Samal ajal võidutses ka humanism, revolutsiooniline maailmavaade, kus tõsteti esile inimest ning inimlikkust. Mitmete humanistide nagu näiteks Campanella ning More'i ideaalühiskonna käsitlused ning Rotterdami Erasmuse kriitika kiriku vastu olid tolle aja kontekstis uudsed nähtused. Kirjanduses tegutsesid sellised suurkujud nagu Dante, Petrarca, Boccaccio, Cervantes ja Shakespeare. Kuna kirjutati üha enam rahvuskeeltes suurenes ka lugejate arv. Uusaja inimene on tunduvalt individualistlikum ja julgem kui kesskaja inimene. Kõike eelnevat vürtsitas tõsiasi, et paavstlus oli alla käinud. Selles olukorras tõusis esile Martin Luther, kes 1517. aastal avaldas oma teesid, millega algas reformatsioon. Luther nõudis emakeelset jutlust ja piiblit, misläbi rahvas sai ise tutvuda Jumala sõnaga, ning soovis kaotada kirikupoolse rikkuse. Sakramentidest jäid alles ristimine ja armulaud, Luther välistas tsölibaadi, kloostrid, pühakute kultuse
vaatab. Kunstile kõlbavad kõik objektid ja iga kunstitöö peaks meid maksimaalselt välja tõstma kontekstist, provotseerima üllatust ja okki. Dubuffeti loomingut ei saa pidada lõplikult abstraktseks, sest tema töödel on siiski kujutised milleskist. Dubuffet võrreldes USA kuulsamate abstraktsionistidega on hoopis teistsugune. Tal puudub jänkide lihtne, aga terve jõulisus ja suur joon, see-eest on ta individualistlikum, enesessorivam ja nüansirohkem. Jean Dubuffet ''Le Havre'' J.Dubuffet ''Campagne heureuse'' J.Dubuffet 1950.aa. lõpul oli abstraktne ekspressionism ja selle Euroopa vaste- informalism levinud kogu läänemaailmas. Laia pintsli hoogne liigutamine läks moodi näiteks ka Põhjamaade kunstis. Võistlus realismi ja abstraktsionismi, traditsioonilise kunsti ja avangardismi vahel oli lõppenud viimase selge võiduga.
- inimene loobub oma usulistest tõekspidamistest või tema religioosne pühendumine taandub või isegi hääbub - ühiskonna tasemel sekulariseerumine nt rel org minetavad oma sots mõju; usulised sümbolid kaotavad oma tähenduse ja inimeste usuline aktiivsus ning pühendumine langevad - üksikisiku tasandil apostaasia e dekonversioon nt kiriku vm usuorganisatsiooni külastamise sagedus; tänapäeval religioon üha individualistlikum; usulise pühendumuse vastandamine organisatsioonile; läbipõlemine; skandalistid. üks vorm on usuvahetus (üleminek teise kirikusse või usulisse org) 13. James Fowleri usuastmete teooria. - usu arenemine ei tähenda mitte sisu, vaid vormi muutust. erinevad religioonid erinevad üksteisest sisu mitte vormi poolest; usuline areng eluloolises perspektiivis - usu sisu 3 kategooriat: 1) väärtused, mida teadlikud või alateadlikult tunnustame;
traditsionaalseid vaateid Õpilased ei võta sõna klassis või suures Õpilastelt oodatakse sõnavõtte klassis ja grupis suurtest gruppides Vastasseise, konflikte ja vaidlusi välditakse Vastasseise ja erinevate arvamustega avatud diskussioone julgustatakse Individualismi-kollektivismi dimensioon kirjeldab inimese ja grupi vaheliste seoste tugevust. Mida individualistlikum kultuur, seda nõrgemad on inimestevahelised sidemed ning seda enam eeldatakse, et igaüks hoolitseb ennekõike enda ja oma lähedaste eest. Kollektivistlikes kultuurides, vastupidiselt, oodatakse, et inimesed oleksid pühendunud oma grupile (suguvõsa, hõim, religioosne kogukond) ning vastutasuks pakub grupp neile kaitset ja hoolitsust. Jõukamad linnaühiskonnad kalduvad enamuses olema individualistlikud, traditsionaalsemad, vaesemad maaühiskonnad kollektivistlikud
Preskriptivism: fakt ja väärtus pole seoses, väärtusi ei saa psühholoogilist egoismi, individuaalset ning universaalset eetilist egoismi. Psühholoogiline egoism on seisukoht, et inimesed tegutsevad oma huvidest lähtuvalt ning ei saagi oma loomuse tõttu kuidagi empiiriliselt tõestada. teistmoodi tegutseda. Altruism on võimatu, sest inimloomus ei võimalda altruistlikult käituda. Individuaalne eetiline egoism on egoismi kõige individualistlikum vorm, mis leiab, et kõik inimesed 23. Selgitage mis on intuitsionism. Intuitsionism see on teooria, mille järgi võime teadmisi omandada (eriti moraalsete tõdede kohta) enda teadvusest. Eripärane mitte-naturalismi vorm. Eetika ainus peaksid edendama ainult "minu" huve. See tähendab, et moraali puutub vaid see, millel on tegemist tolle ühe indiviidi enda huvidega
