14 aastaselt sai Pariisi konservatooriumi klaveri-ja kompositsioonieriala tudeng. Pööras tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid,aktiivseid ja keerulisi rütme. Eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid. Eriliselt köitis teda Vene muusika. Suur osa teoseid seotud nii balleti kui ka klaverimuusikaga. NEOKLASSITSISM Tunti huvi varasemate stiilide vastu. Loobuti romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust külakoloriidist. IGOR STRAVINSKI Sündis Peterburi Maria Ooperiteatri aadlikust solisti pojana ning sai mitmekülgse hariduse. Lõpetas Peterburi ülikooli õigusteaduskonna kuid õppis eraviisiliselt kompositsiooni,harmooniat ja orkestratsiooni Rimski-Korsakovi juures. Pärast I maailmasöda viibis Sveitsis, hiljem Prantsusmaal ning pärast seda elu lõpuni Ameerikas.(emigreerus) Kirjutas balettidele. EKSPRESSIONISM - Saksamaal ja austrias kujutavas kunstis tekkinud uus ekspressionistlik
· Claude Debussy · Maurice Ravel Impressionistlikud kirjanikud: vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. · Friedebert Tuglas · Villem-Grünthal Ridala 2. Neoklassitsism Neoklassitsism (ka uusklassitsism) on klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil. Tunti huvi varasemate stiilide(renessanss,barokk,klassitsism)vastu.Loobuti romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust kõlakoloriidist.Harmoonia ja orkestratsioon lihtsustusid. Maalikunstis: joon kontuur geomeetrilised põhivormid · Jacques-Louis David · Jean Auguste Dominique Ingres Kirjanduses: lähtus enamasti sümbolismist ja impressionismist taotles kainet stiilitäpsust. · Betti Alver · Paul Valery Muusikas: tekkis esimese maailmasõja järel ning üritas omal moel korrastada atonaalset segadust Iseloomulikeks joonteks: harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine
Halose tööde mõjutusel, tuli Laikmaa teostesse postimpressionismi jooni. Seetõttu määrab ühe osa maastike - Saima maastik, Laadoga maastik põldudega, Tukaharju - üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon, põllud on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke - Maastik Imatral, Vallinkoski - on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Viinis tutvus ta laialdasemalt ekspressionismi ja fovismiga. Kunstniku sümpaatia kaldus täielikult esimese poole, sest nendes töödes oli kunstnik oma ande ohverdanud inimõiguste kaitsmiseks. Fovismile heitis ta ette sisutust - selles kunstis on ainult värvide mäng järele jäänud. Beduiini neiu on värvikas, kuid kaugel ilutsemisest. See kiirete ja hoogsate tõmmetega paberile
Aasta näitus Prantsusmaal). · Picasso stiliseeris klassitsismi (Ingres) ja baroki (Velazquez) maale. Neoklassitsismi tunnusjooned muusikas · Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920.ndatel aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni (heliteose seadmine teatud orkestrikoosseisule, orkestriseade) lihtsustumine (loobutakse romantismi tundelisusest, impressionistlikust kõlakoloriidist). · Väärtustatakse selget meloodilist joonist. · Vormi sas on eeskujuks klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. · Rütmiline motoorsus · Omal kohal on ka vaimukus, paroodia, iroonia, grotesk. · Stilisatsioonid Heliloojad · Igor Stravinski Looming · Igor Stravinski tähtsus 20. sajandi muusika kujunemisesloos on erakordselt suur. Tema avatus kõigele uuele ning samas vanade meistrite loomingu põhjalik tundmine oli erakordne.
