samas sissetulekute
2. teiste hüviste hinnad; Q=P 3. tarbijate ootused 4. tarbijate arv; 5. tarbijate maitse ja eelistused. D: P= Q Q=P Hüvised (1) - jagatakse vastavalt sellele, kuidas nende nõudlus muutub tarbija sissetuleku muutudes: 1. normaalhüvisteks (nõudlus kasvab, kui sissetulek suureneb); 2. inferioorseteks hüvisteks (nõudlus kasvab, kui sissetulek väheneb). Asendushüvised -neid võib kasutada ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks. Ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse kasvu. Täiendhüvised - neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise. Pea meeles!! NÕUTAVA KOGUSE MUUTUS - kajastub liikumises piki nõudluskõverat.
B 8 8 C 6 10 D 4 12 E 2 14 F 0 16 Kui sissetulek suureneb, siis hüviste nõudlus kasvab. Graafiliselt saab nõudluse kasvu ja kahanemist kajastada nõudluskõvera nihkega - vastavalt paremale ja vasakule. Vastavalt sellele, kuidas hüvise nõudlus sissetuleku muutudes muutub, jagatakse hüvised normaalhüvisteks (esmatarbe- ja luksuskaupadeks) ja inferioorseteks e väheväärtuslikeks hüvisteks. Sissetuleku kasvades normaalhüviste nõudlus suureneb, inferioorsete hüviste nõudlus aga väheneb. Oluline nõudluse mõjur on teiste hüviste hinnad. Asendushüviste puhul toob ühe hüvise hinna tõus kaasa teise hüvise nõudluse tõusu; täiendhüviste (kaks teineteist tehnoloogiliselt täiendavat kaupa, nt auto ja kütus) korral aga põhjustab ühe hüvise
nad osta rohkem kaupa igal hinnatasemel. Kui väheneb sissetulek väheneb ka nõudlus. Vaatamata sellele, et sissetuleku suurenemine toob kaasa nõudluse suurenemise enamuse kaupade osas, ei tähenda see, et nõudlus MAJANDUSTEADUSE ALUSED 14 suureneks kõigi kaupade osas. Vastavalt sellele, kuidas teatud hüvise nõudlus muutub, kui inimeste sissetulek muutub, jagatakse hüvised normaalhüvisteks ja inferioorseteks ehk väheväärtuslikeks hüvisteks. Kui sissetuleku suurenemine toob endaga kaasa nõudluse suurenemise, on tegemist normaalhüvisega. Kaubad mille puhul sissetuleku suurenemine toob kaasa nõudluse vähenemise on inferioorsed hüvised. Sellised hüvised on näiteks odav liha ja bussisõit. Sissetuleku suurenedes hakatakse tarbima kallimat ja kvaliteetsemat liha ning eelistatakse bussisõidule autosõitu. 3. Rahvaarv. Nõudlus sõltub ka rahvastiku suurusest ehk tarbijate arvust
3. hinna muutuse sissetulekuefekt. Nõudluse mõjurid: 1. tarbijate sissetulek; 2. teiste hüviste hinnad; 3. tarbijate ootused (oma tulevase sissetuleku või hüviste tulevaste hindade suhtes); 4. tarbijate arv; 5. tarbijate maitse ja eelistused. Hüvised jagatakse vastavalt sellele, kuidas nende nõudlus muutub tarbija sissetuleku muutudes: 1. normaalhüvisteks (nõudlus kasvab, kui sissetulek suureneb); jagunevad esmatarbe- ja luksushüvisteks; 2. inferioorseteks hüvisteks (nõudlus kasvab, kui sissetulek väheneb). ASENDUSHÜVISEID võib kasutada ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks. Ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse kasvu. Täiendhüviseid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise. NÕUTAVA KOGUSE MUUTUS kajastub liikumises piki nõudluskõverat. Nõutava koguse muutust põhjustab hüvise hinna muutumine.
2. Sissetulek. Ka tarbijate sissetulek mõjutab nõudlust. Kui tarbijate sissetulek kasvab, soovivad ja suudavad nad osta rohkem kaupa igal hinnatasemel. Kui väheneb sissetulek, väheneb ka nõudlus. Vaatamata sellele, et sissetuleku suurenemine toob kaasa nõudluse suurenemise enamuse kaupade osas, ei tähenda see, et nõudlus suureneks kõigi kaupade osas. Vastavalt sellele, kuidas teatud hüvise nõudlus muutub, kui inimeste sissetulek muutub, jagatakse hüvised normaalhüvisteks ja inferioorseteks ehk väheväärtuslikeks hüvisteks. Kui sissetuleku suurenemine toob endaga kaasa nõudluse suurenemise, on tegemist normaalhüvisega. Kaubad, mille puhul sissetuleku suurenemine toob kaasa nõudluse vähenemise, on inferioorsed hüvised. Sellised hüvised on näiteks odav liha ja bussisõit. Sissetuleku suurenedes hakatakse tarbima kallimat ja kvaliteetsemat liha ning eelistatakse bussisõidule autosõitu. 3. Rahvaarv. Nõudlus sõltub ka rahvastiku suurusest ehk tarbijate arvust
2. Sissetulek. Ka tarbijate sissetulek mõjutab nõudlust. Kui tarbijate sissetulek kasvab, soovivad ja suudavad nad osta rohkem kaupa igal hinnatasemel. Kui väheneb sissetulek väheneb ka nõudlus. Vaatamata sellele, et sissetuleku suurenemine toob kaasa nõudluse suurenemise enamuse kaupade osas, ei tähenda see, et nõudlus suureneks kõigi kaupade osas. Vastavalt sellele, kuidas teatud hüvise nõudlus muutub, kui inimeste sissetulek muutub, jagatakse hüvised normaalhüvisteks ja inferioorseteks ehk väheväärtuslikeks hüvisteks. Kui sissetuleku suurenemine toob endaga kaasa nõudluse suurenemise, on tegemist normaalhüvisega. Kaubad mille puhul sissetuleku suurenemine MIKROÖKONOOMIKA 14 toob kaasa nõudluse vähenemise on inferioorsed hüvised. Sellised hüvised on näiteks odav liha ja bussisõit.
Nõudluse kasvu sissetuleku tõusu tagajärjel saab graafiliselt väljendada nõudluskõvera nihkega paremale. Vastupidine efekt kaasneb sissetulekute vähenemisega, kus nõutav kogus väheneb iga hinnataseme korral ja graafiliselt väljendatuna nõudluskõver nihkub vasakule. Vastavalt sellele, kuidas teatud kauba nõudlus muutub inimeste sissetuleku muutudes, jagatakse kaubad: 1) normaalkaupadeks 2) väheväärtuslikeks (inferioorseteks) kaupadeks Normaalkaupade nõudlus kasvab, kui tarbijate sissetulek kasvab. Sellesse kategooriasse kuulub enamik kaupu. Normaalkaupu võib omakorda jagada esmatarbekaupadeks ja luksuskaupadeks. Sissetuleku kasvu ja nõutava koguse suurenemise vaheline sõltuvus ongi kõige tugevam luksuskaupade puhul. Inferioorsete kaupade nõudlus aga väheneb, kui sissetulek kasvab, sest suurenenud sissetulek võimaldab üle minna normaalkaupade tarbimisele ja loobuda vähemväärtuslike kaupade ostmisest
annaabi.ee 