Esimesed maj võitjad on Hispaania ja Portugal. Hiljem võidavad Holland ja Inglismaa. Piirkondadest tõuseb esile Atlandi rannik. Vaimsetest mõjuritest mõjutab majandust enim renessansi ja reformatsiooni mentaliteet: tõstetakse esile ind majandusedu. Oluliselt ergutab majandust kalvinistlik ettemääratuse õpetus. Tulemuseks on majanduse elavdamine ning kerulisemaks muutumine (jõukuse kasv). Uusaja inimene on tunduvalt individualistlikum ja julgem kui kesskaja inimene. Elu on muutunud dünaamilisemaks ja muutused on kiiremad. Uusaja vaimu sümbolid: tugev kuningas, kodanlus ja kaupmehed, maadeavastajad, loodusteadlased. 16. saj muutub nii abstraktne vaimulaad kui ka konkreetne riigistruktuur. Oluline on vaimne vabanemne, uus riigkord, varakapitalistlik majandus. Üks ilmekamaid on Rootsi näide: riik oli vabanenud Kalmari unioonist (keskaegne riik), Gustav Vasa sai 1521 Rootsi valitsejaks, millega algab uusaeg
Ühtne identiteet, ühisraha, ühised võrgustikud lubavad lihtsamini rahvusvahelisel turul toimetada. 1951 sõlmiti Pariisi leping, loodi söe ja terase ühendus, hakkas juba tekkima väike ühinemine. 1993 oli EL' is enne uusi liitujaid 15 riiki, 375mln elanikku suur töö ja tööjõu turg. Al 2002 hakati aktsepteerima uusi liikmeid EL'i, kus 2011 seisuga üle 500mln elaniku. Euroopa Liit vs Ameerika taust. Ameerika on individualistlikum, kogu kultuuri mõttes igaüks enda eest. Ka on suurem kultuuriline mitmekesisus. Ameerikas teatud valdkondades tugevam formaliseeritus, teisalt juhtidel on suurem õigus juhtida riik sekkub vähem (Nt juht võib öelda, et sa oled vallandatud, ära homme enam tule ja nii ongi. Meil seda olla ei saa). Üks suurim erinevus Euroopa ja Ameerika personalijuhtimise vahel on kuivõrd personalijuhtimine on reguleeritud
kujutised, pildid millestki. Elukeskkonna kõigi külgede kunstile võrdseks materjaliks kuulutamisega on Dubuffet neodada ja popkunsti eelkäijaks. 50-ndatelaastatel sobis Dubuffet' meetod aga hiilgavalt ka informalismi konteksti, eriti alateadvuse vallandamisega, spontaansuse ja juhuse kasutamisega. Dubuffet' võrdlemisel USA kuulsamate abstraktsete ekspressionistidega tuleb ilmsiks selge erinevus. Dubuffet'l puudub ameeriklaste lihtne, aga terve jõulisus ja suur joon, seevastu on ta individualistlikum, enesesotsivam ja nüansirikkam. HANS HARTUNG (1904-1989) Hartung esindas temperamentset tegevusmaali varianti. Ägedate zestidega kandis ta heledale taustale tumeda, tavaliselt musta värviga abstraktset kalligraafiat. Kohati lausa kritseldusetaolised pintslitõmbed võivad siiski mõjuda harmooniliselt ja lausa elegantselt. Värvidest eelistas ta veel sinist, rohelist ja kollast. ANTONI TPIES (s. 1923)
pildid millestki. Elukeskkonna kõigi külgede kunstile võrdseks materjaliks kuulutamisega on Dubuffet neodada ja popkunsti eelkäijaks. 50-ndatelaastatel sobis Dubuffet' meetod aga hiilgavalt ka informalismi konteksti, eriti alateadvuse vallandamisega, spontaansuse ja juhuse kasutamisega. Dubuffet' võrdlemisel USA kuulsamate abstraktsete ekspressionistidega tuleb ilmsiks selge erinevus. Dubuffet'l puudub ameeriklaste lihtne, aga terve jõulisus ja suur joon, seevastu on ta individualistlikum, enesesotsivam ja nüansirikkam. HANS HARTUNG (1904-1989) Hartung esindas temperamentset tegevusmaali varianti. Ägedate zestidega kandis ta heledale taustale tumeda, tavaliselt musta värviga abstraktset kalligraafiat. Kohati lausa kritseldusetaolised pintslitõmbed võivad siiski mõjuda harmooniliselt ja lausa elegantselt. Värvidest eelistas ta veel sinist, rohelist ja kollast. ANTONI TPIES (s. 1923)
annaabi.ee 
