kindlatele sihtrühmadele. Seega on meediasuhtluse eesmärgiks jõuda suurema või väiksema avalikkuseni. Meediakommunikatsioon on eeskätte ühepoolne. Individuaalne ja meediasuhtlus on nii ajalooliselt kui ka sisuliselt seotud: Meediakommunikatsioon tekkis ja levis selleks, et laiendada isikutevahelise suhtluse piire Tihti on meediasõnumid ka isikutevahelise suhtluse lätteks Samas meediakommunikatsioon individualiseerib, mistõttu inimestel on raske meedia kaudu nendeni jõudnut teistega arutada Individuaalset ja meediakommunikatsiooni seob: Mõlema aluseks on intentsioon (kavatsus+sõnumid on suunatud millelegi)- tahe midagi teatada Ühine märgisüsteem (et midagi teatada, on vaja ühist märgisüsteemi) Meediakommunikatsioon ei ole ilma individuaalse kommunikatsioonita mõeldav Erinevus: Individuaalne suhtlus on düaadiline, meediasuhtlus enamasti mitte.
Madrigal- lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm Ellegia- kaebelaul Petrarkistid- kõik tähtsad itaalia luuletajad 15 a 16 sajandil. Petrarca luulekuntsti ja armastusfilosoofia järgijad Ekloog- karjuselaul William Shakespeare (1564- 1616) 36st näidendist olid varasemad komöödiad ja ajalookroonikad. Õigustab noorte inimeste loomulikke tundeid, nende armastuse vabadust Ajalookroonikates- lahkab võimuprobleeme, patriootilisi ideid. Shakespeare psühhologiseerib ja individualiseerib oma näidendite tegelasi. Tragöödias seob ta üksikinimese saatuse tihedalt ühiskonnaga, peegeldab sügavalt uusaja esimest suurt kriisi
Ajalookroonikad.Richard III (1592).Henry VI(1590-02) Henry V(1599) Henry IV(1597-8) Ta paistis silma ajaloolise olustiku kujutamise konkreetsusega. Peamiseks teemaks oli võimu problem. S rõhutab patriootilisi ideid. Leidub rohkesti motiive: valitseja ja ühiskonna vahekord, võim ja moraal, individualism ja vastutus. Tegelaskujudeks on silmapaistvad võimukandjad. Tragöödiad.Hamlet(1600-02), Kuningas Laer(1606), Macbeth(1606), Othello(1604),Romeo ja Julia(1595).S psühhologiseeribja individualiseerib oma näidendite tegelasi. Ta on ka oma näidendeis poet, kes paneb oma tegeleaste suhu ridamisi väljendusrikkaid filosoofilisi ja lüürilisi väljendeid. Ta kasutab metafoore, inversioone ja abstraktsioone. Tegelaskujude individuaalsus rajaneb filosoofilisel vastuolul. T proloogiks olid ajalookroonikad. T-s põrkasid kokku vaen ja armastus. Süzeed Romeo ja Julia Itaalia renessansskirjaniku Bandello novellist laenatud süzee, kus kurva lõpplahenduse tingib saatuslik eksitus
Komöödiad: „Palju kära eimillestki“, „Nagu teile meeldib“. Õigustab kõikjal noorte inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vastandades sellele mitmesugused ühiskondlikud eelarvamused, keelud. Armastajad hoolitsevad lüürilise poole eest, nalja teevad madalamast soost tegelased. Ka suur näidenditsükkel Inglismaa ajaloost, nn ajalookroonikad. Lahkab võimu probleemi. Draama: „Romeo ja Julia“. Psühhologiseerib ja individualiseerib oma näidendite tegelased. Tragöödiad: „Kuningas Lear“, „Macbeth“, „Hamlet“. Viimase loomeperioodi näidendeid on nimetatud tragikomöödiateks, teatud muinasloolisus, idüll, mis viib õnneliku lõpplahenduseni. Lope de Vega: ei pidanud vajalikuks range piiri tõmbamist kõrge ja madala žanri vahele, pole tarvis kinni pidada aja- ja kohapiiranguist. Alates temast sai Hispaanias valitsevaks 3-vaatuseline näidend. Hispaanias: erinevate riimiskeemidega stroofid. Mõõga ja mantli
