TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Marta Strauss DAVID HUME JA INDUKTSIOONIPROBLEEM Essee Õppejõud: Peeter Müürsepp Tallinn 2018 Eesti Keele instituudi eesti keele seletav sõnaraamat seletab sõna induktsioon kui 1. loog üksiku v. erilise põhjal üldise järeldamine. (EKI, 2018) Induktsioonist võib järeldada, et
eelduste tõesuse korral. Vastasel juhul on arutlus nõrk. NT: meil on teada, et Mari, Kadri ja Kertu on inimesed ning nad kõik kannavad patse, siis induktsiooni teel saame, et kõik inimesed kannavad patse. Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Deduktsiooniks nimetatakse ka deduktiivse arutluse esitamist või arutlemist, mida vaadeldakse deduktiivset arutlust järgivana. 3. Milles seisneb induktsiooniprobleem? Näited. Induktsiooniprobleem seisneb küsimuses, mis ikkagi õigustab induktsiooni kasutamist. Probleemi lahendamiseks on püütud rajada induktiivset loogikat. Karl Popper püüdis induktsiooniprobleemist mööda minna, väites, et induktsiooni otseselt õigustada ei saa, küll aga võib induktsiooni teel saadud järelduse tõesuse kasuks rääkida asjaolu, et seda ei ole õnnestunud falsifitseerida, mis seda järeldust korroboreerib. NT: See luik on valge. (Too luik on valge. Too kolmas luik on valge. Jne
Teadusfilosoofia kordamisküsimused Seminariteema: teadus ja pseudoteadus Arvutis ja välja kribamata vms, aga ka poolik 1. Miks Lakatosi meelest ei sobi kinnitatavus teaduslikkuse kriteeriumiks? 2. Miks ka kummutatavus ehk falsifitseeritavus ei sobi? 3. Mis on ratsionaalne rekonstruktsioon? Lakatosi teaduse ratsionaalse rekonstruktsiooni põhielemendid 4. Kas uurimisprogrammide metodoloogia lahendab teaduse ja pseudoteaduse eristamise probleemi? Lakatosi teaduskäsituse tugevad küljed ja puudused 5. Peeter Saari libateaduse liigid. Kas on võimalik muutumine teadusest libateaduseks ja vastupidi? 1. Miks Lakatosi meelest ei sobi kinnitatavus teaduslikkuse kriteeriumiks? v: kõik spekulatiivne läheb segamini; puhtalt sellest et siiani on nii juhtunud, ei tähenda et tulevikus ka nii läheb; oletuslik lähenemine 2. Miks ka kummutatavus ehk falsifikatsioon e...
Selle paradoksi lahendamiseks viidatakse "varjatud energiale", mis tekitab dünaamika juba kaugustel 1,5...2 MPc ning jaotub palju homogeensemalt kui aine. Võimalik heterogeenne Universum Kosmoloogilise printsiibi kehtivusele heitab väljakutse üldine probleem induktiivsete järelduste tegemisel: empiirilised vaatlused mustrite kohta, mis esinevad piiratud raamides, ei saa heita valgust asjade seisule väljaspool neid raame (induktsiooniprobleem). Heterogeenses ruumis võib väha hästi olla homogeenseid ja isotroopseid piirkondi (kuigi nad peavad olema jaotunud ebareeglipäraselt ja ebaühtlaselt). Nii võib Maa paikneda säärases homogeenses ja isotroopses piirkonnas (mis on siiski nii tohutu suur, et ulatub meie senistest vaatlustest väljapoole), mis ise paikneb veel palju suuremas heterogeenses universumis. Piiratud kosmoloogilised vaatlused on üldiselt näidanud, et suurematel heleduskaugustel on suurem energiatihedus
Individuaalsed objektiivsed käsitlused. Sotsiaalsed: protseduuriline objektiivsus; „concordant“ – kõik, milles nõus on keegi (saab lugeda). Kallutatuse küsimus? Interelatiivne objektiivsus. Kritiseerida teaduslikel alustel. III. 2. Loeng. Milline on roll teaduses vaatlusel ja eksperimendil? Mis on teooria? Milleks on vaja mudeleid? Teaduslike teooriate empiristlik ja realistlik käsitus. Empirismi raskused. Induktsiooniprobleem teadusfilosoofias. IV. 2. Seminar. Carnapi empiristlik käsitlus teooriatest ja vaatlusest. Carnapi seaduste käsitlus: milliseid seadusi ta nimetab, mis need on, mis roll neil teaduses on, kas näete probleeme sellise eristuse, sellise teaduskäsituse puhul, näiteks, kuidas Teie arvates Carnap seob empiirilised üldistused ja teoreetilised seadused? Empirismi selgitab lisaks Chalmers 1-3 ptk. (Carnap) SEMINARIKÜSIMUSED:
