Miks põhjustab süsivesikute tarbimine unisust? Süsivesikute tarbimine põhjustab unisust, sest see stimuleerib INS vabanemist ja INS põhjustab aminohapete suurenenud elimineerimist verest ja intensiivsemat haaramist lihaskoerakkudesse. See viib aminohapete taseme langusele veres, mistõttu Trp transport läbi HEB-i ajju on soodustatud. NOS organismis Neuronaalne (nNOS) närvikoes, Ca/kalmoduliin-kontrollitud, Indutseeriv (iNOS) makrofaagides, Ca/kalmoduliin-mittekontrollitud, Endoteliaalne (eNOS) endoteelis, Ca/kalmoduliin-kontrollitud.
nähtavaks. DNA- fragmentatsioon, immuunotsütokineetliliselt. 7. Mis juhtub rakkudega, mis on läbinud apoptoosi? Apoptootilises rakus toimuvad kindlad biokeemilised ja morfoloogilised muutused, mis lõpevad raku lagunemisega väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, mis fagotsüteeritakse kiiresti makrofaagide poolt 8. Kas apoptoosi on võimalik esile kutsuda ka retseptorvahendatult? Nimeta üks apoptoosi indutseeriv faktor. On küll võimalik. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid indutseerivad apoptoosi viirusest infitseeritud rakkudes ja kasvaja rakkudes. 9. Missugune roll apoptoosiprotsessis on mitokondritel? Tsütokroom C hingamisahela ensüüm (mitokondri sisemembraan). Apoptoos -> läbi mitokondri. Kuna mitokondrid annavad rakule energiat, siis seda rünnatakse esimesena. 10. Kuidas määrata apoptoosi poolt aktiveeritud kaspaase? Kirjelda protsessi.
L pooli telgjoone pikkus 26. Vastastikune induktsioon Vastastikuseks induktsiooniks nim. nähtust kus voolu muutumine ühes vooluringis põhjustab emj induktseerimise teises vooluringis. Lüliti sulgemisel tekib esimese juhtme ümber kiiresti kasvav magnetväli, mis lõikab teist juhet ning indutseerib selles emj ja voolu I1, mille suund määratakse parema käe reegli järgi. Lüliti avamisel magnetväli kiiresti kahaneb ja indutseeriv vool I2 27. Induktiivsus poolide jada- ja rööpühendusel Jadaühendusel: L=L1+L2+L3 1 1 1 1 Rööpühendusel: L = L + L + ... + L 1 2 n 28. Siinuselise elektromotoorjõu saamine Siinuselise emj võime saada , kui homogeenses magnetväljas konstantse nurkkiirusega pöörata juhtmekeerdu ümber telje, mis on risti magnetjõujoonte suunaga. 29. Faas, algfaas ja faasinihe
induktsiooni voo muutumisel labi selle kontuuri poolt piiratud pinna elektrivool. Induktsioonvoolu suurus on maaratud ainult voo muutumise kiirusega (d/dt) Pooriselektrivalja joujooned on kinnised kontuurid. Elektromagnetilise induktsiooni seadus Induktsiooni emj on arvuliselt vordne kontuuri labiva magnetvoo muutumise kiirusega = /t Lenzi reegel Induktsioonvool on alati suunatud selliselt, et ta mojub vastu teda esilekutsuvale pohjusele. e= -. Eneseinduktsiooni nahtus Muutuv vool indutseeriv emj samas juhis, mis puuab takistada voolukasvu. Isel elektrivooli inertsust. Induktiivsus- eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutmumise kiirusega, mida nimetatakse ka juhi induktiivsuseks. E * I 1N *1A L= 1A = t 1s ühik 1H, on sellise juhi induktiivsus, milleks voolumuutmine 1A võrra 1-es sekundis tekitab eneseinduktsiooni elektromotoorjõu 1V. Suurt induktiivsust omavad ferromagneetilisest ainest südamikuga poolid
