akadi keele sugulust. 2. Põhja ja Lõuna-Eesti rahvarõivaste suurim erinevus seisis uuenduste vastuvõtlikkuses- kui Lõuna-Eestis püsisid visalt vanad rõivavormid (eriti Mulgimaal), siis Põhja-Eesti oli uuendustele kõige vastuvõtlikum. Tallinna ümbruses kodunesid ja levisid üle maa mitmed Euroopa moerõivastega seotud nähtused: meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel pikitriibuline seelik ja indigoga tumesiniseks värvitud villased rõivad. Lõuna- Eesti rahvariietes võib kohata läti ja vene mõjutusi, Põhja-Eestis levisid soome-, vene- ja vadjapärased mõjud. 3. Olulisemad liikuvad pühad Eesti rahvakalendris on ülestõusmispühad, vastlapäev, suur neljapäev, suur reede, emadepäev, isadepäev, advent. 4. Hansa Liit oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia- maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Liidu
· Rüü oli vale- e. liigvarrukatega, mis rippusid vöö alla pistetult seljal. Põhja-Eesti (Harju-, Järva- ja Virumaa) · uuendustele kõige vastuvõtlikum · Rannaalad paistsid silma Soome mõjuga, Peipsi põhjarannikul võis täheldada vene- ja vadjapäraseid jooni · Tallinna ümbruses kodunesid ja levisid üle maa mitmed Euroopa moerõivastega seotud nähtused: meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel pikitriibuline seelik ja indigoga tumesiniseks värvitud villased rõivad. · Põhja-Eesti rahvariiete kõige iseloomulikum joon oli, et naised kandsid varrukateta särki ja selle peal lühikest varrukatega pihakatet käiseid · Iseärasuseks oli lillkiri, mis tikiti madalpistes nii käistele kui tanudele. · 19. sajandi alguseks sai naiste peakattena üldiseks pottmüts Lääne-Eesti (Läänemaa ja suurem osa Pärnumaast) · ühisjooni nii Lõuna- kui Põhja-Eestiga
3.Muistne Egiptus Freskodel, urnidel ja kirstudel olevad maalingud tõestavad, et juuksur oli selle ajastul aukohal. Riietus, soeng, habe, peaehe olid seisuse ja auastme tunnuseks. Jõukamatel olid omad isiklikud juuksurid, kes neile personaalseid visiite tegid, hoides oma töövahendeid ja kõike asjasse puutuvat rikkalikult kaunistatud kastides. Parukate (inimjuustes, lambavillast) ja juuste seadmine oli orjade tööks. Et parukatel oleks kaunis must värvus, tooniti neid indigoga. Moodsateks juuksevärvideks olid must, tumepruun, punane ja neid värviti basmaga. (pildil kujutatud Egiptuse printsess) 4.Muistne Kreeka Muistse Kreeka ajastul oli juuksurikunst juba kõrgel tasemel. Kammimine, juuste värvimine ja lokkimine oli hästi väljaõpetatud orjade tööks. Iga ori täitis ühte kindlat operatsiooni. Juuste seadmine soengusse oli kreeklastel omaette tseremoonia ja soengud olid nagu kunstiteosed. Juuksuriorjad pidid jälgima harmoonia ja esteetika nõudeid
najale.Ancient Egypt Cosmetics Umbes 3000 e.m.a, oli Egiptuses aadli tunnuseks kiilaks raseeritud pea, millel oli ka kliimat arvestades praktiline väärtus. Samas nõudis mood, et tähtsamatel sündmustel kaeti pea parukaga. Viimase valmistamiseks oli kasutatud nii inimjuukseid kui ka lambavilla. Mehed uhkeldasid ka valehabemetega, mis olid eelnevalt lokitud ja ka punutistega ehitud. Et parukatel oleks kaunis must värvus, tooniti neid indigoga, kui aga juustele ja küüntele sooviti punakas- oranžikas läiget, saadi abi hennast. Umbes 1150 e.m.a ilmusid parukatesse sellised toonid nagu sinine, roheline ja punane. Kõige populaarsemaks soenguks oli sirgelt lõigatud juuksed, mille pikkus varieerus lõuast kuni õlgadeni. Egiptlased täiustasid looduse poolt loodut oma kosmeetikakunstiga. Näod olid ruuged, huuled ja küüned värvitud ning juuksed ja jalad õlitatud. Isegi naist kujutavatel skulptuuridel olid silmad värvitud
Lüganuse, Nissi, Paide, Peetri, Rakvere, Rapla, Risti, Simuna, Türi, Vaivara, Viru-Jaagupi, Viru-Nigula, Väike-Maarja. Põhja-Eesti oli piirkond, mis võttis kõige kergemini uuendused omaks ning sealt edasi levisid uuendused ka ülejäänud Eestisse. Tallinna ümbruses levisid üle maa mitmed Euroopa moerõivastega seotud nähtused: meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond ning naistel pikitriibuline seelik ja indigoga tumesiniseks värvitud villased rõivad. Põhja-Eesti rahvariiete kõige iseloomulikum joon oli, et naised kandsid varrukateta särki ja selle peal lühikest varrukatega pihakatet (käiseid). Käiste ja abielunaiste iseloomuliku tanu geomeetriline ornament asendati alates 18. sajandi lõpust lillkirjaga ja see omandas eripära eriti Virumaal. 19. sajandi alguseks oli Põhja-Eestis tavapärane naiste peakate pottmüts.
