Aastal alustas tegevust William Jonesi asutatud BENGALI AASIA SELTS, mis peagi kujunes suureks teaduskeskuseks. Rajati ka esimene India botaanikaaed nind observatoorium. 1780 aastatel hakkasid indias ilmuma ka esimesed ajalehed, mis aitasid kaasa inglise keele ja euroopalike teadmiste levikule. INDIA 19. SAJANDIL · 19.sajandil hõivas Suurbritannia kogu India. Viimasena olid sunnitud alistuma sikhid. Katse taastada relvajõul Moguli riik ei õnnestunud. Indialastel tuli kohaneda uue olukorraga. · Inglased hakkasid valitsemise huvides levitama ingliskeelset haridust. 1800. Asstal avati Calcuttas esimene kool, kus õpetus toimus inglise keeles. Ingliskeelseks muudeti ja kohtumõistmine. Uuendused: raudtee, fotograafia, auto, filmikunst, elekter. Laiendati koolide võrku, haridusele said juurdepääsu ka tüdrukud, madalamatest seisustest ja kastidest lapsed, isegi puutumatud. Raamatute trükkimine kohalikes keeltes laienes
HUVI VÄLJENDUS SÕJAS NING KAUBARETKEDES. LÄÄNE POOL- LIIBÜA LÕUNA POOL-NUUBIA foiniiklased- VANAAJA OSKUSLIKUMAD MERESÕITJAD JA ANDEKAD KAUPMEHED. MUSTA MERE JA VAHEMERE ÄÄRDE RAJATI KOLOONIAID, ASUMAID. ATLANDI OOKEANISSE JÕUTI KA NING ARVATAVASTI OLID NEMAD NEED KES AVASTASID KANAARI SAARED. PÕHJA MERES KAUBITSETI BRITTIDEGA. FOINIIKLASED LEIUTASID TÄNU OMA KAUBITSEMISELE KA ALGELISE TÄHESTIKU. Vana-india- VANA-INDIA TEKKIS INDUSE, GANGESE ÄÄRDE. KA INDIALASTEL ARENES KIIRESTI MÖÖDA VETT SÕIT NING OMA RETKEDEGA JÕUTI MÖÖDA ARAABIA MERD ARAABIA POOLSAARENI, SAUDI-ARAABIANI, PÄRSIA LAHTE NING MÖÖDA TIGRIST JA EUFRADI KUNI T.P. IRAAGINI. Vana-hiina SEALT ON PÄRIT KARTOGRAAFIA, MIS LEIUTATI SELLEKS, ET OMA HIIGLASLIKKU MAAD TUNDMA ÕPPIDA. HIINLASED OLID KA AINSAD, KES TEADSID SUURT SIIDI TEED, MIS KULGES KUNI VAHEMERENI. NENDE SUUR LEIUTIS OLI KA KOMPASS.
aastani. Atatürk- Sultan kaotas võimu, 1923.aastal kehtestati vabariik ja selle presidendiks valiti kindral Mustafa Kemal, kes peagi võttis endale nime Atatürk(türklaste isa) M.Gandhi- Kõige tähtsam rahvajuht, keda hakati kutsuma Mahatma'ks (suurhing). Pooldas iseseisvuse saavutamist vägivallatul teel ja algatas 1930.aastal allumatusekampaania, mis algas nn soolaretkega mere äärde, see oli protest inglaste soolomonopoli vastu, mis keelas indialastel ise mereveest soola valmistada. BBC- 1923.aastal loodi Inglismaal raadiokompanii BBS. Neli aastat hiljem muudeti see sõltumatuks, millest kujunes maailma üks kõige usaldusväärsemaid infokanaleid. Sun Yatsen- Hiina rahvuslikkodanlike jõudude liider. Asus ühendama Hiina riiki. Tema erakonda nimetati Guomindangiks. 1921.a lasi end kuulutada Hiina presidendiks. Mao Zedong- 1935.aastal tuli LoodeHiinas võimule. O.Spengler- 1918
