aastatel tähistama puhaste täiesti struktureerimata (kujundamata) värvipindadega opereerivat abstraktset maalisuunda. M. Rothko jõudis oma küpse stiilini 1947. aasta paiku. Tavaliselt on tema suur lõuend ühevärviline, ent sellele on peale maalitud pehmete hajuvate servadega värvitriibud või - vööndid, mida on üldjuhul kolm. Need värvipinnad võivad näida pilvetaoliselt hõljuvatena ja tekitada ruumilise sügavuse illusiooni. Tema maalid on neutraalsed ja impersonaalsed. Mark Rothko. Nimeta (Violetne, must, oranzh, kollane,valge ja punane) (1949)õli, lõuend Solomon R. Guggenheim Museum -8- Mark Rothko. Nimeta (Must ja hall) (1969/70)akrüül, lõuend Solomon R. Guggenheim Museum Barnett Newman (1905-1970) on ameerika abstraktse ekspressionismi olulisemaid esindajaid ja colour-field-paintingu loojaid. Tema suureformaadilised lõuendid on enamasti mõnd intensiivset värvi
Vastus: Ferdinand Tönnies(1853- 1936) kogukond ja ühiskond. Kogukond (Gemeinschaft) Inimesed omavahel mitteametlikult seotud, tunnevad üksteist paljude põlvkondade jooksul. Valitsevad esmasele grupile omased suhted. Neid ühendavad ühised esivanemad ja geograafiline lähedus. Ühiskond (Gesellschaft) suhted inimeste vahel formaalsemad, ärilisemad, piiratumad. Sotsiaalsed sidemed vabatahtlikud, sageli ajendatud omakasupüüdlikkusest. Inimestevahelised suhted on impersonaalsed ja eesmärgile suunatud. 19.In- ja out-grupid (Sumner) Vastus: W.G. Sumner (1840-1910) - In - ja out -grupid. In-grupid: primaarsed ja sekundaarsed rühmad, kuhu meie kuulume. Out-grupid: primaarsed ja sekundaarsed rühmad, kuhu nemad kuuluvad. Out-grupppide vastu suunatud vaenulikkus on seotud in grupi sees valitseva läheduse astmega. Mida suurem lähedus, seda suurem vaenulikkus (meie grupp on parim, õigeim, olles mõõdupuuks, millega mõõta kõiki teisi gruppe)
võrku ja söövad nõrku ning langevad võrku. Luuletuse pealkirja "Bürokraatiat" nimetatakse sõnaraamatus kui teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks ellu viimiseks ja kehtestamiseks. Laiemalt mõistetakse bürokraatia all teatud kontseptsiooni kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu. Bürokraatlikku organisatsiooni iseloomustavad ennekõike selge hierarhia, impersonaalsed suhted, standardiseeritud protseduurid ning selge tööjaotus. Luuletuseski on täiesti selge tegevuse jaotus: sekretär koob võrku nõrkadele ning kärbsed muudkui langevad sinna. Ämblik-sekretär on kunagise Nõukogude Liidu sümbol, mis üritas enda sotsialistlikku riiki inimesi saada, võites neid enda poole tühiste lubadustega. Inimesed muukui tahtsid sinna vaba mehe maale, kus kõikidele jätkus tööd ja leiba, kuid langesid siiski lõksu
- lugemine nii, et midagi kõrvalist ei pääse lugeja ja teksti vahele. Pööratakse tähelepanu keelele ja stiilile (kirjandusel on oma keel), samuti vormivõtetele; teost mõistetakse mitmetähendusliku tervikuna. 39. Kuidas mõistab autori (luuletaja) ja loomingu suhet T.S. Eliot? - Huvi peab suunduma autorilt tekstile: ,,Aus kriitika ja tundlik hinnang ei orienteeru luuletajale, vaid luulele." Kunsti emotsioonid on impersonaalsed, luuletaja võib kasutada ka niisuguseid emotsioone, mida pole ise läbi elanud. 40. Milles seisnevad nn kavatsuslikkuse eksitus ja tundmuslik eksitus? Kas olete nõus, et tegemist on eksitustega, millest tuleks hoiduda? Põhjendage oma seisukohta. - Intentsioonieksitus [Kavatsuslikkuse eksitus]" 1946. Eksitus: aetakse segi see, mida autor kavatses ja mis teoses realiseerus. - ,,Afektieksitus [Tundmuslik eksitus]Eksitus: aetakse segi lugeja emotsionaalne reaktsioon ja
põlvkondade jooksul. Esmasele grupile omased suhted. Ühendavad ühised esivanemad ja geograafiline lähedus. Ühiskonnas (Gesellschaft) on suhted formaalsemad, ärilisemad, piiratumad. Sotsiaalsed sidemed on vabatahtlikud, sageli ajendatud omakasupüüdlikkusest. Suhteid kasutatakse ära selleks, et isiklikus elus paremini edasi jõuda. Modernsed ühiskonnad on üldjuhul viimast laadi. Inimestevahelised suhted on impersonaalsed ja eesmärgile suunatud. Kogukondade asendumisel ühiskondadega on omad plussid. Ühiskond, kus põhiliselt valitsevad kogukondlikud suhted, piirab individuaalsust, spontaansust ja loovust. Inimese vabadus aheneb, kuna liikmetevaheline kontroll on tänu lähedastele suhetele väga suur. 19. In- ja out-grupid (Sumner) In-grupid: primaarsed ja sekundaarsed rühmad, kuhu meie kuulume Out-grupid: primaarsed ja sekundaarsed rühmad, kuhu nemad kuuluvad.
