Samuti ohtlike mikroorganismite väljutus teostatkse pisarate ja kusi abil. - Kaassündinud IS reageerib võõrkehade peale sõltumatu nende iseärasustest. Antud süsteemi aste ei ole tõhus kuna see ei toimi pikaajaliselt ühe kindla infektsiooni vastu. Põletik üks varastest IS reaktsioonidest infektsiooni vastu. - Omandatud immuunsus on ilmunud välja evolutsiooni ajal. Tema immuunvastus on juba kindlam ja põhjalikum. Antud süsteem kindlustab immunoloogilist mälu, mille abil IS jätab meelde iga läbinud võõrkeha.
7. Peatükk VÄHK. Kui geenid saavad rakus kahjustada ja ei valmistata enam normaalseid valke, ei ole rakk võimeline enam oma naabritega õigesti suhtlema. Kui selline rakk hakkab paljunema, muutub see koeosa kasvajaliseks. Vähk võib tekkida igas koes. Kogu maailmas on kõige levinum kopsuvähk, maovähk, maksavähk ja rinnanäärme vähkkasvaja. Immuunsüsteem suudab vähkkasvajast vabaneda senikaua, kuni kasvaja on väike. Selleks kasutab ta immunoloogilist seiret. Vähki ravitakse: Vähivaktsiinidega, dendriitrakkudega, T-rakkudega või antikehadega.
7. Olla ettevaatlik varjatud laktoosiga. Mõned valmistoidud ja küpsetised sisaldavad laktoosi. Seda võib olla ka ravimites täiteainena (Jänes 2000:197). 8 4 TSÖLIAAKIA EHK GLUTEENENTEROPAATIA Haigust põhjustab gluteen, mis on vees lahustumatu valgusegu. Selle tähtsaimaks komponendiks on gliadiin, mis põhjustab immunoloogilist reaktsiooni ja see kahjustab limaskesta. Tsüliaakia sümptomid võivad avalduda juba beebieas, kui lapsele hakatakse andma teraviljatooteid sisaldavat toitu. Kõige tüüpilisemad sümptomid on pikalt kestev kõhulahtisus, millele on iseloomulik väljaheidete rohke kogus ja halb lõhn. Lapsel võib esineda ka oksendamist ning tema kaalu ja pikkuse suurenemine on aeglustunud. Üldreeglina algavad haigusnähud ebamääraste kõhuvaevustena. Osal juhtudel võib tekkida ka kõhukinnisus
Haiguse progresseerumise aeg väga erinev. Üldiselt 10 aasta jooksul. 5 10 % HIV positiivsetel pikka aega haigus ei progresseeru. Viiruse peamine paljunemiskoht organismis on lümforetikulaarne kude, peamiselt lümfisõlmed ja luuüdi. CD4 rakkude hulga vähenemine viib rakulise immuunsuse nõrgenemisele. Langetab vastupanuvõimet eelkõige intratsellulaarsete mikroobide ja viiruste suhtes. HIV infektsioon nõrgendab ka humoraalset immuunsust ja immunoloogilist mälu. Mikroobid ei vallanda organismis adekvaatset immuunreaktsiooni. AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. AIDS ehk HIV-tõbi on HIV-nakkuse lõppfaas. AIDSi väljakujunemisel on inimese kaitsesüsteemi töö tugevasti häiritud ning organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustekitajatele. HIV-1 väliskeskonnas ebastabiilne. Kandub üle: verega otse. Proviiruse cDNA integreerub tuuma ja võib jääda pikaks ajaks latentsesse seisu.
