Arne Oit (3. detsember 1928 28. november 1975) oli eesti helilooja ja akordionist. Muusikaõpinguid alustas Tallinna Muusikakooli teooriaosakonnas. Kompositsiooni õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis professori Mart Saare ja professori Heino Elleri juures ning lõpetas 1956. aastal. Omal käel õppis ta mängima akordioni ja alustas kutselise akordionistina tegevust restoranis «Du Nord» (1947). Aastatel 19471949 kuulus ansamblisse "Rütmikud", mis viljeles muuhulgas ka improvisatsioonilist dzässi, 19511955 Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiorkestrisse, 1955-1974 Eesti Raadio instrumentaalansamblisse, olles eesti parimaid dzässiimprovisaatoreid akordionil. Peale konservatooriumi lõpetamist töötas ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiosakonnas, kus 1959. aastal pani aluse võistluskontsertite sarjale, mis 1976. aastast hakkas kandma nimetust Arne Oidi nimeline lauluvõistlus. 1960. aastast töötas ta ka eelpool nimetatud osakonna inspektorina.
Nimeta renessansiajastu heliloojate kuulsaim koolkond! Madalmaade koolkond Nimeta madalmaade koolkonna tähtsamad žanrid! -Missa -Motett -Ilmalik polüfooniline laul Mis on polüfoonia? Polüfoonia on mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. Mis on kaanon? Kaanon on heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud. Millist muusikat mängiti renessansiajastul pillidega? Nimeta renessansiaegseid pille (min 3-4)! Improvisatsioonilist muusikat (prelüüd, fantaasia, tokaata). -Orel -Klavessiin -Lauto -Plokkflööt -Tsink Mida uut tõi Martin Luther kirikumuusikasse? Rahvakeelne koguduselaul – luteri koraal; Et rahvas saaks laulu kaudu jumalateenistusest aktiivsemalt osa võtta Kes oli 16. sajandi väljapaistvaim muusik, Rooma koolkonna tuntuim esindaja? Giovanni Pierluigi da Palestrina Mis mõjutas tema stiili kujunemist? Muudeti liturgiat ning tehti ettekirjutusi kirikumuusikale: nõuti gregooriuse
Kantaat on mõeldud pühapäevaks, mis vahetult eelneb advendiajale „Matteuse passioon“-Ebatavaliselt suur orkestrikoosesis, mis tannab teosele erilise kõlarikkuse. Piiblilugu kommenteerivaid aariaid ja koraale on rohkem kui eelimstes passioonides. 5. Mis on passioon? Passioon on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil. 6. J. S. Bachi instrumentaalmuusika. Nimeta teoseid ja iseloomusta neid! Tokaata d-moll- Meenutab Lübecki organisti Buxtehude improvisatsioonilist laadi tokaatasid, kuhu fuuga on vabalt sisse sulatatud ega eristu omaette vormiosana. 7. Mis on „Hästitempereeritud klaver“ ? Prelüüdide ja fuugade kogumik. 8. J. S. Bachi orkestrimuusika. Nimeta teoseid ja iseloomusta neid! „Brandenburgi kontsertid“ Bachi loodud kuus kontserti, mis ta saatis Brandeburgi markkrahvile. Need kontserdid eeldavad väga ebatavalisi koosseise, osa neist on mitme solistiga soolokonotserdid 9. J. S. Bachi kammermuusikast ülevaade.
