kollektiivsest alateadvusest. Jungi koolkond vastandab end psühhoanalüüsile, nimetades oma distsipliini analüütiliseks psühholoogiaks. Jungi nägemus on alateadvusel ebaisikuline, universaalne, kollektiivne aluspõhi: PERSONA e. MINA ÜHISKOND e. ISIKSUSLIK ALATEADVUS MASK KOLLEKTIIVNE ALATEADVUS I Maailmasõja ajal töötab Jung välja nn. inimloomusele üldomase individuatsiooni e. isenemise e. eneseteostuse kontseptsiooni, mille sisuks pidev vajadus tungida enda sisemusse, luua, muutuda, endaks saada. Selleks annavad inspiratsiooni paljudes kultuurides tuntud pühad ringid -- mandalad. Areng ise poole on spiraalne, läbi teadvuse ja mitteteadvuse, meheliku (animus) ja naiseliku (anima) alge jne. Isenemist määravad kõigile inimestele universaalsed, sünnipärased rajad, kujundid ja motiivid, mida
Selle asemel, et taodelda haigusest hoidumist, taotleb indiviid erilist psühholoogilist ja füüsilist heaolu, mida on paljud ka kirjeldanud (Houston, 1982; Jacobi, 1965; Jourard, 1971; Moustakas, 1977; Muller, 1982, Peters & Waterman, 1982). Autor on hiljuti välja toonud seitsee ala, mis peegeldavad uusi vaatepunkti humanistlik- holistlikus lähenemises: (1) holistliku suuna edendamine tervishoius; (2) tõelise individuatsiooni saavutamine; (3) liikumine autonoomiast intiimsusse, mis peegeldub rahuldust pakkuvatest isikutevahelistes suhetes; (4) tähendusrikaste elueesmärkide formuleerimine; (5) holistllikke perspektiivide rakendamine elutsükklisse; (6) teadlikkus individuaalse identiteedi voolavuses ja stabiilsuses erinevate kriiside ja muutuste vahemikus; (7) empaatia ja intuitsiooni arendamine sümboolse kommunikatsiooni sügavamatel tasanditel (Garai, 1976). Kuidas need seitse
Carl Gustav Jung · C.G.Jung elas 26.juuli 1875 6.juuni 1961 · Ta oli Sveitsi psühhiaater ja analüütilise psühholoogia rajaja · Õppis Baseli Ülikoolis arstiteadust · Aastast 1900 hakkas tegutsema psühhiaatria alal Eugen Bleuleri jurues Burghölzlis · Tema doktoritöö kandis pealkirja "Niinimetatud okultsete nähtuste psühholoogiast ja patoloogiast". · Aastal 1903 abiellus ta Emma Rauschenbachiga. · Carl Gustav Jungi looming on peale psühhoteraapia mõjutanud ka psühholoogiat, teoloogiat, etnoloogiat, kirjandust ja kunsti. · Psühholoogiasse on Jungi mõistetest võetud eelkõige kompleksi, ekstravertsuse, introvertsuse ja arhetüübi mõiste. · Kuigi esimesena analüüsis unenägusid Sigmund Freud, siis Jung on ka unenägude uurimises maailmas üks esimestest ja väga kuulus. · Jung keskendus unenägude uurimisel sellele, mida alateadvus unenägude kaudu öelda püüab. Carl Gu...
kindlustaksid isetunnet. Ta hoolitseb selle eest, et tema tegevust ja huvisid hinnataks ning püüab luua suhteid, mis tõstaksid reputatsiooni ja enesest lugupidamist" (Mangs ja Martell 2000). Hakkatakse katsetama erinevaid rolle ja elukutseid. "Hoolitsetakse selle eest, et tegevust ja huvisid hinnataks ning püütakse luua suhteid, mis tõstaksid reputatsiooni ja enesest lugupidamist". Tekib huvi horoskoopide ja muu sellise vastu. "Et identiteet areneks, on vaja ühelt poolt individuatsiooni-separatsiooni ja teiselt poolt integratsiooni" (Jaanisk 2013/2014). 10 KOKKUVÕTE Sain teada, milistesse faasidesse on teismeiga jaotatud. Teismeiga on väga huvitav, seda oleks kindlasti veel põnevam põhjalikumalt uurida. Teismeeas hakatakse rõhku panema oma välimusele, üritades näha välja vähem lapselikumad. See viib aga sageli, eriti tüdrukute osas, olukorrani, kus end meigitakse-ehitakse pisut