Sigaretti suits, milles on reaktiivsed hapnikuühendused, võib indutseerida oksidatiivse stressi, vähendades antioksüdantide hulk. Selline olukord võib inaktiveeruda antiproteaaside aktiivsust, mis soodustab järgnevates põletikulises protsessis alveovaar seinade ühtluse destruktsiooni. (Stratelis 2008:14-13). 4 Sattudes bronhidesse sigaretti suitsu olevad keemilisi aineid kutsuvad esile immunoloogilist vastust. Need partikleid avastavad dendriit rakud, mis annavad signaaliseerivad esinenud võõrkehast (Braber 2011: 13). Tõuseb T- a B-lümfotsüüte produktsioon, millega on assotsieeritud autoantikehade produktsioon ja epiteelirakkude apoptootilised protsessid (Braber 2011: 13-14). Hingamisteedes leiduvad makrofaagid ja epiteel rakkud omakorda aktiveerivad kemoatraktantide vahendusel granulotsüüte (Braber 2011: 11). Granulotsüütide
Ülesandeks on verehüübimise tagamine. Inaktiivsest PROTROMBIINIST tekib tänu tromboplastiinile aktiivne TROMBIIN. Trombiin lõhustab suure FIBRINOGEENI molekuli FIBRIINI monomeerideks. 9. Leukotsüüdid,hulk, jaotus, nende ülesanded 1 mm3 veres on 6000-8000 leukotsüüti. Jagunevad *granulotsüüdid (nt neutrofiilide fagotsüteerivad) *monotsüüdid – peamised valgulise päritoluga võõrvalkude töötlejad ja hävitajad *lümfotsüüdid – teostavad immunoloogilist kaitset. Toodavad antikehi võõrvalkude vastu ning ründavad otseselt haigustekitajast nakatunud või muutunud rakke. 10. Vere muutused kehalisel tööl pH muutub happelisemaks -tõuseb piimhappe kontsentratsioon (anaeroobne oksüdatsioon). Vere viskoossus suureneb 10% või enam. 11. Vereloome. Punases luuüdis tekivad erütrotsüüdid, trombotsüüdid ja granulotsüüdid. *erütropoes *leukopoes – 2-3 päeva
Üldiselt 10 aasta jooksul. 5 10 % HIV positiivsetel pikka aega haigus ei progresseeru. Viiruse peamine paljunemiskoht organismis on lümforetikulaarne kude, peamiselt lümfisõlmed ja luuüdi. CD4 rakkude hulga vähenemine viib rakulise immuunsuse nõrgenemisele . Langetab vastupanuvõimet eelkõige intratsellulaarsete mikroobide (mükobakterid) ja viiruste suhtes. HIV infektsioon nõrgendab ka humoraalset immuunsust (lahustunud antikehadel põhinev) ja immunoloogilist mälu. Mikroobid ei vallanda organismis adekvaatset immuunreaktsiooni. AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. AIDS ehk HIV-tõbi on HIV- nakkuse lõppfaas. AIDSi väljakujunemisel on inimese kaitsesüsteemi töö tugevasti häiritud ning organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustekitajatele (ka sellistele, mida terve kaitsesüsteemiga inimesed haruharva põevad ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jm). HIV-1 väliskeskonnas ebastabiilne
algusosas. See väldib hüpertoonilisuse teket soolevalendikus, kuna tärklise laguproduktid (vastandina tärklisele endale) on osmootselt aktiivsed. Imendunud monoosid satuvad värativeeni kaudu maksa. 9.3. Valkude imendumine Täiskasvanu tarvitab päevas ligikaudu 70...90g valku. Intaktsed valgumolekulid imenduvad vähesel määral pinotsütoosi teel, seda eelkõige vastsündinul. Sellel imendumisviisil toiteline tähtsus puudub, küll aga omab ta immunoloogilist rolli, võides põhjustada nii sensibilisee- rumist kui allergiat. Valkude seedimine algab maos, kus pepsiin lõhustab 10...15% toiduvalgust: pankrease peptidaaside produktsioon algab 10...20 min peale sööki ja kestab niikaua, kui sooles on valku. Pankrease ensüümid jõuavad duodeenumisse inaktiivsena, kus trüpsinogeen aktiveeritakse enteropeptidaasi toimel trüpsiiniks, mis omakorda aktiveerib teisi ensüüme.
Malaariatekitaja paljuneb rakusiseselt, seejärel aga satub verre ja levib nii organismis. Ussnugilised - helmintooside korral sõltub immuunreaktsioonide laad samuti ussnugiliste lokalisatsioonist organismis (sooletrakt, maks jne). Need, mis esinevad ainult soolevalendikus, ei kutsu esile immuunreaktsioone. Probleeme tekitab parasiitide suurus, keeruline antigeenne striktuur ja arengutsüklid. Suurim osa helmintide antigeenidest on valgulise struktuuruga. Immunoloogilist tähtsusut omavad erinevate arengustaadiumite antigeenid. Antigeenset toimet võivad avalduda ka parasiitide metabolismi ained. Olulisemad on allergia ja rakulised reaktsioonid. Anafülaktiline R intensiivistab soolte peristaltikat, põhjustab kõhulahtistust ja sellega soodustab parasiitide väljumist organismist. Immuunreaktsioonide spetsiifilisus on päris madal. Siin osalevad IgG, IgM, IgE ja vähem IgA. Eriti tõuseb IgE tase
annaabi.ee 
