Varaagraarne · Rändkarjakasvatus · Alepõllundus · Ülejääke ei ole · Vahetuskaubandus · Käsitöölised · Riigi alged (röö Hilisagraarne · Taime- ja loomakasvatuse ühinemine · Paiksed põlluharijad · Ülejäägid (väetis) · Toodeti müügiks · Uued majandusharud- käsitööndus, kaubandus, transport, rahakaubandus · Riik III Industriaal ühiskond= tööstus ühiskond Iseseisev ind. On industriaalsele tootmisviisile üleminek loomuliku majandusliku tehnoloogia muutmiste tõttu. Sõltuv ind. Globaliseerimine globa-poliitilised majanduslikud muutused, mida põhjustab massikommunikatsiooni kiire areng ning inimeste ja kaupade suurenenud mobiilsus. Põhjused: · Info kiire liikumine · Uus rahvusvaheline jaotus, kapitali vaba liikumine · RV kaubanduse lihtsustamine Majanduses · Kiiresti kasvab RV kaubandus
kaugemale, kui üritada paljude asjadega. See viis kvaliteedi üles, aga hind langes. Tekkisid spetsialiseerinud riisi-, nisu-, maisi-, piima-, liha-, lille- ja seenetalud 3. Infoajastu Tehakse kõike, et müüa oma toodangut. Tootlikus on väga kõrge, lisandusid GMO ja erinevad kemikaalid. Keskkonna nõuded on väga kõrged põhjariikides. Lõunariikides on peaaegu kõik lubatud. Kuna lõunas minnakse alles üle ei saa keeldudega üleminekut industriaalsele takistada. Intensiivne tootmine on väikesel pindalal suure saakide saamine. Ekstensiivne tootmine - suurte saakide saamine tootmisühikute suurendamise läbi. Vegetatsiooni Temp ja Kliimavööde Mullad Kultuurtaimed periood sademed Polaarne Puudub -400C Puuduvad Puuduvad kliima
et kliimast väga musta pildi maalimine on kõigest vahend inimeste kontrollimiseks ja kasumi teenimiseks. (J. Delingpole, 2011) Üks osa kliimamuutuste teema üle arutlejatest peavad endiselt inimtegevuse ja kliimamuutuste omavahelist seost liiga ebaselgeks, et midagi põhjapanevat selle teema kohta väita. Tartu Observatooriumi vanemteadur Kalju Eerme on oma atriklis ,,Elame kliimamuutuste vaherahu ajas"(2003) öelnud, et kuigi süsihappegaasi sisaldus atmosfääris ületab juba ammu industriaalsele ajastule eelneva taseme kolmandiku võrra, pole siiski midagi tõeliselt tõsist veel juhtunud. Seejuures ta lisab, et kliima näol on tegemist äärmiselt keerulise süsteemiga, mille ennustamine on ka veel tänapäeval põhimõtteliselt võimatu. Ta peab tõenäoliseks, et kui ühel hetkel praegune töörezhiim muutunud tingimustega enam ei sobi, siis teeb kogu kliimasüsteem läbi kiire muutlikkuse etapi, mille tagajärjeks on uus stabiilne seisund.(K. Eerme, 2003)
lõpetada ega ,,päästa". Selle asemel tuleks edasi liikuda ja leppida faktiga, et absoluutset tõde pole olemas, mis oli modernismi eeldus. Postmodernism, kui epohh Posmodernismi epohhi võib jagada kolme dimensooni · Esiteks, väidab Daniel Bell, et teadmised ja informatsioon on postmodernse ühiskonna strateegiliseks vahendiks nagu energia, loodusressursid ja masinatehnoloogia kombinatsioon oli abivahendiks industriaalsele ühiskonnakorraldusele üleminekuks. · Teine valdkond, mis on mõjutanud postmodernismi ideed kui epohhi puudutab organisatsiooni või tootmist ja tarbimist ühiskonnas. Näiteks on üleminek fordismilt post- fordismile, masstootmiselt paindlikumale tootmisele. Fordism on mõjutanud tugevalt sotsiaalset ja kultuurilist elu. Olulised muutused on toimunud valitsuse, tootmise ja tarbimise suhetes