pöördumatuks a. Mitokondriaalse membraani-potentsiaali kadumine, tsütokroom C ja ATP vabanemine tsütosooli b. Moodustub apoptosoom – Cyt C seondub APAF-1’ga (apoptoosi proteaasi aktiveeriv faktor 1) ning omakorda kaspaas 9’ga c. Apoptosoom aktiveerib efektor-kaspaasid: kaspaas-3 ja -7 d. Aktiveeritakse nukleaasid, mis lagundavad kromatiini nukleosoomi suurusteks fragmentideks e. AIF (apoptoosi indutseeriv faktor) kontrollib kromatiini kondenseerumist ja tuuma fragmenteerumist 3) Degradeerimise faas – mitmed ensümaatilised mehhanismid on aktiveeritud (efektor-kaspaasid 3,6 ja 7), degradeeritakse valgud ja DNA a. Fosfatidüülseriini translokatsioon plasmame 4) Ilmnevad morfoloogilised muutused – kromatiin kondenseertitakse, tuum fragmeneteerub ja rakk puruneb mitmeks fragmendiks (apoptootilised kehad). See protsess kestab vaid paar minutit a
Pooriselektrivalja joujooned on kinnised kontuurid. Elektromagnetilise induktsiooni seadus Induktsiooni emj on arvuliselt vordne kontuuri labiva magnetvoo muutumise kiirusega = /t Lenzi reegel Induktsioonvool on alati suunatud selliselt, et ta mojub vastu teda esilekutsuvale pohjusele. e= -. Eneseinduktsiooni nahtus Muutuv vool indutseeriv emj samas juhis, mis puuab takistada voolukasvu. Isel elektrivooli inertsust. Induktiivsus- eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutmumise kiirusega, mida nimetatakse ka juhi induktiivsuseks. https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299...=7195bbc5cfbee92b2ba4ef98da5f1103&oe=5A5D45D5&dl=1 14.01.2018, 18F47
raku nähtavaks.DNA- fragmentatsioon, immuunotsütokineetliliselt. · Mis juhtub rakkudega, mis on läbinud apoptoosi? Apoptootilises rakus toimuvad kindlad biokeemilised ja morfoloogilised muutused, mis lõpevad raku lagunemisega väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, mis fagotsüteeritakse kiiresti makrofaagide poolt · Kas apoptoosi on võimalik esile kutsuda ka retseptorvahendatult? Nimeta üks apoptoosi indutseeriv faktor. On küll võimalik. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid indutseerivad apoptoosi viirusest infitseeritud rakkudes ja kasvaja rakkudes. · Missugune roll apoptoosiprotsessis on mitokondritel? · Kuidas määrata apoptoosi poolt aktiveeritud kaspaase? Kirjelda protsessi. Kaspaadid lõikavad valku peale aminohapet aspartaati (asp). Kaspaase on terve perekond ja nende iseloomulikuks omaduseks on see, et nad on ülispetsiifilised
Seniilne arengufaas. Taime loomulik areng lõpeb seniilse järguga. Kasvuainete, näiteks tsütokiniinide, auksiinide ja giberelliinide taseme langus põhjustavad taimekasvu seisaku. Suurenevad taimekasvu inhibeerivad taimehormoonid: abstsiishape ja etüleeni kontsentratsioon. Lõpuks taim sureb 13. Taime liigutused. Erinevad tropismid ja nastid. Taime liigutuste tüübid on tropismid, nastid ja endogeensed liikumised. Tropismideks nim kõverdusliikumisi, mille suuna määrab kindlasuunaline indutseeriv ääriti (nt fototropism-kaldumine valguse poole) Nastideks nim kõverdusliikumisi, mille suund on määratud reageeriva organi struktuuriga (võivad olla ka indutseeritud hajusast ärritist nt õhutemp kõikumine). VI TAIM VAENULIKUS KESKKONNAS 1. Stressi toimed taimedele. Elastne ja plastiline vastureaktsioon. Elastne reaktsioon on siis, kui peale tekkinud pinget taim läheb tagasi esialgsesse seisundisse.
