Henry Cort patenteeris 1783.a. profiilterase valtsimise ja 1784 a. pudeldamiseks nimetatava terasetootmismenetluse. See meetod muutis esialgse toorraua hästitöödeldavaks separauaks. Viimane oli palju paremini painutatav ega murdunud surve all nii kergesti. Masinatootmise esimene arenguetapp soikus mitmeks aastaks Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tõttu. II etapp Aastad 1820-1830 tähistavad industrialismi teise etapi algust ja selle levimist mitmetesse Euroopa riikidesse ning teistesse maailmajagudesse ( kolooniatesse). Neis paigus leidus rasketööstusele olulist rauamaaki. 19. sajandi uuenduseks oli nafta ja sellest toodetud bensiin ja petrooleum, mille kasutuselevõttu võimaldasid järjekordsed leiutised. 1814.a. katsetati inglase George Stephensoni ehitatud auruvedurit ja maailma esimene raudteeliin alustas tööd 1825.a. Inglismaal
selles, et ühiskond on võrgustunud, vaid selles, et tootmisprotsessid, võim, kasutamine, valitsev osa ja erinevad vastuolud kujunevad riikidevaheliste võrgustike põhjal, mida vahendavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad ning teadmiste protsessid. Informatsiooniline kapitalism aga põhineb ise rahvusvahelistel organisatsioonimudelitel. Oma analüüsides pidi Marx piirama klassikontseptsiooni palgatööle 19. sajandi industrialismi raames, Christian Fuchsi aga püüdis näidata selle artikliga, kuidas tänasel päeval on kasulik määratleda klassi, mis põhineb ärakasutamise protsessidel. Marxi teooria kategooriad Marxi teooria on väärtuse töö teooria, mis lubab teha järeldusi analüüsi põhjal kogu tööle kuluva aja kohta vajalike kaupade tootmiseks ning ta on väitnud, et fundamentaalne kapitalismi element on kaup, mida vahetatakse teatud kvantitatiivsetest suhetes rahaga ja
Räägitakse ka postmodernismist kunstis ja kirjanduses. Järgnevalt püüamegi mõista, mis see postmodernne ühiskond siis õieti on, kust see ilmus ja kuidas meie igapäevaelu mõjutab. 6.1 Modernse ja postmodernse ühiskonna erinevused Eesliide post- tähendab millegi järel, pärast. Seega siis on postmodernne ühiskond see, mis järgnes modernsele. Ometigi ei kujuta postmodernne ühiskond erinevalt industrialismi- postindustrialismi arengust endast modernse ühiskonna jätku. Pigem peavad ühiskonnateadlased modernsust ja postmodernsust vastanditeks, tuues välja rohkeid erinevusi. Modernne ühiskond (19. sajand – 20. sajandi esimene pool), mis tugines kapitalismile ja tööstuslikule tootmisele, oli hästi organiseeritud. Seda iseloomustasid jaotus klassideks, hierarhiline võimusüsteem ja bürokraatia. Lisaks klassisolidaarsusele oli tähtsaks identiteedikujundajaks rahvusriik
retsiprookuse reegel kingituse saaja annab samaväärse andjale tagasi Tööjaotus ühiskonnas tööprotsessi kui terviiku jagamist eri osadeks millest igaüht teeb kindel selleks ettevalmistatud inimene või grupp inimesi Võõrandumine (Marx) Marxi arvates viib industriaalühiskonna tööjaotust/ korraldust võõrandumise tekkele võõrandumine tähendab tunnet et inimene on ära lõigatud oma töö tulemustest inimestest ja lõpuks iseendast Industrialismi keskne sots. struktuur on vabrik. Weberi käsitlus võimust VÕIM- on sotsiaalne ressurrs, mis on peaaegu igas suhtes, grupis ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotatatud Alati leidub keegi, kellel on vähem sõnaõigust Korporatiivne võim suurfirmad ehk ärieliit, kelle käes on parimad võimalused kasumi teenimiseks Legitiimse domineerimise kolm vormi Traditsiooniline domineerimine rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupi tavade aktsepteerimisel nt patriarhaat meeste võim
