maks · N:M 9:1 · Fertiilne iga ( 15 44) · Aasia, Aafrika päritolu · Geneetiline taust (1q23-24) · Antikehad ANA, anti-dsDNA, anti-Sm jt Etioloogia · UV-kiirgus · Ravimid · EBV · Häired rakkude apoptoosis · Geenid: CRP ja seerumi amüloid P geenid, FCR retseptorid · Silikaat, pestitsiidid, elavhõbe Luupusnefriit · Tõsine SLE tüsistus · 30-50% diagnoosimise hetkel, 60-80% tekib haiguse edasise kulu jooksul · Tsirkuleerivad immuunkompleksid ladestuvad neerudes: komplement-vahendatud kahjustus leukotsüütide infiltratsioon prokoagulantsete faktorite aktivatsioon tsütokiinide vabanemine · Antifosfolipiid Ak trombootiline mikroangiopaatia Sümptomid · Sagedaseim proteinuuria · Hematuuria · Hüpertensioon · Neerupuudulikkus · Uriinis erütrotsüütide silindrid Diagnostika · Patoloogilise uriinianalüüsi korral neerubiopsia · Luupuse ekstrarenaalsed avaldused
Komplemendi aktiveerimisel käivitub kaskaad, mille lõpptulemuseks on patogeeni märgistamine ja/või patogeeni membraani lõhkumine. 1. Antikehade poolt märgistatud rakkude lüüs 2. Opsonisatsioon > fagotsütoos 3. Kemotaksis, põletikuvastuse induktsioon, patogeenide hävitamine 4. Immuunkompleksidele seondumine muudab need lahustuvaks ja kergesti lagundatavaks- immuunkomplekside koristamine Klassikaline tee- Aktiveerivad immuunkompleksid, mis tekivad antikehade seondumisel märklaudantigeenidega. Antigeenile seondunud pentameerne IgM on parim komplemendi klassikalise tee aktivaator. Esimeses etapis seonduvad erinevad C1 alakomponendid antikeha Fc- osale- viimases toimub antigeeni sidumise järel konformatsiooniline muutus, mis paljastab vastava sidumiskoha C1-le. Järgnevalt liituvad erinevad C1 alakomponendid ja tekkiv C1qr2s2- kompleks lõhustab nii C4 kui ka C2 kaheks aktiivseks alaosaks a ja b
Fataalne Ameerikas 40% Amoxicillin, paratsetamool 5% Ravimi allergia: 1) IgE vahendatud 2) mitte IgE vahendatud A eeldatavad reaktsioonid, näiteks antihistamiinikumid suu kuivus, antibiootikumid kõhulahtisus B ettearvamatud, näiteks aspiriin I tüüp IgE vahendatud anafülaksia -laktaam antibiootikumidele urtikaaria, angioödeem (turse) Gelli ja Coombsi järgi ravimite ülitundlikkusreaktsioonid II tüüp Tsütotoksiline Thrombocytic purpura III tüüp IgE Immuunglobuliin E Immuunkompleksid, vaskuliit IV tüüp hilistüüp Rakule, allergiline kontakt dermatiit, eksanteemid, lokaalselt nahal, 2-7 päeva Sagedaseimad Leetritaoline lööve klassikaline ravimlööve ehk eksanteem 1-3 nädalat pärast ravimi manustamist Erythema fixum pärast konkreetse ravimi manustamist Karbituraadid võivad põhjustada Luupuse sarnane sündroom Stevens Johnsoni sündroom Erythema multiforme Lyelli sündroom Riskifaktorid:
Kõrge glükoosisisaldus kandub edasi ka lapsele ja kuna tema saab rohkem energiat, kui ära kulutab, ladestub see tema kehal rasvana. Seega on oht, et rasedusdiabeeti põdeval naisel sünnib eriti suur laps. Enne rasedust diabeedi all kannatanud naiste imikuid ohustavad suuremad terviseprobleemid eriti, kui rasedus-eelset diabeeti jälgiti halvasti Allergilised haigused Allergia on tänapäeval sage probleem. Allergia korral tekivad naise organismis immuunkompleksid, mis võivad läbida platsentat ja kahjustada loodet st. ka vastsündinu võib olla allergiline. Allergiateste raseduse ajal ei soovitada teha, sest ka uuring ise võib põhjustada immuunkomplekside teket ning need võivad läbi platsenta jõuda looteni. Seega oleks hea need uuringud teha juba enne rasestumist, mis annab võimaluse allergiast hoiduda. Kõige parem allergia ravi on allergiat tekitava faktori: vastava aine, toidu või loomaga kokkupuute vältimine
Kui inimene sööb midagi, mille suhtes ta on ülitundlik, tekib toidus leiduvate allergeenide ja IgE-antikehade vahel reaktsioon. Selle tulemusena vabanevad sidekoerakust bioloogiliselt aktiivsed ained ehk mediaatorid, mis põhjustavadki haigusnähte. Neist enam tuntud on histamiin ja serotoniin, mis põhjustavadki allergilisi kaebusi (vesine nina, nahalööve, seedehäired jne). Ent toiduallergia tekkes ei pruugi osaleda ainult IgE-antikehad, vaid ka teised antikehad, immuunkompleksid jms. Neid reaktsioone nimetatakse mitte IgE vahendatud toiduallergiaks. Mõned toiduained, näiteks munavalge ja pähklid, võivad põhjustada nii üht-kui teistsuguseid reaktsioone. Toiduallergia võib avalduda juba mõned minutid või tunnid pärast toidu söömist, kuid ka alles ööpäeva möödudes. Selle järgi eristatakse ka kiiret ja aeglast tüüpi allergilisi reaktsioone. Järgneva joonisel toob autor välja toiduallergia avadumise.