praktilisele ja vabale rõivale, mis oli ühteaegu mugav ja glamuurne. Kriitikud peavad McCardelli spordirõivaste peojekti algatajaks Ameerikas, kuid sellel alal olid enne teda tegutsenud teisedki. Teksastiili lõi Levi Strauss, kes immigreerus USA-sse 19. sajandi keskel. Strauss alustas purjestiilidest vankrikatete ja telkide müümisega suure kullapalaviku ajajärgul Kaliforniasse tormanud õnneotsijatele. Seejärel hakkasin koos San Francisco`ga sisse vedama denimit ehk serge de Nĩmes, indigoga siniseks värvima ja sellest pükse õmblema. 20. sajandil on iga uus aastakümme seotud ka teksastega, kuigi erineval viisil. 1950. aastaist alates said teksapüksid meelsuse ja kuuluvuse sümboliks, olles sellel aastakümnel rock`n`rolli – põlvkonna meelisrõivaks. Kuuekümnendad tõid alt laienevad teksased, mida kandsid Inglismaa ja Ameerika lillelapsed. Seevastu mustad või valged liibuvad Levised, mustad rullkaelusega sviitrid ja päikeseprillid. 1971.
m.a, oli Egiptuses aadli tunnuseks kiilaks raseeritud pea, millel oli ka kliimat arvestades praktiline väärtus. Samas nõudis mood, et tähtsamatel sündmustel kaeti pea parukaga,mida kandis kogu vaba elanikkond. Parukate valmistamiseks kasutati nii inimjuukseid kui ka lambavilla. Paruka kuju ja mõõtmed näitasid kandja sotsiaalset kuuluvust. Mehed uhkeldasid ka valehabemetega, mis olid eelnevalt lokitud ja ka punutistega ehitud. Et parukatel oleks kaunis must värvus, tooniti neid indigoga, kui aga juustele ja küüntele sooviti punakas-oranzikas läiget, saadi abi hennast. Umbes 1150 e.m.a ilmusid parukatesse sellised toonid nagu sinine, roheline ja punane. Kõige populaarsemaks soenguks oli sirgelt lõigatud juuksed, mille pikkus varieerus lõuast kuni õlgadeni. Kuna juuste eest kanti erilist hoolt, siis kas seetõttu et neid paremini eksponeerida, ei ole veel peakatetel märkimisväärset rolli. Kanti kolmnurkseid triibulisest riidest rätte, mis
Juhul, kui indigolaps on tembeldatud ,,probleemseks", on testimine hädavajalik, sest kuigi mitte kõi indigolapsed ei läbi testi ,,andekate" tasandil (st IQ tulemust üle 130), osutuvad enamus lastest vähemalt ühel alal üliandekaks või saavad mõnes lisatestis ülikõrge taseme. Ning kooliteadmised on neil vähemalt keskmisel tasemel. Kui lapsel on pandud ADHD diagnoos, on olemas tõenäosus, et tegu on indigoga. Sel juhul võiks lähemalt uurida neid ,,häiritud" käitumismustreid, mida teised peavad ADHD -ks. Indigolapsi peetakse sageli hüperaktiivseteks korrarikkujateks, kes ei kuula kunagi sõna sest vanad kasvatusmeetodid ei toimi nende puhul. Nagu näiteks käsutamine. See on täiesti vastunäidustatud. (McCloskey.K. 1999 :39) 1.4 Veel iseloomustavat indigolaste kohta. Indigolapsed näitavad oma emotsioone välja teisiti, kui mitteindigod, sest neil on kõrge
annaabi.ee 
