(India) Rahvaarvu kasv aeglustub. Sündimust mõjutavad mitmed kultuurilised ja majanduslikud põhjused. Ladina-Ameerika, Kagu-Aasia. d) Kaasaegne tüüp - väike sündimus(10%o), väike suremus(10%o), iive 0-lähedane (Suurbritannia) Põhja-Ameerika ja suurem osa Euroopast. Rahvaarv stabiliseerunud. 7. Geograafilise siirde toimumise erinevused Põhja- ja Lõunariikides. Demograafiline siire toimub koos riigi arengu ja industrialiseerumisega. Põhjariigid on üldjoontes arenenumad kui Lõunariigid, kus on palju arengumaid. Seega on Põhjariigid demograafilise ülemineku kaugemas etapis kui Lõunariigid. Põhja-Am ja enamik Euroopa riike on viimases etapis, milleks on kaasaegne rahvastiku tüüp. Must Aafrika aga seevastu demograafilise plahvatuse etapis. 8. Migratsioon. Migratsiooni jaotus ulatuse järgi:siseränne ehk riigisisene, välisränne ehk rahvusvaheline
Demograafiline siire Elle Reisenbuk TDLi geograafiaõpetaja Tartu 1999 Demograafilise siirde teooria kirjeldab muutusi rahvastiku taastootmises - sündimuses ja suremuses. Taastootmise muutused põhjustavad rahvaarvu ja vanuskoosseisu muutumist. Demograafilise ülemineku käigus läheb iga inimrühm ajaloo jooksul traditsiooniliselt rahvastiku tüübilt üle kaasaegsele rahvastiku vaheldumisele. Demograafiline üleminek toimub koos industrialiseerumisega. Põlvkondade vaheldumine toimub kahe etapi kaudu: · demograafilise ülemineku esimene etapp ehk demograafiline plahvatus · demograafilise ülemineku teine etapp ehk rahvastiku vananemine ETAPID Traditsiooniline rahvastiku tüüp Demograafilise ülemineku esimene etapp Demograafilise ülemineku teine etapp Kaasaegne rahvastiku tüüp Traditsiooniline rahvastiku tüüp · Kõrge suremus Põhjuseks: - vaesus, halvad elutingimused
8. Uus (raske)tööstuspiirkond 9. Keskklassi elamurajoon 10. Eeslinn, eliidi elumajad (suburb) 11. Regeneratsiooniala (endine agul, tööstuspiirkond) Linnade elutsükli teooria 1. Urbanisatsioon e. linnastumine 2. Sub-urbanisatsioon e. eeslinnastumine 3. Kontra-urbanisatsioon e. 4. Re-urbanisatsioon e. taaslinnastumine vastulinnastumine Linnade elutsükliteooria Urbanisatsiooni etapp demograafilise siirde ja industrialiseerumisega kaasnev linnarahvastiku kiire juurdekasv agraarühiskonna lagunedes. Valdavaks mõjuteguriks majanduslikud põhjused. Suburbanisatsiooni etapp linnarahvastiku juurdekasvu aeglustumine, suurlinnade satelliitlinnade kiire areng ning maa ja linna vahelise piiri ähmastumine. eeslinnadest aeglasemaks. Eeslinnade kasv toimub Valg- Linnastute väljakujunemise algus, keskuslinna kasv jääb linnastumine
kus rahvastik on lühema keskmise elueaga, on tegemist noorema rahvastikuga ning üldkordaja on väiksem. DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK: Sündimuse ja suremuse seaduspärasusi kirjeldab demograafilise ülemineku (siirde) teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. Näopeks. See toimub koos industrialiseerumisega ja selle mõjul. Rahvastiku areng jaotatakse neljaks etapiks: Traditsioonline rahvastiku tüübi etapp Omane eelkõige agraarühiskonnale. Kõrge ja muutlik suremus. Surm enamasti haiguste, nälja ja õnnetuste tagajärjel. Sündimus samuti kõrge. Peres palju lapsi. Keskmine eluiga madal (35-30 a.), vähe vanureid. Aeglane rahvastiku kasv. Demograailise ülemineku esimene etapp Algas Euroopas 18. Saj. Elutingimuste, toitumise ja arstiabi paranemine
Demograafilise ülemineku protsess seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu, samuti vanuskoosseisu muutumine. Demograafilise ülemineku käigu läheb iga kultuuriliselt ja ühiskondlikult ühtlane inimrühm ajaloo jooksul traditsiooniliselt põlvkondade vaheldumiselt üle kaasaegsele põlvkondade vahendumisele, läbides seejuures demograafilise plahvatuse, rahvastiku vananemise ja demograafilise kriisi etapid. Demograafiline üleminek toimus koos industrialiseerumisega ja selle mõjul ning seoses ka kõigi teiste rahvastikuprotsessidega. Põllumajanduse ja tööstuse mõju keskkonnale? Tööstused reostavad õhku. Kemikaalid visatakse vette, mis on ohtlik loomadele ja taimedele. Põllumajanduses kasutatavad väetised reostavad vett. Metsasid võetakse maha, et luua põllumaid. Nimeta ja näita 10 pindalalt ja 10 rahvaarvult suuremat riiki? Pindala Rahvaarv Venemaa / Moskva Hiina