See pole küll vastastikune nauding, millesse spontaanselt satuti, vaid erinevate hüvede kalkuleeritud vahetamine. Aga see ei ja/või levitamisel. NB! Mõned eeldavad, et pornograafia on moraalselt halb ning tulu teeb seda veel halvemaks. Teised on neutraalsemalt meelestatud. Kriitika: 1. liiga avar - Leidub küllaldaselt ähvarda inimväärikust kui pole sundi ja pettust ning mõlemad pooled saavad seda mida tahavad. Enamus ühiskondlike tegevusi ja suhteid on impersonaalsed ja instrumentaalsed. Et isik A on B-ga seksiga seotud asju mida luuakse ja turustatakse kasu saamise eesmärgil. Nende kujutamine võib olla pornograafia, ent mitte nad ise. 2. Tasuta porno - Igatahes pornograafia pole olemuslikult seotud puhtalt instrumentaalselt ei ole samane, et A taandab B üksnes vahendiks. Vabalt antud nõusolek vabastab suhte sellest süüdistusestja seega ka alandamisest. c. Ei ole! Leidub teisigi ameteid, tulukeskne
neutraalseks ja muutumatuks. Samas ei määra kunstiteose kvaliteeti mitte aines, vaid kunstilise töötlemise intensiivsus, mis erinevad elemendid (emotsioonid ja tajud) kokku sulatab. Luuletaja amet ei ole aga ekstsentrikute kombel otsida uusi emotsioone vaid kasutada tavalisi ning rikastada neid luuleks töödeldes tajudega, mida nad tegelikus elus ei sisalda. Niisiis tõstab Eliot esile selle emotsiooni, mis elab luuletuses, mitte aga autori biograafias. Kunsti emotsioonid on impersonaalsed ning see on saavutatav, kui poeet allutab end oma tööle ja seda teha saab ta siis kui pühendab end luulele kui tervikule, mis ühendab mineviku ja oleviku.
reguleeriva mõju suhtes. Mitmed pessimistid kritiseerivad materialistlikku ja ekspansionistlikku kapitalismi eetikat (aga ka kommunismi eetikat) ning vastasleeri vääroptimismi. Nad on skeptilised tehnoloogia võime suhtes kriise vältida. Isegi vastupidi nende arvates tehnoloogia soodustab kriise. 12 Kriitika laieneb sotsiaalsele tasandile - pessimistide arvates tekitavad materialism, reklaam, impersonaalsed töökohad jms sotsiaalseid probleeme. Peaaegu kõik pessimistid rõhutavad rahvastiku kasvu keskset rolli ressursikriisis. OPTIMISTID nõustuvad maailma piiride olemasolus, kuid seavad küsitavaks selle tähtsuse. Nad eitavad majanduskasvu lõpetamise vajadust. Toovad välja mõtte, et nii mitmedki ressursid on asendatavad kas üksteisega või siis inimese poolt loodud kapitaliga. Arvavad, et pessimistid eksivad, kui ignoreerivad avastuste tähtsust ja tehnilist progressi
annaabi.ee 
