tagaplaanid, kasutatud on kõiki saavutusi joon- ja õhuperspektiivi alal. ANDREA del VERROCCHIO 1436-1488 · ,,Taavet" vastandina Donatello ,,Taavetile"elavm, naeratav kasvueas poiss, keha teostus loomulikum. Vaadeldav igast küljest. · Colleoni ratsamonument Veneetsias (alustatud 1479) (paigutati Scuola di San Marco ette) ilusaim ja võimsaim renessansiajastu ratsafiguur. Ratsanik ja hobune moodustavad terviku, ratsaniku figuur mõjub imposantselt, teos on ilmekas ja suurejooneline. MASACCIO (1401-1428) · Vararenessansi maalikunsti rajajaks tuleb pidada just Masacciot. Esimene uuendusliku, realistliku suuna meister. · Tema tähtsaimaks tööks on freskod karmeliitide kiriku juures olevas Barnacci kabelis Firenzes. Freskod jäid kunstniku surma tõttu pooleli, need lõpetas hiljem Filippino Lippi. Freskod kujutavad stseene Peetruse elust ning pattulangemisest ja paradiisist väljaajamisest.
Platonil hakkab ta tähendama umbes välise nähtumuse taga peituvat tõelist. Filosoofias omandas see sõna hiljem mitmeid teisi tähendusi ning tavakeeles hakkas ta tähendama mõtet. 1.2 Platoni kunstikäsitlus Platon on kujutava kunsti ja eepilise luule suhtes kriitiline, kuna sellel on tema arvates liiga otsene mõju inimese hingele. Kunst tekitab näivust ning püüab seda esitada tõe pähe, kuigi on enamasti tõest nii kaugel kui võimalik. Kui kunstiteosed on valmistatud väga imposantselt ja veenvalt, siis inimene satub nende mõju alla ega kasuta asjade tõlgendamisel enam oma mõistust, ning on seega kunsti vahenditega ettearvamatult manipuleeritav. 1.3 Filosoofiline pärand Platonit peetakse esimeseks filosoofiks, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele selles ning loob vastava rangetel filosoofilistel alustel põhineva mõtlemissuuna. Pigem on Platonile omistatav üks mõtlemise viis kui selle üheselt määratletud sisu
selle lõpuks tunnetatakse, mis on ilu. Milline on Platoni kontseptsioon kujutavast kunstist maalikunsti näitel? Platon on kujutava kunsti ja eepilise luule suhtes kriitiline, kuna sellel on tema arvates liiga otsene mõju inimese hingele. Kunst tekitab näivust ning püüab seda esitada tõe pähe, kuigi on enamasti tõest nii kaugel kui võimalik. Kui kunstiteosed on valmistatud väga imposantselt ja veenvalt, siis inimene satub nende mõju alla ega kasuta asjade tõlgendamisel enam oma mõistust, ning on seega kunsti vahenditega ettearvamatult manipuleeritav. Sestap osutab Platon vajadusele ideaalses riigis kunsti tsenseerida, mille all peab ta eelkõige silmas eepilise luule teoste tegemist vägivallatumaks, realistlikumaks, üllamaks, õpetlikumaks ning loodab, et sel teel muutuvad vooruslikumaks ka inimesed polises.
Õiglus ühiskonnas on Platoni järgi suhete harmoonia ühiskonna klasside vahel. Seda suhete harmooniat võiks võrrelda harmooniaga, mille tõttu planeedid püsivad oma õiges liikumises. Kunstikäsitlus Platon on kujutava kunsti ja eepilise luule suhtes kriitiline, kuna sellel on tema arvates liiga otsene mõju inimese hingele. Kunst tekitab näivust ning püüab seda esitada tõe pähe, kuigi on enamasti tõest nii kaugel kui võimalik. Kui kunstiteosed on valmistatud väga imposantselt ja veenvalt, siis inimene satub nende mõju alla ega kasuta asjade tõlgendamisel enam oma mõistust, ning on seega kunsti vahenditega ettearvamatult manipuleeritav. Sestap osutab Platon vajadusele ideaalses riigis kunsti tsenseerida, mille all peab ta eelkõige silmas eepilise luule teoste tegemist vägivallatumaks, realistlikumaks, üllamaks, õpetlikumaks ning loodab, et sel teel muutuvad vooruslikumaks ka inimesed.
