maailmas). 2001. aasta septembris 35,5% rahvastikust elab ikka veel juurdepääsuta elektrile. Ligikaudu 56% Maaleibkondade ei ole veel elektrifitseeritud kuigi paljud neist kodumajapidamised on nõus maksma elektri. India impordib ligi 75%, oma 4,3 miljonit barrelit toornaftat päevas, kuid ekspordib ligi 1,35 miljonit barrelit päevas rafineeritud naftasaaduseid, mis on ligi 30% rafineeritud nafta kogutoodangust. India oli neljandal kohal maailmas toornafta importijana 128 Mt 2008. aastal. India on viies maailmas naftatöötlemistehaste mahult (4,1% maailmas) ja tootmises 162 Mt naftasaadusest (4,2% maailmas). Indial on maailmas suuruselt neljandal kohal olevad kivisöe varud. Indias moodustab kivisüsi põhiosa primaarenergiast (54,5%). India on kolmandal kohal kivisöe tootjana 2013. aastal 7,6% osakaaluga süsi (sh pruunsöe) maailmas. Kivisöest toodetakse sünteetilist maagaasi, mida kasutatakse mootorikütusena.
maailmas esikohal. Olulised on ka sealiha- ja piimatoodang. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Kasvatatakse ka erinevaid kodulinde. Märkimisväärne on kalandus. Hispaanial on koos Prantsusmaaga Euroopa Liidu suurim kalalaevastik. Vastavalt WTO 2010. aasta andmetele, oli Hispaania maailma 17. kaupade eksportija ja 12. importija. Teenuste kaubanduses oli Hispaania 7. kohal eksportijana ja 9. importijana. Hispaania olulisimad ekspordi- ja impordipartnerid on EL liikmesriigid. 2009. aastal eksporditi Euroopa Liidu liikmesriikidesse, eelkõige Prantsusmaale, Saksamaale, Portugali, Itaaliasse ja Suurbritanniasse 68,3% Hispaania ekspordist. Väljastpoole EL- i riike on peamised ekspordipartnerid Ladina-Ameerika ja Aafrika (Maroko). Kunagisest tooraine- ja kütuse väljavedajast riigist on saanud Hispaania näite varal sissevedaja. EKSPORT IMPORT 1
maailmas esikohal. Olulised on ka sealiha- ja piimatoodang. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Kasvatatakse ka erinevaid kodulinde. Märkimisväärne on kalandus. Hispaanial on koos Prantsusmaaga Euroopa Liidu suurim kalalaevastik. . Vastavalt WTO 2010. aasta andmetele, oli Hispaania maailma 17. kaupade eksportija ja 12. importija. Teenuste kaubanduses oli Hispaania 7. kohal eksportijana ja 9. importijana. Hispaania olulisimad ekspordi- ja impordipartnerid on EL liikmesriigid. 2009. aastal eksporditi Euroopa Liidu liikmesriikidesse, eelkõige Prantsusmaale, Saksamaale, Portugali, Itaaliasse ja Suurbritanniasse 68,3% Hispaania ekspordist. Väljastpoole EL-i riike on peamised ekspordipartnerid Ladina-Ameerika ja Aafrika (Maroko). Kunagisest tooraine- ja kütuse väljavedajast riigist on saanud Hispaania näite varal sissevedaja. EKSPORT IMPORT 1
7. Metsatööstuse töödang. Ümarpalgid- Tootmine on kasvanud viimaste aastate jooksul. Saematerjal- Tootmine on kasvanud. Vineeri- Tootmine on vähenenud. Paber ja papp- Tootmine on viimaste aastate jooksul vähenenud. 8. Puu toodete eksport ja import. Riigi osa maailma metsamajanduses. Maailmaturule viiakse puusütt,paberit, pappi ja tanniini. Imporditakse samu asju v.a. tanniini. Riigi osa maailma metsamajanduses on väike kuna Argentiinas on metsa suhteliselt vähe. Importijana on osatähtsus suurem. 9. Metsaga seotud probleemid selles riigis. Üks suurimaid probleeme on see ,et metsa ei ole ja see, et metsade mahavõtmine soodustab alade kõrbesutumist. Argentiina põllumajandus 1. Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks Argentiinas a) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus. b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohalt. Looduslikud tingimused põllumajanduse arendamiseks on head.