selle kohta, kuidas kõikvõimas Looja loodust juhib ja valitseb. Ladina keeles philosophia naturalis. Sir Isaac newtoni (1642-1727) mõtlemises olid teaduslik, filosoofiline ja religioosne ja esoteeriline arutelu tihedasti seotud. 26. Teadusfilosoofia - Kuidas määratleda teadust üldiselt? Mille poolest erinevad üksteisest reaal-,sotsiaal- ja humanitaarteadused? - Milliste kriteeriumide alusel saab teha vahet teadusel ja pseudoteadusel? - Induktsiooniprobleem - Kas teaduslikud teooriad kirjeldavad tegelikkust? 27. Induktsiooniprobleem Kõik luiged, keda seni on nähtud on valged. Järelikult: kõik luiged on valged. Igal luigel on omadus olla valge. Kas selline järeldus annab meile teadmise luikede värvi kohta? 28. Realism vs instrumentalism Realism: teaduslikud teooriad kirjeldavad (või vähemalt on nende eesmärgiks kirjeldada) maailam säärasena nagu see tegelikult on. Füüsikalised jõud ja
avardav. Kolmandaks deduktiivsete ja induktiivsete järelduste eristamise kriteeriumiks on järelduse vormi ja otsustuse seotus kogemusmaailmaga: deduktiivsete (kehtivate) järelduste tõesus ei sõltu kogemusest saadud kinnitusest, induktiivsete järelduste tõesus sõltub. Seega deduktiivsed järeldused on mitteempiirilised („puht-ratsionaalsed“), induktiivsed järeldused on empiirilised („kogemus-ratsionaalsed“). Kriteeriumiga on seotud nn induktsiooniprobleem: ükskõik kui suurest hulgast üksikvaatlustest ei saa tuletada kehtivat, st absoluutselt tõsikindlat üldistust. Põhjusi on vähemalt kaks: meie maailm näib olevat selline, et a) ükski järeldaja ei või teada kõiki järelduse õigsust mõjutavaid asjaolusid („kõiketeadja“ ei vajaks järeldusi), b) mõned järelduste õigsust mõjutavad asjaolud on määramatud (stohhastilised) ja neid ei saagi ette teada
Selgelt hakati humanitaar- ja reaalteaduste vahel vahet tegema alles 19.saj. See, kas filosoofia on teadus, sõltub sellest, kuidas määratleda teadust, teooriat jne. Selle uurimisega tegeleb teadusfilosoofia. Teadusfilosoofia Kuidas määratleda teadust üldiselt? Mille poolest erinevad humanitaar-, reaal- ja sotsiaalteadused? Mis kriteeriumide abil saab teha vahet teadusel ja pseudoteadusel? Induktsiooniprobleem – kui kõik seninähtud luiged on valged, siis kas saame järeldada, et kõik luiged on valged? Kas teaduslikud teooriad kirjeldavad tegelikkust? Realism vs instrumentalism Realism – teaduslikud teooriad kirjeldavad maailma nii nagu see on. Füüsikalised jõud ja väljad on looduses päriselt olemas. Instrumentalism – teaduslikel teooriatel puudub tõeväärtus, on vaid vahendid vaadeldavate nähtuste seostamiseks
igavesed, muutumatud, universaalid (ilu ise, headus ise, inimese idee, hobuse idee, arvud ja nendevahelised suhted jne). Platonism nüüdisaegses metafüüsikas: on olemas abstraktsed objektid, mis ei paikne aegruumis ega meie mõistuses (nt matemaatilised objektid). Enne filosoofiat ja teadust oli müüt. Thalese jt eelsokraatikute mõtted selle kohta, mis on kõige oleva algeks (vesi, õhk 4 algelementi..) kuuluvad ühtviisi nii filosoofia kui loodusteaduse ajalukku. Teadusfilosoofia? = Induktsiooniprobleem Kõik luiged, keda seni on nähtud on valged. Järelikult: kõik luiged on valged. Igal luigel on omadus olla valge. Kas selline järeldus annab meile teadmise luikede värvi kohta? Realism vs instrumentalism Realism: teaduslikud teooriad kirjeldavad (või vähemalt on nende eesmärgiks kirjeldada) maailam säärasena nagu see tegelikult on. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on looduses päriselt olemas. Instumentalism: teaduslikud teooriad on vaid vahendid
avastamisel. Tolleaegne ratsionalism oli harjunud kogemusest juba täiesti mööda vaatama, tegeledes vaid mõistete defineerimise, dedutseerimise ja süstematiseerimisega. K. käsitles tunnetuse paratamatute elementidena nii meelelist kaemust kui ka mõistust (aru). Teadvuse ühtsus ise eeldab korrastatud kogemust, mida ühendavad üldkehtivad ja paratamatud seadused. Sellega püüab ta vastata induktsioonialasele Hume'i skeptitsismile (induktsiooniprobleem) ja subjektivismile põhjuslikkuse küsimuses. Lõpuks osutab Kant juhtumitele, millal mõistuse piiriületavad taotlused tekitavad dogmaatilise metafüüsika. Kanti filosoofia üks põhitees: fenomenid saavad oma kuju meie tunnetusfakulteetidelt (tunnetusvõimetelt): asjad näivad ajas ja ruumis ulatuvana ning põhjuslikult seotuna vaid meie endi tunnetusomaduste tõttu. [Moodsas teaduskeeles vastandatakse või eristatakse fenomenaalseid ehk nähtava antuse
annaabi.ee 