suurejoonelisusega. 6 ANDREA del VERROCCHIO (1436-1488) ,,Taavet" vastandina Donatello ,,Taavetile"elavm, naeratav kasvueas poiss, keha teostus loomulikum. Vaadeldav igast küljest. Colleoni ratsamonument Veneetsias (alustatud 1479) (paigutati Scuola di San Marco ette) ilusaim ja võimsaim renessansiajastu ratsafiguur. Ratsanik ja hobune moodustavad terviku, ratsaniku figuur mõjub imposantselt, teos on ilmekas ja suurejooneline. DONATELLO VERROCCHIO VERROCCHIO DONATELLO 7 VARARENESSANSI MAALIKUNST ITAALIAS 15. saj. alguses alanud võimas uuendusliikumine maalikunstis andis veel hiilgavamaid tulemusi kui arhitektuuris ja skulptuuris
9 ● ANDREA del VERROCCHIO (1436-1488) ● „Taavet“ – vastandina Donatello „Taavetile“elavm, naeratav kasvueas poiss, keha teostus loomulikum. Vaadeldav igast küljest. ● Colleoni ratsamonument Veneetsias (alustatud 1479)– (paigutati Scuola di San Marco ette) ilusaim ja võimsaim renessansiajastu ratsafiguur. Ratsanik ja hobune moodustavad terviku, ratsaniku figuur mõjub imposantselt, teos on ilmekas ja suurejooneline. DONATELLO DONATELLO 10 VERROCCHIO VERROCCHIO 11 VARARENESSANSI MAALIKUNST ITAALIAS 15. saj. alguses alanud võimas uuendusliikumine maalikunstis andis veel hiilgavamaid tulemusi kui arhitektuuris ja skulptuuris. Oluliseks sai looduse üksikvormide põhjalik
suunas, sadakond meetrit Riia maanteest ning postijaama väljakust, nii ei jäänud koht liiklusraamistikust eemale. Hoone oli püstitatud klassikalises stiilipuhtuses, kusjuures esileulatuva keskosa ees ülemisel korral, otse peasissekäigu kohal moodustus väike rõdu, mis toetus kahele sambale. Kahel pool portaali, trepi külgedel, seisid kõrgetele postidele asetatud laternad, mõjudes koos väljakuist piiratud ettesõiduteega imposantselt. Maja taga asus nägus aed, kus kasvas põliseid tammi, kõrgeid vahtraid, kaharaid kastaneid, lõhnavaid kaski ja kuuski."21 2020 Hallik, M., (2003) Korporatsioon Rotalia 90: juubelialbum, Tartu; Eesti Ekspressi Kirjastus 2121 Piirimäe, H., (2012) Vivat Academia, Tartu, Tallinna Raamatutrükikoda Joonis 0. Joonis 0. Kokkuvõte Arhitektuuri kui kunstiliigi areng ja kasvamine pole kindlasti peatunud. Isegi nüüdisarhitektuur võtab vanemast arhitektuurist elemente
Rannaväravas ja suurtükitornis Paks Margareeta. Suurt Rannaväravat nimetatakse allikais esmakordselt 1359.aastal kui "strandporte", alates 1384.aastast aga - "major strandporte". 1510.aastal alustatud tööde käigus käigus rajati uus eesvärav ja läänetorn, mida 19.sajandi esimesest poolest alates nimetatakse "Paksuks Margareetaks" (varem Rosencrantz). Kompleks loodi eelkõige kaitsmaks sadamat ning see pidi juba oma välispidise ilmega mõjuma imposantselt. Suurtükitorni ehituse kavandas tõenäoliselt Clemens Pale, 1520.aastaist juhtis töid meister Gert Koningk Münsterist, kes oli ametis olnud ka Oleviste kiriku juures. Rekonstrueerimistööd lõpetati täielikult 1531.aastal, põhiliste tööde lõppu (1529) märgib dolomiidist leekestiilis vapitahvel värava esiküljel. Suurtükitorn Paks Margareeta on kolmveerandringikujuline, läbimõõduga 25 m ning seinte paksusega 5.5 - 2.25 m, kusjuures seinte
suurtükitornis Paks Margareeta. Suurt Rannaväravat nimetatakse allikais esmakordselt 1359.aastal kui "strandporte", alates 1384.aastast aga - "major strandporte". 1510.aastal alustatud tööde käigus käigus rajati uus eesvärav ja läänetorn, mida 19.sajandi esimesest poolest alates nimetatakse "Paksuks Margareetaks" (varem Rosencrantz). Kompleks loodi eelkõige kaitsmaks sadamat ning see pidi juba oma välispidise ilmega mõjuma imposantselt. Suurtükitorni ehituse kavandas tõenäoliselt Clemens Pale, 1520.aastaist juhtis töid meister Gert Koningk Münsterist, kes oli ametis olnud ka Oleviste kiriku juures. Rekonstrueerimistööd lõpetati täielikult 1531.aastal, põhiliste tööde lõppu (1529) märgib dolomiidist leekestiilis vapitahvel värava esiküljel. Suurtükitorn Paks Margareeta on kolmveerandringikujuline, läbimõõduga 25 m ning seinte paksusega 5.5 - 2.25 m, kusjuures seinte paksus kahaneb astmeliselt ülespoole
igas Euroopa riigis. Jõulise saavutuseni küünib ta ka Uues Maailmas, kus arhitekt W. Thornton ( 1759 - 1863 ) juba 1793. aastal asub ehitama Kapitooliumihoonet Washingtonis ( lõpetati 1863 ). Kapitooliumi põhiaktsent moodustub võimsast kolmekorruselisest ümmarguse põhiplaaniga, elegantse sammastikuga ümbritsetud keskosast ( kupli tipus latern ). Esifassaadi ilmestava kolonnaadi keskel kerkis esile 8. - sambaline kolmnurkviiluga portikus. Ehitis mõjub äärmiselt imposantselt tänu oma soodsale asukohale. Kapitooliumihoone sai eeskujuks teistele USA osariikide parlamendihoonetele. 92 ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR...............................................................................................................
annaabi.ee 