Väliskaubandussaldo oli seega negatiivne. Kaubandusdefitsiidi põhjuseks peetakse Hispaania toodete madalat konkurentsivõimet, kütuse, kemikaalide ja masinate kasvanud impordinõudlust ning kütusehindade kasvu. Kaubandusdefitsiiti kompenseerib mõnevõrra ülejääk teenustekaubanduses, eriti turismi ja finantsteenuste osas. Vastavalt WTO 2006. aasta andmetele, oli Hispaania maailma 17. kaupade eksportija ja 12. importija. Teenuste kaubanduses oli Hispaania 7. kohal eksportijana ja 10. importijana. 10 Hispaania väliskaubandus aastatel 1997-2006 (miljardit eurot) PERIOOD EKSPORT IMPORT BILANSS 1997 91,6 107,3 -15,7 1998 98,3 119,3 -21 1999 103,4 135,6 -32,2
tingimustes 2009. aastal maht siiski langes. Kaubandusdefitsiidi põhjuseks peetakse Hispaania toodete madalat konkurentsivõimet, kütuse, kemikaalide ja masinate kasvanud impordinõudlust ja kütusehindade kasvu. Kaubandusdefitsiiti kompenseerib mõnevõrra ülejääk teenustekaubanduses, eriti turismi ja finantsteenuste osas. Vastavalt WTO 2010. aasta andmetele, oli Hispaania maailma 17. kaupade eksportija ja 12. importija. Teenuste kaubanduses oli Hispaania 7. kohal eksportijana ja 9. importijana. Eksport ja import Hispaania väliskaubandus aastatel 2000-2009 (mld eurot) PERIOOD EKSPORT IMPORT BILANSS 2005 153,6 231,3 -77,8 2006 169,9 259,6 -89,7 2007 181,5 280,4 -98,9 2008 188,2 282,3 -94,1 2009 156,3 212,5 -56,2 Hispaania ekspordist moodustasid 2009
Jaapani kalatööstustoodang kahanes pidevalt 14 aasta vältel alates 1989. aastast. Põhjuseks kahanevad kalavarud Jaapani rannavetes, kasvavad piirangud rahvusvahelistele kalapüügioperatsioonidele, kalurite keskmise vanuse kasv ja suurenev import. Pikka aega juhtiv kalapüügiriik Jaapan kaotas 1989. a oma liidripositsiooni Hiinale. Aastaks 2001. a oli Jaapan oma 142 miljoni tonnise kalapüügimahuga langenud Peruu järel kolmandale kohale. Meresaaduste importijana on Jaapan aga oma juhtpositsiooni säilitanud, importides 26 % maailma meresaaduste kogusisseveost, ületades teist importijat, USAd 1,5 kordselt. 2004. a moodustas mereandide import 3,1% Jaapani koguimpordist, suurenedes 4,3%. Viimase dekaadi vältel on jaapanlase söögilaua mitmekesisemaks muutumine vähendanud turunõudlust kala- ja teiste mereandide järele 20 %. Energeetika
Näiteid on saksa kirjandusest (nobelist Günther Grass ,,Plekktrumm", ,,Kammeljas"; Heinrich Böll, Max Frisch) jm. 9 JEROME DAVID SALINGER (1919) Selle kirjanikepõlvkonna koondnimetuseks on the beat generation e "löödud põlvkond". Elust Jerome David Salinger sündis ja kasvas New Yorgis jõukas juudi-iiri perekonnas, tema isa töötas juustu ja singi importijana. Pärast õpinguid mitmes New Yorgi avalikus koolis pandi noor Salinger Valley Forge'i sõjaväeakadeemiasse, mille ta lõpetas 1936. aastal. Valley Forge'is kirjutas ta ka oma esimesed jutud, mis avaldati kooli ajakirjas. 1937. aastal õppis ta mõnda aega New Yorgi ülikoolis, kuid jättis selle pooleli, reisis Euroopas. 1938. aastal pöördus Salinger Saksa vägede invasiooni tõttu tagasi USA-sse. 1942. aastal värvati Salinger sõjaväkke, ta teenis Teises maailmasõjas
annaabi.ee 
