Seetõttu sõltutakse oluliselt eksportimise võimalustest, välismaiste turgude avatusest, nende stabiilsusest ja arengutendentsidest. * Monopoliseerumise oht. Paljudes valdkondades ei mahu mitu sarnast ettevõtet Eesti turule lihtsalt ära. Monopoliseerumise negatiivseid tagajärgi aitab ära hoida või vähemalt leevendada siseturu avatus vastava kauba impordile. Seetõttu ei tohiks monopoolsetel aladel mitte mingil juhul rakendada mingeid impordipiiranguid. * Hinnakartellide tekkimise suur oht. See on tingitud asjaolust, et tihti on tegemist vaid paari-kolme pakkujaga. * Impordi liigne kontsentreeritus vähestele riikidele. Väikeriik on selleks tihti sunnitud, sest tal pole võimalik paljudes riikides esindusi avada ja infot hankida. Raskused suure osatähtsusega riigi turul kanduvad aga kergesti üle ka väikeriigi majandusse. * Väikeriik ei suuda oluliselt mõjutada hindu, vahetuskursse, intresse ja teisi majanduse võtmesuurusi
ekspordi konkurentsivõimelisust. Seda nähtust on maailmas hakatud kutsuma "hollandi haiguseks"1 ilmingute järgi, mille kutsus Hollandis viiekümnendatel esile Põhjamere gaasi eksport. 3. Tagasimõju efekt. Kuna kõik rahvusvahelised maksed on tasakaalus, siis tähendab ühe riigi maksebilansi ülejääk, et teised on defitsiidiga. Kellegi pidev ülejääk võib esile kutsuda vastumeetmeid ja panna kaubanduspartnereid rakendama omapoolseid impordipiiranguid, mille tulemusena häirub rahvusvaheline kaubandus tervikuna. Lõpuks võivad vastumeetmed vähendada ka vaadeldava riigi ekspordivõimalusi; see ongi tagasimõju efekt. 4. Inflatsioon. Nõudlusest põhjustatud inflatsioon tekib, kui majanduses on enam- vähem täielik tööhõive - ülejääk on ergutussüst majandusele. Ülejääk suurendab raha pakkumist ja viib inflatsioonile (kui just vahetuskurss pole vabalt ujuv). 5. Koduse elustandardi langus
ekspordi konkurentsivõimelisust. Seda nähtust on maailmas hakatud kutsuma “hollandi haiguseks”1 ilmingute järgi, mille kutsus Hollandis viiekümnendatel esile Põhjamere gaasi eksport. 3. Tagasimõju efekt. Kuna kõik rahvusvahelised maksed on tasakaalus, siis tähendab ühe riigi maksebilansi ülejääk, et teised on defitsiidiga. Kellegi pidev ülejääk võib esile kutsuda vastumeetmeid ja panna kaubanduspartnereid 1 rakendama omapoolseid impordipiiranguid, mille tulemusena häirub rahvusvaheline kaubandus tervikuna. Lõpuks võivad vastumeetmed vähendada ka vaadeldava riigi ekspordivõimalusi; see ongi tagasimõju efekt. 4. Inflatsioon. Nõudlusest põhjustatud inflatsioon tekib, kui majanduses on enam- vähem täielik tööhõive - ülejääk on ergutussüst majandusele. Ülejääk suurendab raha pakkumist ja viib inflatsioonile (kui just vahetuskurss pole vabalt ujuv). 5. Koduse elustandardi langus
Vajadus: Euroopas tegutsevad suured firmad, kes võivad näiteks ühineda (tekivad monopolid), Palju mõttetuid lisatasusid ja lisanõudeid, Üks riik ei saaks kuidagi suurfirmadele vastu (eriti väikesed) Põhimõtted Ei kokkulepetele, mis takistavad konkurentsi- Kartellid jne Domineerivat positsiooni ei tohi ära kasutada- Microsofti juhtum Liitumisi tuleb kontrollida- Ei tohi tekkida monopole Riikide toetusi oma firmadele/harudele tuleb kontrollida- Tekitab ebatervet konkurentsi Vähendada impordipiiranguid- Taas, vähendab konkurentsi Transpordipoliitika Miks?: Firmad peaksid vastama samadele nõuetele, Ühtne turg, ühtsed reeglid, Turvalisus, konkurents jne. Ülevaade poliitikast: Erinevad White Paperid loovad uusi plaane iga paari aasta tagant, Programmid iga paari aasta tagant, et suurendada transpordi kvaliteeti ja täita muid eesmärke Hetlke prioriteet: rohelisus, efektiivsus Tööstuspoliitika Eesmärgid: Võimaluste ühendamine, Teha Euroopa taas tööstuspiirkonnaks (mis