See sisaldab endas ka looduslikku inimest. Loomulikud hoiakud naturaalne ja looduslik. Eurooplase jaoks oli valgustusajal indiaanlane vaba ja looduslik inimene. LOODUSE SEADUSED loomulik ilutunne, looduslikud seadused. Arusaam, et inimene peaks oma seadused sõnastama loodusepäraselt. Tsiviliseeritud ühiskonnas polnud loomulikkus enam nii väga võimalik. Mõtlejad mõistsid, et senine elukorraldus ei vastanud looduse seadustele, aristokraatlik agraarne tootmisviis ei vasta industriaalsele jne. Uueks elukorralduseks oli industriaalne materiaalne ja praktiline. Valgustuslik mõtlemine ei tekkinud tühjale pinnale- seal oli 17. sajandi mõtlemine, mis edasi arenes. Valgustusliku mõtlemise aluseks ja autoriks oli inglise mõtleja John Locke. Ta oli 17. sajandi filosoof.Tema mõte:" Loomulik olek on vaba olek, kuid mitte isepäine, vaid juhitud looduse seadustest, millele kõik peavad alluma: mõistus, mis neid seadusi avastab, õpetab neid ka
Arusaam, et inimene peaks oma seadused sõnastama loodusepäraselt. Keskendudes loomulikule tuumale. Kuna aga ühiskonnad on tsiviliseeritud, siis loomulik ei ole täna enam võimalik. Ega vanasti ka päris polnud. Aga loomulikud ja looduslikud võivad ikkagi olla inimlikumad või väheminimlikumad. Diktatuuris on asi karmim, demokraatias on asi lihtsam. Mõtlejad valgustusajal saavad aru, et senine elukorraldus ei vasta looduse seadustele. Senine aristokraatilik agraarne tootmisvorm ei vasta industriaalsele. Uus oli ju industriaalne elukorraldus- materjaalne ja praktitsistlik, aga see polnud niivõrd ikkgi ühiskonnas olemas. Aristokraadi käe all elamine on oma aja ära elama ja tuleks teha midagi loomulikumat ja õigemat. Valgustuslik mõtlemine ei tekkinud tühjale pinnale- seal oli 17. sajandi mõtlemine all. Valgustusliku mõtlemise alustoeks ja autoriks-filosofiks, kelle mõtteid kajastub valgustuses, on inglise mõtleja John Locke. Ta oli 17. sajandi filosoof.Tema mõte:" Loomulik olek
funktsiooni. Sedamööda, kuidas hakkas arenema kaubandus, tekkis kaupmeestel vajadus säilitada kokku- ostetud kaupu enne müüki. Rändkaupmehed vedasid endaga kandeloomade seljas ja vankritel kaasa arvestatava suurusega kaubaladusid. Oma väikesed laod olid ka käsitöölistel, sest nad pidid säilitama erinevate materjalide varusid, mida kasutati valmistoodete meisterdamiseks. Käsitööliste väikestest materjaliladudest arenesid hiljem, industriaalsele tootmisele ülemineku ajal välja toot- misettevõtete materjalilaod. Renessansiajal hakkasid hollandlased vedama meritsi suurtes kogustes vürtse Indiast. Kui laevatäis ehk mitukümmend tonni maitseaineid jõudis Rotterdami sadamasse, tuli seda enne kaup- meestele müümist sadamas ladustada. Nii tekkisid keskajal esimesed laohooned ka sadamatesse, milleks olid kaidele ehitatud lihtsad puidust hooned.
Rändkaupmehed vedasid endaga kandeloomade seljas ja vankritel kaasa arvestatava suurusega kaubaladusid. Oma väikesed laod olid ka käsitöölistel, sest nad pidid säilitama erinevate materjalide varusid, mida kasutati valmistoodete meisterdamiseks. Käsitööliste väikestest materjaliladudest arenesid hiljem, industriaalsele tootmisele ülemineku ajal välja toot- misettevõtete materjalilaod. Renessansiajal hakkasid hollandlased vedama meritsi suurtes kogustes vürtse Indiast. Kui laevatäis ehk mitukümmend tonni maitseaineid jõudis Rotterdami sadamasse, tuli seda enne kaup- meestele müümist sadamas ladustada
annaabi.ee 