2) Peer-review practices. HEAOLURIIGI MAJANDAMINE 18 HR kui turutõrgete pehmendaja: Nicholas Barr “HR aitab kaasa majandusliku efektiivsuse saavutamisele. HR teeb midagi sellist, mida turud ei tee või teevad seda ebaefektiivselt”. Gösta Esping- Andersen: de-commodification e.lahtikaubastamine. Kuidas jõukus ja HR seotud on? 1960-70dd industrialismi tees (lineaarne kasv) Euroopa muster: Mõõdukas aga pidev kasv (1962- 15%, 1995- 27%, 2005- 27%; 2008- 29%, 2011- 30,6%) Ühesuunaline otsene seos HR ulatuse ja SKP vahel puudub: Ühed kulutavad oodatavast rohkem (Rootsi, DK, NL, Fr), teised vähem (UK, Saksa, Eesti, USA) Kui SKP väheneb, heaolukulu osakaal suureneb (ilma sisulise HR kasvuta. Nt Eestis 2008 15,7%; 2009 19,8%: 2014 16,3%. Kui majanduskasv otse ei mõjuta?: HR jätkusuutlikkust mõjutavad mitmed tegurid koos:
Inimese tööjõust saab kaup (ostu ja müügi objekt) => ta võõrandub tööst, töö tulemuisest, teistest inimestest ja ka inimloomusest (kuna töö on inimloomuse osa) - mõlemat on kasutatud seoses erinevat laadi sotsiaalsete probleemidega. Oluline: viidatakse ,,häirele" inimese ja kollektiivi vahelises suhtes * kollektiiv ei ole võimeline tootma liikmete vahelist kokukuuluvust, solidaarsust, ,,sotsiaalset kapitali" (termini juurde tagasi hiljem). - mõlemad viitavad kapitalismi ja industrialismi probleemidele. Kriitika nii ,,vasakult" (vanasti Marx ja erinevat laadi sotsialistid, praegu ka rohelised, nn. ,,uued sotsiaalsed liikumised") kui ka ,,paremalt" (konservatiivid) => tegemist suurel määral ka poliitilise probleemiga: kuidas saavutada paremat kooskonna/kogukonnatunnet? Või: Kuidas kaitsta kooskonda lagunemise eest? * vanasti nn. utoopiliste sotsialistide kommuuniideed ja kommuunikatsed. Hiljem nt. roheliste, alternatiivete eluviiside pooldajate katsed # aga ka nt
inimese jaoks düsfunktsionaalne (ebakindlus) kuid süsteemi jaoks fukntsionaalne 8 (rahuldamatu tarbija). Belli jaoks on see düsfunktsionaalne süsteemi jaoks ka - kultuur ja tarbimiskultuur õõnestavad majandust ja poliitikat: 50ndatel ja 60ndatel Orgasmikultus asendas Mammonakulutuse. Kriitika okei, teooria halb: funktsionaalsus on üsna mahajäänud ja vähepopulaarne teoreetiline joon. Peaks hoopis rohkem nautima ehk konsumerism ja hedonismi eetos Igavuse, bürokraatia ja industrialismi tasakaalustamiseks on peetud tarbimist alates 1956 C.W. Millsi tähelepanekust, et valgekraede töö on muutunud ainult vahediks hea elu saavutamiseks. Hedonism, mis nüüd on loomulik tarbimiskultuuri osa - konsumerism - põhineb soovide ja ihade demokratiseerumises: reklaam, massturundus. Tegemist on moodsa hedonismiga, mis põhineb väljaspoolsel naudingul, mitte seespoolsetel naudingutel, nagu me nägime Campbelli puhul.
leidis ta. Masin ei lase töölisel midagi oma tahte järgi vormida ega oma tehtu üle uhkust tunda. Morris tahtis muuta ühiskonda inimväärsemaks ning arvas et siin on tähtis osa kunstil ja käsitööl. Oma firma palgalisi käsitöölisi julgustas ta alati ise looma. Käsi-silm-tunnetus areneb kontaktis looduse, kunsti ja ajalooga... Loomerõõm pidi inimese vabastama, igas inimeses peitus kunstnik. Ainult nii oli võimalik maailma päästa, purustada industrialismi ahelad ja juhtida inimene tagasi looduse rüppe. Tagasi maale, loodusesse ja tegelema käsitööga nagu keskajal! Linn vastandus maale; linnaelu on ühelt poolt liiga kiire, kalkuleeriv ja masinlik, teisalt aga kuritegelik ja haige. Harmooniat ja õnne võib leida looduse rüpes! Aedlinna idee väljendab unistust linnast kui aiast. Unistuste elamu on väike loss, maamaja keset rohelust (Hellström 1997).
annaabi.ee 
