SELETUSKIRI 1. Loe läbi alljärgnev seletuskiri. 2. Tutvu Riigi Teatajas asuva õigusaktiga „Ehitise tehniliste andmete loetelu“: https://www.riigiteataja.ee/akt/13097611 3. Kirjuta eelpool loetu põhjal välja seletuskirja 12. osas olevate tehniliste näitajate definitsioonid! Saada vastus aadressil: [email protected] Seletuskiri 1.ÜLDOSA Käesolev individuaalelamu ehitusprojekt on koostatud krundi (asukoht : Harju maakond, Harku vald, Muraste küla, Panapealse 28 ) omaniku - ELEMENTELAMU OÜ - tellimusel. 2.ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Individuaalelamu on planeeritud piirkonda, kus terviklik elukeskkond on alles välja kujunemas. Krundil hetkel hoonestus puudub. Elamu on paigutatud krundi põhja külge risti Pangapealse tänavaga. Antud lahendus võimaldab kõige optimaalsemalt ära kasutada hoonega lõuna poolt piirnevat krundi ala.
Joonis 4. Lõige A-A M 1:50 Joonis 5. Vaade eest M 1:100 Joonis 6. Vaade vasakult M 1:100 Joonis 7. Vaade tagant M 1:100 Joonis 8. Vaade paremalt M 1:100 Joonis 9. Asendiplaan M:1:500 Materjalide spetsifikatsioon on toodud ka joonistel. 2 SELETUSKIRI 1.ÜLDOSA, ASUKOHT JA ASENDIPLAANILINE LAHEDUS Käesoleva projektiga on tellimisel koostatud 1,5 korruselise individuaalelamu projekt. Projekteeritud elamu asukoht on: Valgamaa, Valga linn,Kuperjanovi.Kinnistu omanik on (kliendi nimi)ning selle katastritunnus on 14401:005:0035.Kinnistu suurus on 1794 m2. Hoone projekti lähteandmed on saadud Valga Linnavalitsusest. Projekt on koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimis- ja ehitusnormidele, paiklikule ülevaatusele ning tellija poolt saadud andmetele. Elamu on projekteeritud keldrita ehitusena Elu- ja abiruumid on põhikorrusel ning
Tänu sellele kursusetööle sain teada nii mõndagi huvitavat majast ja maast selle ümber. Näiteks kasvõi krundi või maja pindala, või kulud mis on suuremad kui töö autor oskas arvata. Samuti sai tundma õppida erinevaid internetilehekülgi kust kinnistu kohta saab infot otsida. Üllatusena tuli see, et kinnistusraamatu andmete vaatamise eest peab ka omanik maksma. 12 7. Lisad Lisa nr 1 Ehitise vastuvõtu akt. Lisa nr 2 Individuaalelamu asendiplaan Lisa nr 3 - Pildid 13 14 15 16 8. Kasutatud kirjandus City24. Kasutamise kuupäev: 10. 10 2011. a., allikas http://www.city24.ee Kaing, M. (2011). Kinnisvara alused. Tartu: atlex. Maa-amet. Maa-amet. Kasutamise kuupäev: 10. 10 2011. a., allikas http://www.maaamet.ee Investor Words. Kasutamise kuupäev 10.10.2011. a., allikas http://www.investorwords.com/4057/real_estate.html Ehitisregister. Kasutamise kuupäev 10