Üldtunnused: kui tunnus on omane paljudele objektidele, siis ei võimalda see tunnus üht objekti teisest oluliselt eristada (nt objekti kuju, suurus, värvus, materjal, kaal). Nende tunnuste alusel saab nentida ainult objekti sarnasust teiste samaliigiliste objektidega. Eritunnused: objekti üldtunnuseid võrreldes on eritunnustel väiksem esinemissagedus, need on omased objekti kitsamale grupile. Eritunnuseks on eelkõige objekti iseärasused (detailid). Tunnuste kogum, mis individualiseerib üksikut objekti, hõlmab nii üld- kui ka eritunnuseid. Kuna selline kogum ei kordu ühegi teise objekti juures, saabki välja selgitada välismaailma või inimese teadvusesse jälje jätnud objekti. 3. Identifitseerimise objektid Identifitseerimisprotsess võib toimuda ainult siis, kui leidub jälg, millest saab andmeid jälje jätnud objekti kohta. See jälg on vahend, mille kaudu tuvastatakse jälje jätnud objekti samasus, sarnasus või erinevus
· Osad komöödidad loodud maskimängu zanris. · Kirjutas suure näidenditsükli ,,ajalookroonikad" toob esile võimuprobleemi. Kujutab Inglismaad hiliskeskajast kuni enda ajani välja. Saja-aastast sõda kaa. Võim, moraal, individualism, vastutus kandusid ka tema tragöödiatesse. · Varases loomingus 2 tragöödiat ,,Romeo ja Julia" (keskajas on sellele sarnane Tristani ja Isolde lugu) ja ,,Julius Caesar". · Shakespeare psühologiseerib ja individualiseerib oma tegelasi. Ta on oma näidendeis ka poeet. · ,,Othello" klassikaline armukadedustragöödia. · ,,Kuningas Lear" võim võõrandab ja pimestab inimest, luues kapriise ja ülekohut. · ,,Macbeth" vapustab oma negatiivse peategelasega. Kaasaegne Sotimaa väepealik roimab nõidade juttu uskudes igasuguseid tegelasi. Et ise kuningaks saada. · ,,Hamlet" kuulsaim. Natuke nagu Cervantese hull d Q, saab hullu mängiv Hamlet
annaks aluse iseseisvaks toimetulekuks (eneseteenindusoskused, sotsiaalsed oskused, suhtlemine, kutsevalik jm). · MEETODID: logopeediline, eripedagoogiline, tegevusterapeutiline abi, teraapiate läbiviimine, nõustamine jm. Hariduslik rehabilitatsioon: HINDAMINE: I tasand - lapse arengu jälgimine ja kirjeldamine toimub rühma/klassitöö tingimustes, vastavalt vajadusele õpetaja diferentseerib ja individualiseerib tegevusi/õpetust ning nõustab ja juhendab lapsevanemat. II tasand lapse arengutaseme täpsem hindamine toimub haridusasutuse õpetajate ja/või vajalike spetsialistide poolt, määratakse vajadus ning rakendatakse arengut toetavaid tugiteenuseid. III tasand - maakonna/linna nõustamiskomisjon määrab võimetekohase õppekava ja/või vajalikud arendamis- ning õppimistingimused. Koostöös kohaliku omavalitsusega
Kujutab Inglismaad hiliskeskajast kuni kaasajani. Sealsed võimu, moraali, individualismi ja vastutuse teemad kanduvad ka tragöödiatesse. Ajalookroonikate kuulsaim tegelane on Falstaff printsi hooldaja ja seltsiline, mitmepalgeline, ei suuda vastu panna kiusatustele, ropendab, liiderdaja. Varasesse loomingusse kuulub 2 tragöödiat: ,,Romeo ja Julia" (vrd keskaja ,,Tristan ja Isolde") ning ,,Julius Caesar". Shakespeare psühhologiseerib ja individualiseerib oma tegelasi. Ta on oma näidendites ka poeet, kes paneb oma tegelastele suhu lüürilisi ja filosoofilisi kujundeid see eristab Shakespeare'i teistest kirjanikest. Shakespeare on maailmakirjanduslukku läinud eelkõige tragöödiakirjanikuna. ,,Othello" klassikaline armukadedustragöödia. ,,Kuningas Lear" võim võõrandab ja pimestab Leari, luues kapriise ja ülekohut
annaabi.ee 