Indias kohtab väga palju erinevate usunditega inimesi. Paljud usundid keelavad liha kui ka igasugused muud lihasaadused- sinna hulka kuuluvad ka kala, muna ja piimasaadused, lisaks ei sööda ka sibulat, küüslaauku, tomatist ja peedist keelduvad nad nende punase värvuse tõttu, sest ka veri on punane. Põhitoiduks on neil magus pipar, viigimarjad, läätsed, keeduriis pudrud ja aedviljad. Armastatuim roog on kaun- ja juurviljadest keedetud pilaff. Tähtis osa on Indialastel ka puuviljadel, nt. melon, arbuus aprikoos, õunad, sidrunid jne. Traditsiooni kohaselt pakutakse India toitu talil - ümmargusel vasest või roostevabast terasest kandikul. Kandikule asetatakse katorid metallist portsjonilised tassikesed iga roa jaoks eraldi. Keskele asetatakse riis, teised road pannakse ümber. Metallklassis joogivesi astetakse vasakule. Mehhiko toitudelo on tugev hispaania pitser. Puuvilju ja nende saadusi kasutatakse laialdaselt
94% täiskasvanutest on kirjaoskajad. Usklikest on 52% kristlasi, 38% hinduiste ja 8% muslimeid, leidub ka sikhe ja konfutsianiste. KEEL Riigi ametlik keel on inglise keel, kuid umbes 300 000 Fidzi saarte põlisasukat räägib fidzi keelt. See kuulub Austroneesia keelte hulka ja tal on palju murdeid. Üks enam kasutusel olev on tuntud kui baulaste murre ja pärit Bau piirkonnast. Kirjakeel põhineb samuti sellel Viti Levu lõunaosas Suva ümbruskonnas räägitaval Bau murdel. Indialastel on neile iseloomulik Fidzi-Hindu murre. Enamus rahvast valdab vähemalt kahte keelt: inglise keelt ja nende piirkonnas räägitavat keelt. MAJANDUS Fidzi on majanduslikult mitmekesisem ja arenenum kui teised Vaikse ookeani saareriigid. Alates aastats 1980 on areng aeglustunud. Valdavad on hüdroelektrijaamad. Kaevandatakse kulda, hõbedat, vasemaaki ja boksiiti. Põllumaad on 11% ja istanduste all 5% territooriumist. Kasvatatakse taro, maniokki, bataati, jamssi, riisi, saagopalmi ja
igapäevaelu tõttu on tähtis, et lapsed aitaksid perekonda toita. Jõukad indialased lähevad enamasti välismaale edasi õppima ning paljud tulevad tagasi Indiasse ja perefirmadesse tööle. Britid jätsid maha erisuguse pärandi, nii head kui ka halba; India infrastruktuuri, kaasa arvatud koolid ja riigiametid, on püsima jäänud, andes riigile inglise keelt oskavat, haritud tööjõudu. See on mõjuv põhjus India vastu mitte usku kaotada. Indialastel on omapärane ja ainulaadne kultuur, mis erineb tunduvalt ida-aasia kultuuridest. Indialaste suhtlemisstiil on sõnaohtram kui hiinlastel, jaapanlastel või korealastel ja nad armastavad keskustelu sama palju kui enamik romaani rahvaid. Olemuselt multiaktiivsed indialased on loonud ühiskonna, kus privaatsust ei hinnata kuigi kõrgelt ega aeta seda ka kõigest väest taga. Indialased ei püüa oma tundeid eriti varjata- rõõmu, pettumust ja kurvastust näidatakse häbenematult.