sisearhitekt M. Laul. Puhta stalinistliku arhitektuuri märgiks on Mere puiesteel, 1954. aastal endise kino Grand Marina varemetele ehitatud, Tallinna Laevastiku Ohvitseride Maja, mille autoriks oli A. Kuznetsov. Eesti kõige eriilmelisem venekeelne võõrlinn on 20 000 elanikuga Sillamäe, kuhu 1990. aastani pääses vaid erilubadega. Elamu ehitamine kui eraomandi soosiv ilming oli põhimõtteliselt vastuolus Nõukogude ideoloogiaga. Individuaalelamu jõudis Eestisse alles Nõukogude korraga. Üldilmelt traditsionalistlikuid, kuid vastuoluliselt intiimsed. Riik andis väikese krundi tasuta, tagades pikaajalise laenu. Hrustsovi-aeg (sula) tõi kaasa arhitektuuri väärtustamise langemise. Arhitektide töö paremaks ei muutunud, sest energiat kulus kooskõlastamistele ja enesekehtestamisele rohkem kui projekteerimisele. See oli aeg, mil sõjast oli kümme aastat möödunud ning asuti elamueitiste kõrval ka avalikke hooneid püstitama. 1970
Seinte sidumine taldmikuga M 1:100 Joonis 10 Vahelae plaan M 1:100 Joonis 11 Katusekonstruktsioonid M 1:100 Joonis 12 2 SELETUSKIRI Üldosa Käesolev projekt on koostatud õppetöö raames Tartu maakonnas, Tartu linnas, Pootsmani tn 8 kinnistule individuaalelamu ehitamiseks. Projekt vastab Eesti Vabariigis kehtivatele ehitus- ja projekteerimisstandarditele, normidele ja määrustele ning tellija poolt seatud lähtetingimustele. Projekti tellijaks on eraisik Tauri Must. 1. ARHITEKTUUR 1.1. Ehitise üldandmed Hoone funktsioon: eramu Hoone pikkus: 16,01 m Hoone laius: 11,5 m Hoone kõrgus: 9,18 m 1.2. Ehitise tehnilised näitajad
(kartesiaanlus, inimene universumi keskusena); 19 sajand (muutuse asemel inimtõugatud progress); 20 sajand (ülemaailmne modernisatsioon). Mis on selle praeguse modernsuse juures erilist? Giddens arvab, et usaldus (süsteemide vastu), artikli autor Taylor arvab, et see on mugavus ning see muudab modernsuse ,,kõigi jaoks" olemasolevaks (ordinary modernity). Räägib majast (kodust) kui mugavuse kandjast. Mugavus algas Hollandis perekeskse individuaalelamu loomisega 17 sajandil (esik -> elutuba), oma maitse, soodumus ihnsuseks kõikjal mujal kui mööbli jms osas. 18-19 sajandil prantsaslik luksus ja inglaslik kasinus (viktoriaanlus)s, mille põhiolemus on õdusus (cosyness). 20 sajandil USA tehnoloogiline massiühiskond (elektrit peeti Inglismaal vulgaarseks ehkki pirnid leiutati samal ajal (1877)) 1920 oli 60% USA kodudest elektriga. Suburbia kui täiesti uus fenomen kontsentreeritud mugavus. Ehkki algust võib neil näha 19
Teenuse osutaja : Kamari Haridusselts Regitrikood : 80120445 Postiaadress: Kamari alevik, Põltsamaa vald, Jõgevamaa 48003, Telefon: +372 523 5115 Kodulehekülg: www.kamari.ee Meiliaadress: [email protected] 0 Piirkonna kirjeldus: Kamari asub Põltsamaa vallas Kamari küla paikneb Põltsamaa vallas Jõgevamaal. Küla eripära on selles, et piirkonna keskel on NSVLiidu ajal ehitatud Kamari alevik oma 10 suure korterelamu, 10 individuaalelamu ning suute tootmishoonetega. Ümber Kamari aleviku paikneb Väike- Kamari hajaküla, mille hulka kuulub ka Põltsamaa ametikooli ümber olev asustus. Väike Kamari küla piirid lõpevad Põltsamaa linna piiridega, ning Kuningamäe külaga ja teiselt poolt puutuvad piirid kokku Umbusi külaga ning Võhmanõmme külaga. Kamari Haridusselts loodi 1999 aastal ja 15 aasta jooksul olnud piirkonna arengumootoriks.