1973. aastal võitis Rannap esimese preemia Eesti pianistide konkursil, 1976. aastal pälvis ta diplomi Rahvusvahelisel Bachi-nim. pianistide konkursil Saksamaal Leipzigis. Ta on salvestanud Bachi klaverimuusikat, jaan Räätsa loomingut ning kaks plaati improvisatsioonidega firmale Melodija. Mitmel korral on ta esinenud endise Nõukogude Liidu juhtivate sümfooniaorkestritega, osalenud rahvusvahelistel festivalidel, sh dzässfestivalidel, on lindistanud klassikalist ja improvisatsioonilist muusikat Eesti Raadiole, esinenud Eesti Televisioonis. USAs on ta esinenud National Publik Radio's ja televisioonis ning esinenud solistina Los Angelese orkestritega. Lisaks endise Nõukogude Liidu linnadele on Rannap esinenud suuremates linnades Kanadas, Austraalias, samuti Itaalias, Inglismaal, Saksamaal, Ungaris, Rumeenias, Kuubas ja Türgis. ,,Minu elu on muusika ja selle jagamine teiste inimestega", on Rannap öelnud. Soovides
Muusikateraapia mõte on inimesi aidata ärevuse, paanika ja muude psühholoogiliste probleemidega. 2. Kus saab õppida muusikateraapiat? Muusikateraapiat saab õppida ainult välismaa ülikoolis. 3 1. Muusikateraapia 1.1 Mis on muusikateraapia? Muusikateraapia on maailmas laialt kasutatav teraapiavorm, milles nii muusika kuulamisele põhinevaid meetodeid kui ka vaba, improvisatsioonilist musitseerimist rakendatakse teraapilises suhtes eesmärgipäraselt tervise säilitamiseks või parandamiseks ning ka haiguste või sisemise tasakaalutuse ennetamiseks. Muusika teraapiline kasutamine hõlmab väga laia valdkonda. Muusikateraapiat saab rakendada stressiga toimetuleku parandamisest meeleolu- ja ärevushäirete ning psühhooside ravini, kriisiseisundite leevendamisest enesearendamiseni, vaimsete ja füüsiliste puuetega inimestest
Arne Oit sündis 03.12.1928 ja suri 28.11.1975. Ta oli eesti helilooja ja akordionist. Muusikaõpinguid alustas Tallinna Muusikakooli teooriaosakonnas. Kompositsiooni õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis professori Mart Saare ja professori Heino Elleri juures ning lõpetas 1956. aastal. Omal käel õppis ta mängima akordioni ja alustas kutselise akordionistina tegevust restoranis «Du Nord» (1947). Aastatel 19471949 kuulus ansamblisse "Rütmikud", mis viljeles muuhulgas ka improvisatsioonilist dzässi, 19511955 Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiorkestrisse, 1955-1974 Eesti Raadio instrumentaalansamblisse, olles eesti parimaid dzässiimprovisaatoreid akordionil. Peale konservatooriumi lõpetamist töötas ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiosakonnas, kus 1959. aastal pani aluse võistluskontsertite sarjale, mis 1976. aastast hakkas kandma nimetust Arne Oidi nimeline lauluvõistlus. 1960. aastast töötas ta ka eelpool nimetatud osakonna inspektorina. Arne Oit
teated muusika raviva toime kasutamisest pärinevad juba 1500 a. e.Kr. Egiptuse papüürustekstidest. Tänapäevasele muusikateraapiale pandi alus aga alles pärast Teist maailmasõda Ameerika Ühendriikides, kust see tänaseks on levinud üle kogu maailma. Eestisse jõudis muusikateraapia 1980ndatel aastatel. Muusikateraapia on teraapiavorm, milles nii muusika kuulamisele põhinevaid meetodeid kui ka vaba, improvisatsioonilist musitseerimist rakendatakse teraapilises suhtes eesmärgipäraselt tervise säilitamiseks või parandamiseks ning ka haiguste või sisemise tasakaalutuse ennetamiseks. Muusika kõnetab igaüht. Muusikateraapiast osa võtmiseks ja sellest kasu saamiseks ei pea inimesel olema eelnevaid muusikalisi oskusi või teadmisi. 4 Muusikateraapia ametlik definitsioon
2. Eksperimenteerimine, luule muutub aforistlikuks, lisanduvad hüüatused, sõna- ja lausekordused, mõtleb juurde uusi sõnu. Ruuge ruutjuur. Puutesuude. Suuli tuulis. Nummuul Suur puur. Luudetud huuled. Tuur kuul. Muundsuund. Kuuldud uudis. Tuumaruum. Kuunar muulil. Tuubid luubis. Nuuska suusad. Kuumav tuuslar. Mis on numbia luule? Puuduv suudlus. Tegemist on Alliksaare isikupärase stiiliga, milles on palju improvisatsioonilist. [---] Iga maja ei ole majakas/, iga kaja ei ole kajakas/, iga kasu ei ole kasukas/, Miks peaks vasarat hoitama tingimata vasakus käes?//[---] ,,Prelüüd rüütlirüüs ehk Kui tülpid, ära tee väljagi" Mõnikord võtab luule ka lihtsalt hüüatuse kuju: Olen pettunud ettureis! Milleks mulle perutavaid statiste, kui küllalt kohtab erutavaid sadiste!
