(ei ole absoluutne) Dispositiivsuse põhimõte - vastavalt VÕS §-le 5 võib seaduses sätestatust võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Üldpõhimõtted Imperatiivsuse põhimõte - vastandub dispositiivsusele, st lepingu pooled ei saa seaduses sätestatust kõrvale kalduda (nt ESS § 96 Sideteenuse lepingute kohustuslikud tingimused) Hea usu põhimõte - VÕS § 6 on sätestatud võlaõiguse üks olulisemaid põhimõtteid, milleks on hea usu põhimõte. Hea usu põhimõtet ei ole võimalik üheselt defineerida. Küll aga võib väita, et hea usu põhimõtte sisuks on muuhulgas võlasuhtes osalejate kohustus teha koostööd,
(ei ole absoluutne) • Dispositiivsuse põhimõte - vastavalt VÕS §-le 5 võib seaduses sätestatust võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Võlaõiguses kehtivad üldpõhimõtted • Imperatiivsuse põhimõte - vastandub dispositiivsusele, st lepingu pooled ei saa seaduses sätestatust kõrvale kalduda (nt VÕS § 62, tarbija kahjuks, sidevahendite abil lepingute sõlmimisel, seaduses sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on tühine) • Hea usu põhimõte - VÕS § 6 on sätestatud võlaõiguse üks olulisemaid põhimõtteid, milleks on hea usu põhimõte. Hea usu põhimõtet ei ole võimalik üheselt defineerida. Küll aga võib väita, et hea usu
selliseid õigusi ja kohustusi, nagu tahab (tõsi, see ei ole absoluutne ning seadusandja on 9 siin siiski nõrgema poole kaitseks teatud kaitsvaid norme ette näinud töösuhetes töötajale, üürniku kaitseks, tarbijakaitseks eriti EL õigusest tulenevad normid jne); Avalik õigus siin on suhted isiku ja riigi vahel.Suhtes osalejad on alluvussuhetes. Imperatiivsuse põhimõte avalikus õiguses. a) avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud b) avalikus õiguses saab avaliku võimu organ tegutseda vaid seaduse alusel ehk teha üksnes seda, mida seadus lubab. Avaliku õiguse liigitus õigusharudeks. - riigiõigus; a) haldusõigus; b) rahvusvaheline (avalik) õigus; c) karistusõigus; d) protsessiõigus (kohtumenetluste õigus); e) maksuõigus; f) kirikuõigus.
Samas tuleb arvestada ka asjaoluga, et lepinguvabaduse põhimõte ei ole piiramatu. Seadusandja esmaseks ülesandeks on läbi seadusandluse kaitsta võlasuhte nõrgemat poolt, kelleks üldjuhul on tarbija. Näiteks on tarbija, kui võlasuhte nõrgema poole õigusi kaitstud VÕS § 275. Lepinguvabaduse põhimõte seisneb niisiis eelkõige vabaduses valida, milline leping sõlmida, millise sisuga, kellega ja millises vormis. Dispositiivsuse ja imperatiivsuse põhimõte Vastavalt VÕS §-le 5 võib seaduses sätestatust võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. St, et lpingupooled võivad lepingu sõlmimisel välistada seaduses sätestatu.
Samas tuleb arvestada ka asjaoluga, et lepinguvabaduse põhimõte ei ole piiramatu. Seadusandja esmaseks ülesandeks on läbi seadusandluse kaitsta võlasuhte nõrgemat poolt, kelleks üldjuhul on tarbija. Näiteks on tarbija, kui võlasuhte nõrgema poole õigusi kaitstud VÕS § 275. Lepinguvabaduse põhimõte seisneb niisiis eelkõige vabaduses valida, milline leping sõlmida, millise sisuga, kellega ja millises vormis. Dispositiivsuse ja imperatiivsuse põhimõte Vastavalt VÕS §-le 5 võib seaduses sätestatust võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. St, et lpingupooled võivad lepingu sõlmimisel välistada seaduses sätestatu.