liberum & ärikapitalism; Inglismaa tööstus & tööstuskapitalism; Ameerika ettevõtlus & tarbimiskapitalism. (Sündinud on need perioodid sõjast.) Mis on selle praeguse modernsuse juures erilist? Giddens arvab, et usaldus (süsteemide vastu), artikli autor Taylor arvab, et see on mugavus ning see muudab modernsuse ,,kõigi jaoks" olemasolevaks (ordinary modernity). Räägib majast (kodust) kui mugavuse kandjast. Mugavus algas Hollandis perekeskse individuaalelamu loomisega 17 sajandil (esik -> elutuba), oma maitse, soodumus ihnsuseks kõikjal mujal kui mööbli jms osas. 18-19 sajandil prantsaslik luksus ja inglaslik kasinus (viktoriaanlus)s, mille põhiolemus on õdusus (cosyness). 20 sajandil USA tehnoloogiline massiühiskond (elektrit peeti Inglismaal vulgaarseks ehkki pirnid leiutati samal ajal (1877)) 1920 oli 60% USA kodudest elektriga. Suburbia kui täiesti uus fenomen kontsentreeritud mugavus
Väga kuulus funktsionalis mi esindaja on ka Soo m e arhitekt Alvar Aalto: Viiburi raamatukogu Paimio sanatoorium taburetid! Finlandia-talo Helsingis Professor Tammekannu villa Tartus. Eesti Funktsionalis m jõudis siia 1920. aastate lõpul. Õitseng oli 1930. Aastate alguses, kui ehitati selles stiilis rohkesti koole jt ühiskondlikke hooneid. Arhitekte: Herbert Johanson: Prantsuse lütseu m Westhol mi gü mnaasium. Edgar Johan Kuusik: Tallinna Kunstihoone (koos A. Soansiga) Individuaalelamu (Kersoni villa) Nur me 40. Olev Siinmaa: Pärnu rannahotell (koos A. Soansiga) Siin maa enda maja Pärnus Kalevi 1a. ROKOKOO Üldiseloomustus Ro ko koo kasvas välja barokkstiilist, sündis Prantsuse kuninga õukonnas. Rokokoo valitses umbkaudu aastatel 1730-1780. Suure ma tähtsuse o manda rokokoo vaid m õnel maal Prantsus maal, Inglis maal, Saksa maal. Rokokoo on e esk ätt sisekujunduse stiil, aga temast saab rääkida ka maalikunstis ja tarbekunstis
täitmise suhtele kohase täitmise väärtusesse. Järeldus: A saab korteri hinda alandada VÕS § 112 lg 1 alusel võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kaasus nr 5.2 Jaanuaris sõlmisid M (müüja) ja O (ostja) notariaalselt tõestatud müügilepingu. Selle kohaselt müüs M O-le Uhkes vallas paikneva kinnisasja, millel asus vastvalminud individuaalelamu kogupinnaga 300 m2. Müügilepingu kohaselt oli ruutmeetri hind 1600 eurot ning kinnistu hind kokku 480 000 eurot. Müügilepingu p 5.5 järgi pidi M hiljemalt 1. maiks hankima elamule kasutusloa ja O-le üle andma seda tõendava dokumentatsiooni. 1. juuliks ei olnud kasutusluba ikka veel ning M polnud selle taotlemisega isegi alustanud. Seetõttu otsustas O kasutusloa hankimisega ise tegeleda. Ta kasutas asjaajamise hõlbustamiseks (taotluse ettevalmistamine, maja
sajand (kartesiaanlus, inimene universumi keskusena); 19 sajand (muutuse asemel inimtõugatud progress); 20 sajand (ülemaailmne modernisatsioon). Mis on selle praeguse modernsuse juures erilist? Giddens arvab, et usaldus (süsteemide vastu), artikli autor Taylor arvab, et see on mugavus ning see muudab modernsuse ,,kõigi jaoks" olemasolevaks (ordinary modernity). Räägib majast (kodust) kui mugavuse kandjast. Mugavus algas Hollandis perekeskse individuaalelamu loomisega 17 sajandil (esik -> elutuba), oma maitse, soodumus ihnsuseks kõikjal mujal kui mööbli jms osas. 18-19 sajandil prantsaslik luksus ja inglaslik kasinus (viktoriaanlus)s, mille põhiolemus on õdusus 6 (cosyness). 20 sajandil USA tehnoloogiline massiühiskond (elektrit peeti Inglismaal vulgaarseks ehkki pirnid leiutati samal ajal (1877)) 1920 oli 60% USA kodudest elektriga.
Ootamatu ning harjumatu oli näha Portugalis maju ja lausa elamurajoone, mis asusid otse kõrgepingeliinide all. Meil sellist vaatepilti ei kohta. Ja kui Eestis viimistletakse keraamiliste plaatidega korterites-majades ainult sanitaarruume ja harvem ka köögi, esiku ning tehniliste ruumide põrandaid, siis Portugalis kasutatakse keraamilisi plaate päris tihti ka hoonete välisviimistlusel. Tuleb tunnistada, et nii mõnigi glasuurplaatidega viimistletud tänapäevane individuaalelamu jättis väga mõnusa, sümpaatse ning kohalikku miljöösse sobiva mulje. Portugalis elatakse põhimõttega, kus üheks põhiliseks väärtuseks on mugavus. Näiteks Porto linnas ühe peamise turismitänava kohal rõdudel massiline pesu kuivatamine ei olnud mingi patt ega paistnud kedagi häirivat. Portugalist rääkides ei pääse loomulikult mööda ka veiniteemast huvitava maitseelamuse saab lõpuni kääritamata toorveinist, korraliku veini tegemine on lausa omaette teadus.
annaabi.ee 
