8 Välisministeerium, Eesti-Soome majandussuhted, URL http://www.vm.ee/?q=node/4640#2 Eesti suuremad impordiartiklid Rootsist olid 2010. I poolaastal (% koguimpordist): · masinad ja seadmed - 41,4% · metallid ja metallitooted - 11,9% · transpordivahendid - 11,0%9 2.4 Eesti kaubavahetus Lätiga Eesti ja Läti vahel on traditsiooniliselt olnud tihe kaubavahetus. Viimastel aastatel on Läti stabiilselt olnud meie ekspordi- ja impordipartner nr. 3 või 4. Ka kaubavahetuse maht on püsinud stabiilselt 10% juures nii ekspordilt kui impordilt. 2010. aastal eksportis Eesti naaberriiki 788 miljoni euro ja importis miljardi euro eest. Aasta varem olid vastavad kaubamahud 614 mln ja 765 mln eurot, seega võib öelda, et aastal 2010 hakkasid taastuma kaubavahetuse mahud, mis said kannatada ülemaailmses finants- ja majanduskriisis. Eesti eksport Lätti kasvas aastases võrdluses 28% ning import Lätist 31%.
mitteorgaanilised kemikaalid; toormineraalid; väetised; naftatooted; tsitrusviljad; juurviljad ning kala ja kalatooted. Eesti peamised ekspordiartiklid 2004. a. olid: Elusloomad ja loomsed tooted - 28% , puit ja puidutooted - 26% , paberimass ja tooted sellest - 23% Maroko oli Eesti 107. ekspordipartner. Eesti peamised impordiartiklid 2004. a. olid: Mööbel ja mööblilisandid - 44% , kivist, kipsist tooted - 28% , masinad ja seadmed - 23%Maroko oli Eesti suuruselt 88. impordipartner. 2009.a. kaubavahetuse maht 31 miljonit krooni (74.koht). Eesti eksport Marokosse 29 miljonit krooni, millest paber ja papp 12 miljonit krooni, mineraalsed kütused ca 10 miljonit krooni ning maismaatranspordivahendid ja nende osad ca 4 miljonit krooni. Eesti import Marokost oli 2009a. ca 2 miljonit krooni, peamiselt kalad ja mereannid. Eesti Maroko kaubavahetus (kaubavahetus põhikaubanduse järgi, milj. krooni) 1995-2009: Aasta Eksport Import Käive Bilanss
mille kohaselt kujutab Hiina ohtu Jaapani majanduslikele huvidele. Kui 1980. aastal läks Jaapani ekspordist USAsse 24,2%, Hiinasse 3,9% ja Ida-Aasiasse 25,7%, siis 2004. aastal oli USA osa sellest vähenenud 22,5%le, eksport Hiina kasvas 13,1%ni ning Ida- Aasia osakaal jõudnud tervelt 46,9%ni, kasvades 2004. aastal rekordiliselt 25,5%. Hiina arvele langes kaks kolmandikku ekspordikasvust (28%), sama suure osa moodustas Hiina ka Jaapani ekspordist Aasiasse. Hiinast on saanud Jaapani suurim impordipartner, olles samal ajal Jaapani toodangule USA järel teine eksporditurg. Jaapani otsesed välisinvesteeringud Hiinas kasvasid viimasel aastal rekordilise kiirusega ja Jaapani firmad teatavad pidevast müüginumbrite ja kasumlikkuse kasvust Hiina turul. Viimasel ajal nähakse Hiinat ja Jaapanit pigem üksteist täiendavat kui üksteisega konkureerivat. Kui Jaapan näeb nissi kapitali- ja teadmismahukas kõrgtehnoloogias, siis Hiina kanda jääb rohkem tööjõumahukamad valdkonnad
h. investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping ja maanteetranspordi leping. Eesti ja Hispaania vahelised kaubandus- ja kalandusküsimused on reguleeritud Euroopa Liidu õigustikuga. Kaubavahetus Eesti ja Hispaania kaubavahetus on viimastel aastatel näidanud kasvutendentsi. 2009. aastal oli Hispaania Eestile 20. impordipartner ja 19. ekspordipartner. Eesti eksportis 2010. esimesel poolaastal Hispaaniasse 25,9 mln euro eest kaupa, mis moodustas koguekspordist 0,7%. Hispaaniast importis Eesti 32 mln euro eest kaupu, mis moodustas 0,7% koguimpordist. Hispaania huvi Eesti vastu Üha tihedamaks on muutunud ärisidemete otsingud Eesti ja Hispaania ettevõtete vahel. Hispaania ettevõtjat huvitab Eesti puhul soodne geograafiline asend, mis võimaldab arendada kontakte ka