ise nimetas vormiloovateks elementideks, tänapäeval tunneme neid geenidena. Seega loodi ka geeniteooria, eeskätt geenide pärandumise ja kombineerumise peamised seaduspärasused (nn Mendeli seadused). 37. „Tervise riigistamine“ 18. sajandi uue meditsiinikorralduse tekke, mille korral riik sekkus kodanikega seotud sanitaaroludesse. Selle arengu põhjuseks on linnastumine, mis oli seotud industrialiseerumisega; globaliseerumine ning populatsiooni kvaliteedi ja kvantiteedi näitajate hindamise suurenemine. Olulist rolli tervise riigistamisel mängib arst. 38. Eugeenika (positiivne ja negatiivne, meetodid) Eugeenika- 19.- 20. sajandi liikumine, mis propageerib inimkonna genofondi parandamist. Eugeenika üheks rajajaks oli Francis Galton. Liikumine pidas vajalikuks ühiskonnale kasulikeks peetavate pärilike omaduste (andekus, töökus,
Optimaalne maksusüsteem peaks püüdma kõiki neid minimeerida. Fiskaalse konstitutsiooni idee: osa üldisest põhiseadusest või laiapõhjaline kokkulepe. Buchanan&Tullock: konstitutsioonilised vs post-konstitutsioonilised reeglid Maksude ajalugu: 19.saj lõpul oli suur hulk erinevaid makse, valitses süsteemitus. Maksutulud moodustasid alla 10% SKPst. 20.saj toimusid olulised muudatused – demokratiseerumine, töölisklassi liikumised. Makse hakati nägema kui instrumente industrialiseerumisega kaasnevate probleemide lahendamiseks. Ebavõrdsuse leevendamine, sest seni oli suurem maksukoormus vaesematel. Tulumaksude kehtestamine jõukamatele –’klassimaksud’. I ja II MS olid väga kulukad ja nende finantseerimiseks oli vaja täiendavaid tuluallikaid. Progresseeruvad tulumaksusüsteemid- piirmäärad väga kõrged, pärast sõda neid ei kaotatud, eesmärgiks ebavõrdsuse vähendamine, klassimaksust massimaksuks. Pärast II MS – uus konsensus riigi funktsioonide üle
Tootmine oli suures osas seal kus ka elati . talu, meistri töökoda, kaupmehe elamu jne. Tööaeg javaba aeg ei olnud samal viisil eristatud. Suure muutuse tekitas tehasetöö muutumine üldiseks pärast industriaalrevolutsiooni 18. ja 19. sajandi vahetuse paiku # töö ei olnud diferentseeritud, ainult lapsed ja naised tegid veidi teistsuguseid töid - samal ajal suunati varaste sotsioloogide/sotsiaalteadlaste poolt suurt tähelepanu tööjaotuse arengule, mis industrialiseerumisega kaasnes. Adam Smith (18. saj lõpp): "The Wealth of Nations". Alustab naelatehase kirjeldusega: "Üksinda töötav tööline,kes sooritab kogu töö algusest lõpuni, valmistab võib-olla 20 naela päevas. Kui aga jagada sama protsess 10 töölise vahel, suudavad nad valmistada mitte vähem kui 48,000 naela päevas!" => tööjaotuses nähti majandusliku arengu soodustajat # 1850ndal USAs 323 erinevat ametit, 1980ndal 35 000
muutustega, mis on seotud majanduse, riikluse ja ühiskonnaga. Selles osas on otsustavad muutused normides mis on seotud tulemuslikkusega ja konkurentsiga. See alga enne tööstusrevolutsiooni Inglismaal. Tänapäeva spordi tüüpilised tunnusjooned arenesid välja kapitalistlkus tööstusühiskoonas Inglismaal 18 sajandi löpus. Järgnevalt arenes sport edasi ka teistesse industriaalühiskondadesse paralleelselt industrialiseerumisega ning sellega kaasnevate urbaniseerumisega, klassibarjääride tekkimisega ja eriti tulemuslikkuse ja konkurentsi röhutamisega. Seega toimus spordi arenemine peaaegu paralleelselt ühiskonna üleminekuga feodaalsüsteemilt kapitalismile. See ei ole juhuslik, et spordile on iseloomulikud 11 kolm printsiipi: võrdsus, saavutusvõime ja reeglid. Neid omadusi saab paremini
annaabi.ee 