Tavaliselt on prelüüd ja fuuga kontrastsed, kui fuuga on aeglane, siis prelüüd on kiire. K: prelüüd ja fuuga C - duur (prelüüdile lõi pr helilooja Gounod meloodia – Ave Maria) Fuugavormi kasutab B nii instrumentaal- kui vokaalteostes. Väljapaistva organistina lõi B rohkesti oreliteoseid. Prelüüde ja fuugasid on B loonud ka orelile Toccata d- moll (toccare – it k puudutama, toccata nagu prelüüdki - sissejuhatavas funktsioonis) – improvisatsioonilist laadi teos. Üks tuntumaid B loomingus Tuntumad teosed B orkestrimuusikast on kuus Brandenburgi kontserti (3-4-osalised teosed), millised saatis Brandenburgi markkrahvile ilmselt töökoha taotlemiseks sealses õukonnas ja neli orkestrisüiti, mis koosnevad enamasti tantsudest, kuid sisaldavad ka mõningaid mittetantsulisi palu. Orkestrisüit nr 3 D-duur, Aaria (B nimetas aariateks kauni pika meloodiaga aeglaseid instrumentaalseid palasid)
mitmel erineval tasandil), loomeprotsessi käigus saame tegeleda oma kujutlustega, sest “fantaasia on sild keha ja vaimu vahel” (Lusebrink, 1990);kunsti luues saame kontakti iseendaga ja teistega meie ümber; loomeprotsess võib olla iseeneset stressi alandav ja puhastav kogemus. Seda teraapiavormi võib kasutada lasteaedades ja koolides õpilaste tugisüsteemis, haiglates, hoolde- ja päevakodudes jt institutsioonides. (Loovusteraapia, 2015) 2. Muusikateraapia Improvisatsioonilist musitseerimist rakendatakse teraapilises suhtes eesmärgipäraselt tervise säilitamiseks või parandamiseks ning ka haiguste või sisemise tasakaalutuse ennetamiseks. Muusikateraapiast osa võtmiseks ja sellest kasu saamiseks ei pea inimesel olema eelnevaid muusikalisi oskusi või teadmisi. Tegevused on jõukohased kõikidele. Muusikateraapia protsess annab inimesele võimaluse kuulata ja avastada ennast muusika kaudu.
Veel üheks teatriuuenduse oluliseks lavastuseks oli esmajoones stuudiolaadset rühmateatrit kultiveerinud Evald Hermaküla tõlgendus Leonid Andrejevi näidendist „Sina, kes sa saad kõrvakiile” (1971) – teos, mis oli varasemas eesti teatriloos seostunud Paul Sepa 1920. aastate sümbolismiotsingutega. Nüüdne lavaversioon pakkus kõikehaaravat püha ja rämeda teatri sulamit ning Jaan Toominga väljapaistvat, improvisatsioonilist ja jõulist näitlejamängu peategelasena. 1960.–1970. aastate teatriuuenduse lähtealuseks oli idee teatri iseseisvusest, ekspressiivne väline vorm (füüsilisus, agressiivsus ja mängulisus) kasvas välja tegijate seesmisest ängist, protestist ja raevust, mille ajendiks olid nõukogude suletud 33 ühiskonna süvenev õhupuudus ja lootuste kuhtumise paine – eeskätt nn. Praha kevade sündmuste mahasurumise järel 1968. aasta augustis.
Akadeemia. Seal esitati omaloomingut, kuulusid: Madis Kõiv, Ain Kaalep, Paul-Erik Rummo, Viivi Luik, Jaan Kaplinski, ja Mati Unt. Tõlkis ka vene autoreid: Ahmatova, Jessenin. Loomingus kolm perioodi: 1. Range ja vormipuhasluule. Itaalia sonetid, risriim. Ilu, luule, kunst. Vastandamine, alliteratsioon, kõlamäng. 2. 60 I pool. Sõnadega eksperimenteerimine ja kõlaväärtus. Aforistlik luule: kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? Palju improvisatsioonilist, tagamõtteta huumor. Uued sõnad – naudingunuudlid, ninatelepaatia., sinumõnu. Puudub terviklik kompositsioon, luulevood, mängurõõm. 3. Filosoofilisus, sümbolid, igavikulisus, nukrus. Luuletused näivad lihtsad ent sisendusjõulised. Vabavärss ja riimiline luule, loov sõnakuulutaja. Pilet 10 1. Klassitsismi mõiste, Moliere’i elu ja looming, ühe näidendi analüüs Klassitsism – lahutas vastandid
annaabi.ee 