suhted Eestiga. 6.3 Austraalia Eesti kodanik ei vaja Austraaliasse sisenemiseks viisat, kui reis toimub turismi eesmärgil või äriasjus. Eestil on Austraalias peakonsul ja saatkond. Eestil on Austraaliaga väga head suhted. Kaubavahetus Austraaliaga on olnud ebastabiilne. Kui eksport on aastatega kasvanud, siis impordi osas on toimunud tagasiminek. Alates 2005. aastast on toimunud tagasiminek ning 2007.a. oli Austraalia Eestile 54. ekspordi- 60. impordipartner. Vastastikuse mõistmise memorandum töötamisõigusega viisade kohta (Memorandum of Understanding between the Government of Estonia and the Government of Australia Relating to Working Holiday Visas). Plussideks väga hea ettevõtlusvabadus, head suhted Eestiga, suur rahvaarv, isiklikud kontaktid ja kogemused. Miinusteks ajavahe ja raske orienteeruda. Riik Viisavabadus Isiklikud suhted Eesti imago Ajavahe Interneti äri Kokku
2006 eskporditi eestist kaupu 120 miljardi krooni väärtuses (92 oli see 3.7 miljardit krooni) ja imporditi 157 miljardi krooni eest (92 aastal oli see 4.2 miljardit). Seega ületab import eksporti 37 miljardit krooni. Üheksakümnendatel oli juhtivaks kaubagrupiks toiduained, nüüd aga masinad ja seadmed. Impordi peamiseks kaubagrupiks on kogu perioodi vältel olnud masinad ja seadmed. 1994ndal aastal läks umbes 25% ekspordist Venemaale, siis 2006 ainult 8%. Peamine impordipartner on olnud Soome, osakaal 36% ja 2006ndal aastal on see number kahanenud 2x, 18%. Oluliselt ei ole muutunud ekspordi ja impordi näitajad kogu perioodi vältel EL- i liikmesriikitega. Teenuste osas on ekspordi kasv olnud 31x ja impordi kasv 29x. Peamised teenuseliigid on veoteenus, reisiteenus ja muud äriteenused.
Eesti ja Hispaania vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, s.h. investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping ja maanteetranspordi leping. Eesti ja Hispaania vahelised kaubandus- ja kalandusküsimused on reguleeritud Euroopa Liidu õigustikuga. Kaubavahetus Eesti ja Hispaania kaubavahetus on viimastel aastatel näidanud kasvutendentsi. 2006. aastal oli Hispaania Eestile 24. impordipartner ja 23. ekspordipartner. Eesti eksportis 2006. aastal Hispaaniasse 734 miljoni krooni eest kaupa, mis moodustas koguekspordist 0,6%. Hispaaniast importis Eesti 1 075 miljoni krooni eest kaupu, mis moodustas 0,7% koguimpordist. Eesti ja Hispaania kaubavahetus 2000-2006 (miljonit EEK) EKSPORT IMPORT 2000 286,3 383,4 2001 162,6 455,4
on impordikvootide, -tariifide ja kaubanduskokkulepete aluseks. Kui import tähendab kaupasid ja teenuseid, mida tuuakse riiki sisse, siis see tähendab ka kõikide imporditavate kaupade ja teenuste majanduslikku koguväärtust. Eesti ja Soome majandussuhted on väga tihedad ja mitmekülgsed. Soome on pikka aega olnud Eestile kõige olulisem majandus- ja kaubanduspartner. Eesti ja Soome vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud. Soome on Eesti peamine ekspordi- ja impordipartner. Eesti kaubanduspartnerite hulgas on Soome jätkuvalt esikohal ca 14-15% osakaaluga kogukäibest. Soome partnerriigid importis on Saksamaa, Rootsi, Venemaa ja Holland. Soome partnerriigid eksportis on Saksamaa, Rootsi, Inglismaa, Holland, Hiina, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid. Tooted, mida Soome partnerriikidega tavaliselt importib on toiduained, nafta ja naftasaadused, kemikaalid, transpordivahendid, raud ja teras, masinad, arvutid, elektroonikatööstustooted,
annaabi.ee 