· Eelkäija ja õpetaja Charles Baudelaire Sümbolismi erinevus realismist · Luule süvenes inimese subjektiivsesse maailma · Kujundite määramatus, mõtte aimatavus, tundevarjundid · Kunst elust kõrgemaks · Luuletaja rolli muutus poeet erakordsete võimetega; tajus ebamaist ja kõrgemat tõde · Ühisjooned impressionismiga : konkreetsete kujundite asemel meeleolu, mulje Claude Monet, "Impressioon. Päikesetõus " (1873) Claude Monet oli üks kuuest kõige tähtsamast impressionistlikust kunstnikust Prantsusmaal. Impressionism arenes paralleelselt kirjandusega(sümbolism) ja muusikaga (nt. Claude Debussy). Sümbolismi erinevus romantismist · Hoiti teadlikult isiklikkusest; tunnete, mõtete rõhutamisest · Elutajumine metafooridesse peidetud vihjete ja varjundite sisse · Hämarus, looritatus · Kunst kunsti pärast! · Kohuseks pole kaasa elada sotsiaalsetele sündmustele, ega väljendada kõlbelisi ideaale
temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin.(Wikipedia) Kuna Neoklassitsism tekkis esimese maailmasõja järel üritas see omal moel korrastada atonaalset segadust. Neoklassitsismiga Tunti huvi varasemate stiilide(renessanss,barokk,klassitsism)vastu.Loobuti romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust kõlakoloriidist.Toetuti rohkem klassikaliste vormiskeemidele, kuid sellega ei jäljendanud otseselt küll klassitsismiaja heliloojate stiili, kuid peeti siiski lugu klassikalisest vormist ning eelistati ka edaspidi selget meloodilist joont.(Annaabi) Muusikat kuulamiseks:https://www.youtube.com/watch? v=E4zIvvkhcM&list=PLF9B8DBCFC87119BC Igor Stravinski oli Venemaa, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide helilooja, dirigent ja pianist
Halose tööde mõjutusel, tuli Laikmaa teostesse postimpressionismi jooni. Seetõttu määrab ühe osa maastike ,,Saima maastik", ,,Laadoga maastik põldudega", ,,Tukaharju" - üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon ning põllud on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke ,,Maastik Imatral", ,,Vallinkoski" - on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. ,,Beduiini neiu" on värvikas, kuid kaugel ilutsemisest. See kiirete ja hoogsate tõmmetega paberile pandud, kõike ebaolulist vältiv pilt on üks veenvamaid näiteid Laikmaa spontaansusest ning kujutatava olemuse nappide vahenditega tabamise võimest. 1920-ndate aastate lõpust alates muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus
Ottorino Respighi (1879-1936) Vormiosade piirid hägustusid (vabalt voolav vorm). Eelistati programmilis muusikat. NEOKLASSITSIM Igo Stravinski (1882-1971) Tunti huvivarasemati stiilide (barokk, renessanss ja klassitsism) vastu.Loobuti Tekkis 1920. aastatel Balletid ja 1920. aastate romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust kõlakoloriidist.Lihtsustusid Euroopas looming harmoonia ja orkestratsioon. Meloodiline joonis ja vorm olid klassikaliselt Paul Hindemith (1895-1963) väljapeetud. Sageli kasutati polürütmikat ja polütonaalsust. Bela Bartok (1881-1945) Benjamin Britten (1913-1976) Carl Orff (1895-1982)
meistrite, eriti P. Halose tööde mõjutusel, tuli Laikmaa teostesse postimpressionismi jooni. Seetõttu määrab ühe osa maastike -- "Saima maastik", "Laadoga maastik põldudega", "Tukaharju" -- üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon, põllud on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke -- "Maastik Imatral", "Vallinkoski" -- on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Laikmaa portreed A. Hankost, õest Annist, samuti "Soome tööline" ei erine varasematest oma käsitluslaadilt. Eestisse jõudis Laikmaa 1913. a. kevadel. Esimene suvi kodumaal möödus peamiselt Saaremaal. Laikmaa matkas ringi, tegi väiksemaid etüüde, kujutas rannamotiive ja iseloomulikke pukktuulikuid, aga ka Muhu- ja Pöide kirikut. Need ja veel järgnenud aastate maastikupildid ilmutavad teostuslikku sarnasust lõunas väljakujunenud stiilile
