SÜMMEETRILISE STRUKTUURIGA peamiselt viiteaja ja doppleri FIR FILTER-idee seisneb selles, et sagedusnihke potentsiaalse likvideerida viide sisend ja mõõtetäpsuse ning signaalide väljundsignaalide vahel. Selleks tuleb potentsiaalse eristusvõime hulgaliseks Nihutada ajaarvamise impulsskaja hindamiseks. TÄISNURKNE, keskpunkti. IMPULSISISESE Arvutusmahtu on võimalik kokku hoida MODULATSIOONITA SONDEERIV kui fir filtri impulsskaja on paaris või SIGNAAL-analüütiline valem: paaritu funktsioon. Paarisfunktsiooni s(t)=A(t)cos0t. Kompleksamplituud on korral . Määramatuse funktsiooni h(n) = h c (n)h c (- n) =h c (n) N . uurimisel kasut tema lõikeid erinevate
Ülekandefunktsioon. Ülekandefunktsiooni realiseeritavus. Siirdeprotsessid ja nende arvutamine. Impulss- ja hüppekajad. Hilistumine pidevaja süsteemides. Mitmemõõtmeliste statsionaarsete pidevaaja süsteemi sisend-väljund mudelid. Lineaarse statsionaarse pidevaja süsteemi sisend-väljund mudelid: Lineaarse statsionaarse pidevaja süsteemi sisend-väljund mudelid kirjeldavad signaalide ülekannet. Näiteks ülekandefunktsioon, impulsskaja, hüppekaja ja sageduskarakteristik. Ülekandemudel ehk sisend-väljundmudel kajastab süsteemi sisend- ja valjundmuutujate otsest seost, kui süsteemimudel on teada, saab arvutada kuidas süsteem reageerib erinevatele sisenditele. Ühe sisendmuutuja u(t) ja väljundmuutujaga y(t) lineaarse süsteemi matemaatiline mudel on kirjeldatav diferentsiaalvõrrandiga, mille koefitsente võib käsitleda süsteemi parameetritena Y(s)=H(s)U(s). Süsteemi statsionaarsus väljendub kõigi
Peavad olema mingid algtingimused, sisend, väljund, muutujad, parameetrid {p}. Kui p=const, siis on statsionaarne süsteem; kui p(t)-funktsioon ajast, siis on mittestatsionaarne süsteem. Reaalne süsteem --(modelleerimine)-- Mudel --(realiseerimine)-- Reaalne süsteem. Väljund on sisendist sõltuv, sisendmuutuja aga ei sõltu üldse süsteemist. Mudelid: 1. Diferentsiaalvõrrandid (nullised algtingimused) 2.Ülekandefunktsioon (sisend t),(komplekssignaal,-muutuja) 3.Hüppekaja(U=l(t)) 4.Impulsskaja (U =5(t)), 2)4)süsteemifunktsioonid, algtingimused=O Lineaarse statsionaarse pidevaia süsteemi ülekandemudeli kirjeldamine.1. Ühe sisendi ja ühe väljundiga süsteemi matemaatiline mudel: Mudel väljendab süsteemi sisend- ja väljundmuutujate otsest seost. Tüüpiline ühe sisendmuutuja u(t) ja väljundmuutujaga y(t) lineaarse süsteemi matemaatiline mudel on kirjeldatav diferentsiaalvorrandiga: an-1,..