seadusandlust. GATT-i tegevuse alusteks oli 4 põhimõtet (A. Kukrus 'Eurointegratsioon ja tööstusomandi õiguskaitse', lk 127): · eranditeta enamsoodustusrezhiimi (Most Favoured Nation ehk MFN põhimõtte) kehtestamine kõigi osapoolte vahel, soodustused ühele osapoolele pidid automaatselt laienema kõigile teistele; · kohalikku tootmist ei olnud lubatud kaitsta sisseveotollide- ja kvootidega; · hädavajalikke impordipiiranguid rakendav osapool pidi kõigepealt konsulteerima teiste liikmesriikidega; · pidi organiseeritama läbirääkimisi tollide edasise alandamise suhtes. MFN põhimõttest kalduti kõrvale arengumaade puhul, kelle suhtes rakendati lisasoodustusi. GATT jäi siiski põhiosas kaubandust reguleerivaks dokumendiks. Sellega ei olnud kaetud näiteks põllumajandus, lisaks sõlmiti osa GATT-i hilisematest tollide- ning
Kasu saab teiste arvelt. · Kriitika- edu kaubandusbilansi ülejäägist võib olla lühiajaline, deindustrialiseerimine( väheneb ekspordi konkurentsivõimelisus, enda valuuta ülehindamine), tagasimõju efekt(kuna kõik rahvusvahelised maksed on tasakaalus, siis tähendab ühe riigi maksebilansi ülejääk, et teised on defitsiidiga. Kellegi pidev ülejääk võib esile kutsuda vastumeetmeid ja panna kaubanduspartnereid rakendama omapoolseid impordipiiranguid, mille tulemusena häirub rahvusvaheline kaubandus tervikuna.), inflatsioon( ülejääk suurendab raha pakkumist ja viib inflatsioonile), koduse elustandardi langus(surub alla koduse elatustaseme, sest välisvaluuta reserve saab muuta kaubaks ja teenusteks ilma kodumaise ressursikuluta.). 8. Absoluutse eelise teooria: olemus, kitsendused, tekkepõhjused (ajalooline taust). Autarkia ja loosung "laissez faire". · Olemus
reguleerimiseks. Eesmärgiks oli kaotada järk-järgult tollitariifid ja piirangud kaubanduses ja kaupade impordis. GATT põhines vabaturul, ausal konkurentsil ja keskendus osapoolte majanduslikele eelistele. GATT-i tegevuse aluspõhimõtted: Eranditeta enamsoodustusrežiimi kehtestamine kõigi osapoolte vahel (MFN põhimõte), soodustused ühele osapoolele pidid automaatselt laienema kõigile Kohalikku tootmist ei olnud lubatud kaitsta sisseveotollide- ja kvootidega Hädavajalikke impordipiiranguid rakendav osapool pidi kõigepealt konsulteerima teiste liikmesriikidega. Tulevikusuund oli piirangute ja tollitariifide alandamine Erandid 4 põhimõttest: Ühiskonna moraali kaitsmine; Inim-, looma- või taimestiku kaitse; Riiklike ja rahvuslike väärtuste kaitse; Taastumatute riiklike maavarade säilitamine; Intellektuaalse omandi kaitse; Kohustuste täitmine, mis on tulenev mistahes riikidevahelisest kaubanduslepingust;
Maailmasõjale järgnenud ajal toimus oluline globaalmajanduse struktuuri muutumine. Euroopa oli kriisis, seoses Saksamaa nõrkuse ja NSVL tekkega vähenes Euroopa üldine osalemine maailmakaubanduses ning USA, olles jäänud sõjast puutumata ning rekonstruktsioonilaenudega Euroopasse ja välisinvesteeringutega sai ta kiirelt maailmamajanduses juhtiva rolli. Maailmamajanduse funktsioonid jaotati ära New Yorki ja Londoni vahel. USA, kes järk-järgult laenumakseid vähendas ja ka impordipiiranguid tõstis, sattus põhilaenajarollist loobumisel seega ise kriisi, mis sai 29.aastal alguse New Yorgi aktsiaturu krahhist. Süvenes töötus, ind.riikides kuni 25%, alanesid toidu-ja tarbekaupade hinnad, tootmine vähenes, ekspordiriigid (sh Eesti) kannatasid. Ka taastumine käis eri riikides eri tempoga. Kriis oli ehtne näide maailmastumise tagasilöökidest: ei mindud globaliseerumise teed, vaid vastupidiselt tõsteti uuesti tolle ja takistati väliskaubandust,
kujunemisjärgus ja seetõttu on nende roll tööjõuturu mõjutajana küllalt väike. Ametiühingud võivad tööjõuturgu mõjutada näiteks nõudes tööaja lühendamist, ületunnitöö keelustamist, puhkuse pikendamist, kõrgemaid palku või nõuda, et tööandja ei võtaks tööle ametiühingusse mittekuuluvaid inimesi. Ametiühingud võivad suurendada ka tööjõunõulust näiteks seeläbi, et aitavad reklaamida ettevõtte toodangut, agiteerida valitsust kehtestama impordipiiranguid ning lisaks võivad ametiühingud mõjutada töömotivatsiooni tõstes niimoodi töö tootlikkust. 25 Enamik ametiühinguid ei piira tööjõu pakkumist, vaid püüab saavutada kõrgemat palgataset. Ka miinimumpalga osas peavad ametiühinguid läbirääkimisi valitsuse ja tööandjatega. Miinimumpalga muutus avaldab suuremat mõju aga kvalifitseerimata tööjõuturul. 1.34.2 Kapital
annaabi.ee 