eriti P. Halose tööde mõjutusel, tuli Laikmaa teostesse postimpressionismi jooni. Seetõttu määrab ühe osa maastike — “Saima maastik”, “Laadoga maastik põldudega”, “Tukaharju” — üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon, põllud on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke — “Maastik Imatral”, “Vallinkoski” — on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Laikmaa portreed A. Hankost, õest Annist, samuti “Soome tööline” ei erine varasematest oma käsitluslaadilt. Eestisse jõudis Laikmaa 1913. a. kevadel. Esimene suvi kodumaal möödus peamiselt Saaremaal. Laikmaa matkas ringi, tegi väiksemaid etüüde, kujutas rannamotiive ja iseloomulikke pukktuulikuid, aga ka Muhu- ja Pöide kirikut. Need ja veel järgnenud aastate maastikupildid ilmutavad teostuslikku sarnasust lõunas väljakujunenud stiilile
Halose tööde mõjutusel, tuli Laikmaa teostesse postimpressionismi jooni. Seetõttu määrab ühe osa maastike -- "Saima maastik", "Laadoga maastik põldudega", "Tukaharju" -- üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon, põllud on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke -- "Maastik Imatral", "Vallinkoski" -- on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Laikmaa portreed A. Hankost, õest Annist, samuti "Soome tööline" ei erine varasematest oma käsitluslaadilt. Eestisse jõudis Laikmaa 1913. a. kevadel. Esimene suvi kodumaal möödus peamiselt Saaremaal. Laikmaa matkas ringi, tegi väiksemaid etüüde, kujutas rannamotiive ja iseloomulikke pukktuulikuid, aga ka Muhu- ja Pöide kirikut. Need ja veel järgnenud aastate maastikupildid ilmutavad teostuslikku sarnasust lõunas väljakujunenud stiilile. Sügisel saadi
Seetõttu määrab ühe osa maastike -- "Saima maastik", "Laadoga maastik põldudega", "Tukaharju" -- üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon, põllud 4 on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke -- "Maastik Imatral", "Vallinkoski" -- on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Laikmaa portreed A. Hankost, õest Annist, samuti "Soome tööline" ei erine varasematest oma käsitluslaadilt. Eestisse jõudis Laikmaa 1913. a. kevadel. Esimene suvi kodumaal möödus peamiselt Saaremaal. Laikmaa matkas ringi, tegi väiksemaid etüüde, kujutas rannamotiive ja iseloomulikke pukktuulikuid, aga ka Muhu- ja Pöide kirikut. Need ja veel järgnenud aastate maastikupildid ilmutavad teostuslikku sarnasust lõunas väljakujunenud stiilile
Alfred Sisley- Maalis varjundirikka valgusekäsitlusega Pariisilähedasi maastikke, eriti hästi õnnestusid talvised maastikud. T ööd kergelt idüllilised, ro mantilised. Tunnustus tuli alles peale sur ma. Auguste Rodin- On skulptor! Rajas i mpressionistliku skulptuuri.. Kasutas mitmesuguseid materjale ning tehnikaid. Pinnatöötlus on nüansirikas, paljud tööd vaid osaliselt välja raiutud. Erinevalt impressionistlikust maalikunstist on Rodini loo ming j õuline, pateetiline, on sü mbolis mi ele m ente. Rodin on tugevalt m õjutanud 19. saj. lõpu ja 20. saj. alguse skulptuuri. Calais ` kodanikud. Sürrealism Ni mi: sur peal + realis m = rohke m, üle realistliku, st tõeline realis m. Sürrealism on 20. saj kunsti- ja kirjandusvool (mõjutanud ka muid valdkondi, nt filmi). Sürrealis mi kõrgaeg oli 1920.-1930. aastatel Prantsusmaal. 1960. aastatel oli sürrealis mi uus puhang
annaabi.ee 