Allergiline rinokonjunktiviit (heinapalavik), ekseem(atoopiline dermatiit), urtikaaria, toiduallergia, anafülaksia. 44. Immuunkomplekside poolt vahendatud koekahjustuse tekkemehhanism. Immuunkomplekside tekkemehhanismid ja iseloom sõltuvalt antigeeni ja antikeha hulgast. Meditsiinilisi näiteid immuunkompleksidest vahendatud reaktsioonidest. Immuunkompleksidest tekkinud neerukahjustuse mehhanism. Immuunkompleksid on antigeenide ja antikehade kogumikud. Tavaliselt eemaldavad makrofaagid põrnas ja Kupfferi rakud maksas immuunkompleksid vereringest kiiresti. Mõningatel juhtudel jäävad aga nad veres ringlema. Lõpuks jäävad nad lõksu neerudes, kopsudes, nahas, liigestes või veresoontes. Koht, kus nad lõksu jäävad sõltub antigeeni loomusest. Seal kohtades põhjustavad nad reaktsioone, mille tulemused tekivad põletikud ja koekahjustused.
sümptomid spetsiifilisemaks. Treemor süveneb - eriti lihastes, mis aitavad sooritada tahtele alluvaid liigutusi (sõrmed, silmalaud, huuled). Lihasvärin levib jäsemetelt tervele kehale. Kaasnevad isiksuse- ja käitumishäired, mälulangus, suurenenud erutuvus, depressioon ning hallutsinatsioonid ja deliirium. Väga iseloomulik on tugev süljevoolus ja igemepõletik. Anorgaanilised ühendid. Tekib neerukahjustus (glomerulaarne nefropaatia), mida põhjustavad immuunkompleksid. Orgaanilised ühendid. Kahjustavad kesknärvisüsteemi. Ajuturse, hallaine destruktsioon, gliiakoe teke ja ajuatroofia. Aeglaselt süveneb emotsionaalne labiilsus, unehäired, töövõime langus. Täheldatakse ärrituvust ja neuroosi. Tekib hirmusündroom ja paranoia. Tuim peavalu, mälu nõrgenemine ja käte treemor. Suurenenud süljeeritus, gingiviit (igemepõletik), igemete veritsemine, dermatograafia
Patogenees. Levib hingamis- või suusekreetidega. Infitseerib mitootiliselt aktiivseid erütroidprekursoreid luuüdis, põhjustab lüütilist infektsiooni. Tekitab ulatusliku vireemia, võib läbida platsentat. Profülaktikaks ja haiguse paranemiseks vajalikud antikehad. Viirus põhjustab bifaasilist haigust: esmane faas on seotud vireemiaga (gripilaadsed sümptomid ja viiruse eritamine), hilisem faas immuunvastusest (ringlevad immuunkompleksid ja komplementi mitte fikseerivad virionid). Tulemusena erütematoosne makulopapulaarne lööve, artralgia, artriit. Erütroidprekursorite kadumine, erütrotsüütide destabilisatsioon põhjustavad kroonilise aneemiaga patsientidel aplastilise kriisi. Haigused. • Kerge gripilaadne haigus – peavalu, palavik, külmavärinad, müalgia, haiglus. • erythema infectiosum – pärast mittespetsiifilisi külmetuse sümptomeid lööve põskedel, mis näeb välja nagu kõrvakiil. Lööve