Kui p=const, siis on statsionaarne süsteem; kui p(t)-funktsioon ajast, siis on mittestatsionaarne süsteem. Reaalne süsteem — ►(modelleerimine)— ► Mudel —►(realiseerimine)— ► Reaalne süsteem. Väljund on sisendist sõltuv, sisendmuutuja aga ei sõltu üldse süsteemist. Mudelid: 1. Diferentsiaalvõrrandid (nullised algtingimused) 2.Ülekandefunktsioon (sisend t),(komplekssignaal,-muutuja) 3.Hüppekaja(U=l(t)) 4.Impulsskaja (U =5(t)), 2)4)süsteemifunktsioonid, algtingimused=O Milliseid mudeleid kasutatakse lineaarsete statsionaarsete pidevaja süsteemide kirjeldamisel?: Ühe sisendi ja ühe väljundiga süsteemi matemaatiline mudel: Mudel väljendab süsteemi sisend- ja väljundmuutujate otsest seost. Tüüpiline ühe sisendmuutuja u(t) ja väljundmuutujaga y(t) lineaarse süsteemi matemaatiline mudel on kirjeldatav diferentsiaalvõrrandiga: an-1,...,ao ; bm,...,b0 —► süsteemi parameetrid
800 s 2 ( s + 40) 800 y () = lim sY ( s ) = lim 2 + 2 = =2 s 0 s 0 s + 40 s + 400 s + 40s + 400 400 14 Ülesanded iseseisvaks lahendamiseks IL 3.1 Kaks süsteemi ülekandefunktsioonidega H1(s) ja H2(s) on ühendatud järjestikku. Leida nendest koostatud süsteemi ülekandefunktsioon H(s), impulsskaja h(t) ja hüppekaja g(t) ning nende väärtused kohal . u(t) H1(s) H2(s) y(t) 10( s + 20) 5 Antud: H 1 ( s ) = , H 2 (s) = s + 40 s + 20 Leida H(s), h(t), g(t), h(), g() IL 3.2 Kaks süsteemi ülekandefunktsioonidega H1(s) ja H2(s) on ühendatud paralleelselt. Leida
Viia saadud lubatud 3 koodsõnasse sisse C viga. Dekodeerida vigane koodsõna ja parandada vead. Esitada kõik dekodeerimistehted. Arvutada koodi liiasus. Ülesanne 5. Koostage ahendkoodi V tekitavate hulkliikmete maatriks nii, et koodipiirang oleks võrdne g. Leida kooderi impulsskaja. (Ahendkood: (n, k , g ) , kus n on koodisõna on pikkus, infosümbolite arv on k ja koodipiirang on g). Leida koodi kiirus. Ülesanne 6. Ülesandest nr.3. valige piisava pikkusega kahendsümbolite jada ning kodeerige see infojada kaheastmelise järjestikuse pesakoodiga. Sisene kood on ahendkood ülesandest nr. 5. Välise koodi valite sobiva RS koodide hulgast. Ülesanne 7. Krüptida eestikeelne tekst :
Digitaalinfo kodeerimine : c(;t)- kanali reaktsioon ajahetkel t impulsile kanali sisendis kood, differents.Manchesteri kood, B8ZS, HDB3. - hetkel t-. Impulsskaja - c(;)=(k=1,L)(ak(t)(-k)), . kus L-leviteed, ak(t) sign.sumbuvus k-ndal leviteel, k- k-ndal - - kiire hilistumine (viide). : - . ,
69. Süsteemi mõiste, lineaarne süsteem Süsteem on protsess mis reaktsioonina ühele signaalile tekitab teise, esimesest sõltuva, signaali. Esimest signaali nimetatakse tavaliselt süsteemi sisendsignaaliks ss ja teist siis vastavalt süsteemi väljundsignaaliks sv Süsteeme saab kirjeldada mitmel viisil, näiteks diferentsiaalvõrrandite abil Levinud viisideks lineaarsete süsteemide kirjeldamisel on süsteemi impulsskaja h(t) ja sageduskarakteristiku H(f) kasutamine Süsteem on lineaarne kui tema sisendi ja väljundi vaheline seos on aditiivne ja homogeenne Kui sisendsignaali ss1 korral saame süsteemi väljundsignaaliks sv1 ja vastavalt ss2 korral sv2 siis lineaarses süsteemis peame sisendsignaalide kombinatsiooni ass1 + bss2 korral saama väljundis asv1 + bsv2, kus a ja b on konstandid Öeldakse, et lineaarses süsteemis kehtib superpositsiooniprintsiip 70