Immuunrakkude põletikukoldesse meelitamine- see protsess algab leukotsüütide kinnitumisega endoteelile, mille järel nad liiguvad kemokiini gradiendi kasvu suunas põletikukoldesse. Immuunrakkude liikumise regulatsioon läbi immuunorganite ja kudede- kemokiinide kaudu suunatakse diferentseeruvaid rakke ühest organist teise või ühest organipiirkonnast teise. IL8 (Mo, MQ) mobiliseerib N, on põletikku indutseeriv faktor ja osaleb veresoonte tekkes. Kemokiine klassifitseeritakse struktuuri järgi- selle aluseks on tsüsteiinijääkide paigutus molekuli teatud konserveerunud alas. C- kemokiinid CC- kemokiinid CXC- kemokiinid (eraldatud ühe aminohappe poolt) CX3C- kemokiinid (eraldatud kolme aminohappe poolt) Kemokiini retseptorid on seitse korda membraani läbivad G- valk seotud retseptorid, klassifitseeritakse vastavalt sellele, milliseid kemokiine seovad (CCR, CXCR). 14
RdRP - RNA sõltuv RNA polümeraas suunab RNA sünteesi RNA matriitsi alusel, mille tulemuseks on dsRNA. See ensüüm ei ole RNAi toimumiseks vajalik kui rakus on suur kogus dsRNA'd. RNaas III - dsRNA spetsiifiline endoribonukleaas, mis hürdolüüsib rohkem kui 10 aluspaarise dsRNA fosfodiestersidemed. RNAi puhul toimub pikkade dsRNA'de lagundamine väiksemateks fragmentideks (21-25 aluspaari), mida viivad läbi RNaas III homoloogid, näiteks Drosophilas valk nimega Dicer. siRNA - vaigistamist indutseeriv RNA on RNaas III sarnaste ensüümide hüdrolüüsi produkt, 21-25 nt pikk, mis on kas "sense" või "antisense" järjestuse orientatsiooniga. RISC - RNA indutseeritud vaigistuskompleks (RNA induced silencing complex). See on RNAi põhiline efektorkompleks, mis lagundab siRNA'ga homoloogse mRNA. Seega siRNA kuulub koos mitmete valkudega RISC kompleksi. Helikaasid - dsRNA'd või dsDNA'd lahtiharutavad ensüümid. Neurosposa puhul on leitud et DNA helikaas osaleb RNAi toimumisel
RdRP – RNA sõltuv RNA polümeraas suunab RNA sünteesi RNA matriitsi alusel, mulle tulemuseks on dsRNA. Pole RNAi toimumiseks vajalik kui rakus on suur kogus dsRNA-d RNaas III – dsRNA spetsiifiline endoribonukleaas, mis hüdrolüüsib rohkem kui 10 aluspaarilise dsRNA fosfodiestersidemeid. RNAi puhul toimub pikkade dsRNA-de lagundamine väiksemateks fragmentideks (21-25 aluspaari), mida viivad läbi RNaas III homoloogid, nt Dorsophilas valk nimega Dicer. siRNA – vaigistamist indutseeriv RNA on RNaas III sarnaste ensüümide hüdrolüüsi produkt; 21-25 nukleotiidi pikk, mis on kas „sense“ või „antisense“ järjestusorientatsiooniga. antisense RNA – - mRNA-ga komplementaarne, mis mRNA-ga seondudes moodustab kaheahelalise RNA, mida ei saa transleerida. - Kaheahelalisele RNA-le on spetsiifiline RNAaas (RNAaas III) – lõikab katki mõlemad RNA ahelad (kaheahelalised katked).
annaabi.ee 