seesama valguspilt, mis peale vaadet sügavikku tervistavalt mõjub. * Oidipus, isa mõrvar, ema mees! Oidipus, sfinksi mõistatuse lahendaja! Mida ütleb nende saatusetegude salapärane kolmekordsus? Iidne pärsia rahvauskumus ütleb, et tark võlur võib sündida vaid intsestist. Mõistatuselahendaja ja emakosija Oidipus viitab sellele selgelt. Seal, kus murtakse ettekuulutavate ja maagiliste jõudude oleviku ning tuleviku nõidus, individuatsiooni jäik seadus või looduse tõeline võim ülepea, peab jõle loomuvastasus nagu intsest juba algpõhjusena eelnema. Sest kuidas võib loodust oma saladusi reetma panna, kui mitte seeläbi, et et talle võidukalt See äratundmine väljendub Oidipuse kohutava saatuse kolmesuses. Toosama, kes looduse mõistatuse topeltkujundet sfinksi oma lahendab, peab ka isatapjana ja ema abikaasana rikkuma pühimat looduskorda. Müüt näib meile kõrva sosistavat, et tarkus ja
Geneetika - Monosügootsetel kaksikutel on kordantsusnäitajad mitu korda kõrgemad - Skisofreeniahaigete sugulastel enam: paranoilist, skisoidset, skisotüüpset IH Biokeemia - Impulsiivsus - Impulsiivne agressiivsus Psühhodünaamika Freud - Psühhoseksuaalse arengu peetus o Oraalne isik – passiivne sõltuv o Anaalne isik – põikpäine, ihne, hea enesekontrolliga - Ego- ja šelf-psühholoogia – separatsiooni-individuatsiooni häired o Ennast ja teisi puudutavad kujutlused ei eristu ega kinnistu piisavalt o Ei teki piisavalt eneseväärikustunnet o Liigne sõltuvus, ärakasutatavus - Separatsiooni-individuatsiooni häired o Traumaatilised lahusolekud o Vanemate ebastabiilsus o Temperamendierinevused Esinemissagedus - Mehed rohkem paranoilised, nartsissistlikud, düssotsiaalsed, anankastsed
Arutledes katoliku preestri Victor White`ga hea ja kurja üle ning kristlike sümbolite tähtsuse üle, on Jungi seisukoht päris selge - Varju tundmaõppimist ei saa inimesele keelata, kuid kurjale ei tohi järele anda. ,,Kui patsient meie päevil on valmis välja astuma alateadlikust olukorrast, seatakse ta koheselt silmitsi oma varjuga ning ta peab otsustama hea kasuks, muidu uhutakse ta allavoolu minema. Nolens volens teeb ta järele Kristust ning järgib tema eeskuju. Esimene samm Individuatsiooni teel seisneb vahetegemises iseenda ja varju vahele. (---) Järgmine samm on vari kui probleem. Tegeledes pimedusega tuleb kinni hoida Heast, vastasel korral kurat neelab su ära. Sa vajad igat headusekübet tegeledes Kurjaga ning just seal. Et hoida valgust elavana pimedas - selles ongi ,,iva"; ning ainult seal on su küünlal mingi mõte." (LAMMERS&CUNNINGHAM 2008:219) Varju kontseptsioon on väga oluliseks taustaks, mõistmaks Jungi käsitlust Kurjast kui printsiibist
Nii psüühilise arengu kui ka religiooni seisukohalt on tähtsaimaks arhetüübiks Ise. Ise on sihiks protsessile, mida Jung nim individuatsiooniks. See on pikaajaline protsess, mille käigus teadvus ja alateadvus ,,lepivad ära". Ise´st võib niisiis mõelda kui teadliku mina ja alateadvsulike jõudude tasakaalupunktist. Ise olulisus ja erisaatus seisneb selles, et Jungi järgi kuulub Ise arhetüüp vahetult kokku kujutlusega Jumalast. Teisiti öeldes individuatsiooni sisuks on taibata Jumalat. Omaenese psüühika saladusega kohtumist ei saa eristada Jumala-kogemusest. 3. märts 2010 Ain Riistan RELIGIOONI SOTSIAALSEID ASPEKTE. Eestis kujutatakse religiooni kuidagi ähvardava ja ohtliku alatooniga. 100% sarnane maailm(esimene loeng) on seotud täppisteadustega. Objektivistlik maailmavaade: Fenomeni tähendus sisaldus selles eneses ja seda võib mõista sellega suhestumise kaudu
alateadvusest. Jungi koolkond vastandab end psühhoanalüüsile, nimetades oma distsipliini analüütiliseks psühholoogiaks. Jungi nägemus on alateadvusel ebaisikuline, universaalne, kollektiivne aluspõhi: PERSONA e. MINA ÜHISKOND e. ISIKSUSLIK ALATEADVUS MASK KOLLEKTIIVNE ALATEADVUS I Maailmasõja ajal töötab Jung välja nn. inimloomusele üldomase individuatsiooni e. isenemise e. eneseteostuse kontseptsiooni, mille sisuks pidev vajadus tungida enda sisemusse, luua, muutuda, endaks saada. Selleks annavad inspiratsiooni paljudes kultuurides tuntud pühad ringid mandalad. Areng ise poole on spiraalne, läbi teadvuse ja mitteteadvuse, meheliku (animus) ja naiseliku (anima) alge jne. Isenemist määravad kõigile inimestele universaalsed, sünnipärased rajad, kujundid ja motiivid, mida Jung nimetab arhetüüpideks ja
annaabi.ee 