ülesandeid, mis eeldavad laiapõhjalisi teadmisi õigusaktidest, psühholoogiast, sotsioloogiast, turundusest, maailma majanduse hetkeolukorrast ja tulevikuväljavaadetest. Võib öelda, et ilma heade suheteta töökollektiivis pole ettevõttel võimalik edukas olla ja nende heade suhete tagamine on nimelt personalitöö üks ülesannetest. Olukorras, kus organisatsioonid rahvusvahelistuvad ning omavahel tuleb suhelda täpsust nõudvatel sakslastel ning ,,minna laskva" suhtumisega indialastel, tuleb leida ühine keel. Peab suutma panna omavahel koostööd tegema äärmiselt erinevaid karaktereid erineva kultuurilise taustaga ja samas tagama inimestele võimaluse jääda truuks oma kultuurilistele eripäradele. Lisaks tuleb personalispetsialistil olla suunatud ettevõtte edukusele ning selles vallas isegi täiendavaid ettepanekuid teha, leida viise, kuidas muuta äriühing veelgi produktiivsemaks. See
Peresisene hierarhia kujunes kasvatuse käigus loomulikuna ja suhteliselt konfliktivabalt. Õukondlase kasvatamine vajas palju aega ja kannatlikkust, nõudis suuri kulutusi ja õpilase sügavat pühendumist. Õpetati õukonnalikult. Väikesest peale õpetati aristokraatide lapsi sobivalt käituma. Samuraide allumine oma isandale oli teadvustatud ega tulenenud mitte hirmust kartuse ees, vaid sügavast sisemisest veendumusest käituda just nimelt nii ja mitte teisiti. INDIA Indialastel kujunes iidsetest aegadest traditsioon suhtuda loodusesse kui templisse. Kogu nende elu, ehitustegevus, müüdid, mõtlemine, kirjavara ja kunst on tihedalt loodusega läbi põimunud, õigemini on see kõik looduse jätk. Indialane toetub oma käitumises eelkõige müüdile. Ta meenutab igas oma käitumistavas, 21 rituaali täitmises, sugulusastme selgitamisel, töövõtte puhul, seega igal elujuhtumil kohast
ühisk. pahed, neil on aega jälgida päikeseloojangut; neid kasutati omaenda kultuuri kritiseerimiseks (Diderot, Rousseau, Voltaire) Soft primitivism & hard primitivism. Fotode peale graveeriti 19.II-20.saj alguseni (raamatutes). 19.saj areng: saame teada, kuidas meie esivanemad võisid kunagi elada. (primitiivid, ld primus; neutraalne tähendus, hiljem neg -esialgsed) Loodusrahvad (19.saj lõpp): Adolf Bastian: ajaloota rahvad vs nn kultuurrahvad. Ranke: hiinlastel ja indialastel pole ajalugu, paremal juhul on neil looduslugu. Alternatiivsed terminid: arhailised kultuurid; tööstuseelsed ühiskonnad/kultuurid(eeldab, et rahvad peaksid sinna faasi jõudma); traditsionaalsed kultuurid(ülerõhutatud);hõimuühiskonnad; etnosed(rahvad); kolmas maailm (viitab hierarhiale) arengumaad (optimistlik) jne. (Tsiili) Lihavõttesaar: suured kivipead, mida veeretati mööda kivipalke, see oli nagu võistlus. Seetõttu olid kõik puud maha raiutud valgete sinnajõudmise ajaks
lahjendasid veini). Kõigi vastuolude kiuste jätkus sõjaretk üsna edukalt. Kesk-Aasia vallutamiseks kulus peaaegu 4 a-t. Seal panid vastu kohalikud ülikud, kes kõik ei tahtnud A-le alistuda. A võttis seal omale I naise, K-A üliku tütre, Roxana. A-l oli selleks ajaks kindlasti kindel soov vallutada kogu maailm, jõuda maailma lõpp. Idnias kohtus küllaltki tugeva kuninga Porpsega, kelle vastu toimus viimane suur lahing Hydaspese jõel. Indialastel oli väga palju sõjaelevante, keda hindud oskasid väga hästi lahingus ära kasutada. Võit tuli sellegipoolest A-le. Edasi liikudes sai saatuslikuks see, et tema sõdusrid lihtsalt keeldusid edasi minemast. A pidi hakkama tagasi pöörduma, lasi laevad ehitada, osalt mööda maismaad ka läks tagasi Susasse. 325. a oli A tagasi. Viimastel valitsemisaastatel üritas A enne järgmist sõjaretke korraldada oma riigi asju. Püüdis ühendada Kreeka-Mak maailma ja Aasia maailma.
annaabi.ee 