(§113 on dispositiivne, sest lepingu pooled võib leppida kokku suuremast intressimäärast, kui seaduses on kirjas; ".. kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti".) Kui omavahel sõlmib lepingu kaks füüsilist isikut, siis lähtume et normid on dispositiivsed. Kui kaks ettevõtet, siis ka dispositiivne. Kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti-viitab dispositiivsusele. Dispositiivsuse põhimõttele vastandub imperatiivsuse põhimõte ehk poolte kokkuleppel ei saa seaduses sätestatust kõrvale kalduda. (NT: VÕS §62, tarbija kahjuks, sidevahendite abil lepingute sõlmimisel, seaduses sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on tühine). Kõrvale kaldumise korral on leping tühine. Ühe isiku kahjuks seaduses sätestatust kõrvale kalduda ei saa. Reguleerivad ainult tarbijalepingutega seotud küsimusi. Tarbijalepinguga on
- eraõigus lähtub isiku privaatautonoomiast, teisisõnu on isikul vabadus tegutseda ja otsustada nii, nagu isik soovib. Isik saab endale suhetes teiste isikutega võtta endal selliseid õigusi ja kohustusi, nagu tahab (tõsi, see ei ole absoluutne ning seadusandja on siin siiski nõrgema poole kaitseks teatud kaitsvaid norme ette näinud töösuhetes töötajale, üürniku kaitseks, tarbijakaitseks eriti EL õigusest tulenevad normid jne); 2. Imperatiivsuse põhimõte avalikus õiguses. - avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud - avalikus õiguses saab avaliku võimu organ tegutseda vaid seaduse alusel ehk teha üksnes seda, mida seadus lubab. 3. Avaliku õiguse liigitus õigusharudeks. - riigiõigus; - haldusõigus; - rahvusvaheline (avalik) õigus; - karistusõigus**; - protsessiõigus (kohtumenetluste õigus); - maksuõigus; - kirikuõigus.
sidemed võivad olla märkimisväärselt halvenenud. Eriti intensiivselt võib peresidemete halvenemine silma torgata juhul kui eelvangistuses viibinud isikul on alaealine laps, kes vajab pidevat vanemate tähelepanu ning hoolitsust. Analüüsi tulemusena soovib autor teha ka mõningad ettepanekud kehtiva regulatsiooni põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Esmalt leiab lõputöö autor, et seadusandjal tuleks sõnastada normid nii, et praeguse imperatiivsuse asemel näeks regulatsioon ette ka haldusorgani diskretsiooniõiguse, sest enamikel juhtudel pole niivõrd ulatuslik põhiõiguste riive proportsionaalne. Samas puudub aga haldusorganil võimalus kohelda eri eesmärkidel vahistatud isikuid erinevalt. Samas võiks kaaluda ka võimalust kehtestada määruse tasandil erinevatel põhjustel vahistatutele eri reziimid. Nimetatud regulatsiooni võiks kehtestada määruse tasandil eelkõige
käitumine, nimetatakse õiguslikuks nihilismiks. Õiguslik nihilism baseerub samadel teadvuslikel tasanditel, milledel õigusteadvus, õiguskultuur ning õiguskuulekus. Üksikisiku tasandil realiseerub ta õigusvastase käitumisena ning pidevate konfliktidena teistega, ühiskondliku teadvuse tasandil aga eitavate ideoloogiate ja seisukohtade ning hoiakute propageerimises või viljelemises. P.3. Õiguse efektiivsus Õigust iseloomustab peale imperatiivsuse ehk üldkohustuslikkuse kaasajal veel eriline näitaja - õiguse efektiivsus, mis näitab õigusnormides sisalduvate sotsiaalsete kohustuste vastavust moraali- ja tavanormidele. Õiguse efektiivsus tähendab, et: 1) õigust (positiivset õigust) täidetakse reeglina massilisemalt ja eelistatumalt, kui teisi sotsiaalseid norme (moraalinorme: tavasid, traditsioone); 2) indiviid suudab teadlikult mõista, et õiguspärane käitumine on kasulikum kui
annaabi.ee 