n(k) = arctan(ImSn(k) / ReSn(k)) |S8(0)| = 5.225 0 = 0 |S8(1)| = 1.1313 1 = 4.2444 |S8(2)| = 0.6801 2 = -53.9726 = 306.0274 |S8(3)| = 0.6587 3 = -89,7234 = 90,2766 |S8(4)| = 0.5 4 = 0 |S8(5)| = 0.6587 5 = 89,7234 = 269,7234 |S8(6)| = 0.6801 6 = 53.9726 |S8(7)| = 1.1313 7 = -4.2444 = 355.7556 7. Lõpliku siirdega filtri (FIR) struktuurskeem. Filtri väljundsignaal. Koostada lõpliku siirdega filtri (FIR) struktuurskeem kui impulsskaja väärtused h(i) on järgnevad h(i) = [0.5 0.2 0.5 0.2 0.5 0.2 0.2 0.4] Kasutades filtri sisendis matrikli numbrite alusel valitud kvanteeritud signaali, leida filtri väljundsignaal S(n) = [7.8 7.4 5.1 2.0 3.3 6.3 2.8 7.3] Joonis 4 FIR struktuurskeem n = -1 y(-1) = 0 n=0 y(0) = h(0)*x(0) n=1 y(1) = h(0)*x(1) + h(1)*x(0) n=2 y(2) = h(0)*x(2) + h(1)*x(1) + h(2)*x(0) n=3 y(3) = h(0)*x(3) + h(1)*x(2) + h(2)*x(1) + h(3)*x(0)
joonisele 4.2 vastavalt konstantne, siis saame peame täpsustama signaali muutumisviisi takti ulatuses, millega me lisame mudelile uut informatsiooni. Selle tulemusena varieeruvad mingil määral ka süsteemi mudeli omadused. 3.1 Lineaarse statsionaarase pidevaja süsteemi sisend-valjund mudelid kirjeldavad signaalide ülekannet. Näiteks ülekandefunktsioon, impulsskaja, hüppekaja ja sageduskarakteristik. Ülekandemudel kajastab süsteemi sisend- ja valjundmuutujate otsest seost. Tüüpiline ühe sisendmuutuja u(t) ja väljundmuutujaga y(t) lineaarse süsteemi matemaatiline mudel (sile süsteem) on kirjeldatav diferentsiaalvõrrandiga, mille koefitsente võib käsitleda süsteemi para-meetritena Y(s)=H(s)U(s). Süsteemi statsionaarsus väljendub kõigi koefitsentide konstantsusena. Statsionaarse süsteemi analüüsi
Igasuguse m-jada tsükliline nihe on ka m-jada. See on tingitud m-jada kui simplekskoodi lubatud koodsõna omadustest. 5. M-jadal on väga head autokorrelatsioonifunktsioonid. 6. M-jada spekter on ühtlane. 64. m-jada kasutusalad. Kasutatakse krüptograafias krüptimisalgoritmides, telekommunikatsioonis laiaribalistes modulatsioonitehnikates : otsejada (DSSS) ja sagedushüplusega (FHSS) modulatsiooniviisid. Lisaks veel mitmetes muudes valdkondades, nagu näiteks impulsskaja mõõtmises jne. 65. Paiskfunktsioonid . Mõni näide. (loeng 21, slaidid 24-26) Paiskefunktsiooniga krüpter: Paiskefunktsioon võtab sisendist info ja muudab selle fikseeritud pikkusega bitijada stringideks, millele vastab teatud lühem number (aadress). Seda numbrit võib ka edastada. Inglise keeles hash. On sarnane omapärase kontrollsummaga (CRC), kasutatakse koos digitaalallkirjaga. Paiskefunktsioon peab olema selline, et Y=H(X) on lihtne arvutada, tema pöördfunktsioon X
annaabi.ee 
