tasandada. Aluspind peab olema tolmuvaba. Juhul kui tegemist on vundamendi remondiga, siis enne uue hüdroisolatsiooni paigaldamist tuleb seinalt eemaldada kõik kattekihid, milleks võivad olla krohv, värv jms. Tuleb jälgida, et kasutataks õigeid materjale. Bituumenkatted näiteks ei talu väga suurt veesurvet. Keldri hüdroisoleerimise etapid I.Lekkekohtade likvideerimine. Kui keldriseintel on näha sinna immitsev vesi, siis tuleb see tõkestada. Või kui on lausa veenired seinal, siis tuleb need lekkekohad mördiga sulgeda. Oluline on, et kõik lekkekohad saaks suletud ja et pinnal ei oleks enam veeniresid ega sinna immitsevat vett. II.Nurkade ümardamine. Seina ja põranda ühenduskohtadesse kantakse 200mm ulatuses mörti, et teha nurgad ümaraks. Selleks kasutada spetsiaalset nurgaümarduse mörti, näiteks on selliseid materjale Primostaril
Näiteks lekkivate vihmaveetorude ja vihmaveerennide juurest, kust tuul paiskab tilkuvat vett vastu seina; oma osa on ka lekkivatel katustel, katuseakende, korstnaümbruste, rõdude, treppide jt. väljaehitiste ühenduskohtadel. Majas tuleks tähelepanu pöörata vee- ja kanalisatsioonitorudele, köögi- ja dussinurkadele, aga ka külmaveetorude ümber tekkivale kondensatsiooniveele. Keldris on tavaliselt vammis süüdi puudulik hüdroisolatsioon ja immitsev maaniiskus, märgatavalt suurendavad vammiohtu vanad lekkivad roiskveetorud. Majavammi olemasolust annavad teada tugevasti niiskunud ja küünega katsudes pehme puit, spetsiifiline seenelõhn ja nähtav viljakeha või seeneniidistik. Samas ei ole sugugi alati tegemist majavammiga, vahest tekivad ka hoopis lihtsamini tõrjutavad seened. Suuremate kahjustuste korral on mõistlik tellida ekspertiis, ainult nii saab
Ravimid Ujumisoskuse puudumine Esmaabi Uppunu päästmine. Vajadusel seljaaju kaitse. Teadvuseta inimene Vesi lasta välja valguda Stabiilne küliliasend Soojalt kinni katmine Kaela immobiliseerimine Südameseiskus Esmased elustamisvõtted (ABC) Transport haiglasse jälgimiseks ja raviks Verejooks Võib olla: arteriaalne (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv) venoosne (haavast tulev veri on tume ja pidev) kapillarne (immitsev verejooks marrastustest) Või: väline sisemine Sümptomid Pulsseeriv verejuga Pidev verevool Vere oksendamine Vere köhimine Must okse Must väljaheide Verine uriin Hematoom Progresseeruv turse Hiljem vererõhu langus, pulssi kiirenemine, teadvushäired surm Esmaabi Kapillaarse ja venoosse verejooksu korral veritseva koha komprimeerimine (puhas side) Jäseme asendi muutmine: tõstmine
liikmest sageli loobuda. Bishopi meetod annab tavalise Felleniuse meetodiga veidi suurema varuteguri suuruse, seega ökonoomsema lõpptulemuse. 9.8 Nõlva püsivuse kontroll tasanditest koosneva lihkepinna puhul (plokkide meetod) Mõnikord võib potentsiaalne lihkepind olla looduslike tingimustega määratud. Tavaliselt on see nii, kui nõlva aluse moodustab kalju või väga tugev pinnas ja see on omakorda kaetud irdpinnasega. Kalju pragude st immitsev või piki kalju pinda liikuv vesi võib nõrgendada irdpinnast vahetult kalju peal ja seetõttu toimub lihe tõenäoliselt mööda kontaktpinda. Nõlva püsivuse kontrollimiseks jaotatakse nõlv osadeks (plokkideks), nii et iga ploki ulatuses oleks lihkejoon sirge (joonis 9.15). Üksikule plokile mõjuvad järgmised jõud: pinnase kaal ploki ulatuses P = A , kus A on ploki pind ja on pinnase mahukaal; nidususest c põhjustatud jõud ploki all Tc = cL, kus L on ploki aluse pikkus;
MASSEERIMISEKS ASETA OMA KÄED RINNAKU ALUMISELE KOLMANDIKULE, HOIDES KÜÜNARLIIGESED SIRGED. MASSEERIDA TULEB RÜTMILISTE TÕUGETEGA 80100 KORDA MINUTIS. Elustamist tuleb jätkata hingamise ja pulsi taastumiseni või kiirabi saabumiseni! VEREJOOKSUD Verejooksud jagunevad kolmeks: Arteriaalne verejooks (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv) Venoosne verejooks (haavast tulev veri on tume ja pidev) Kapillaarne verejooks ( immitsev verejooks marrastustest) Immitseva e. kapillaarse verejooksu sidumisega on aega see ei ohusta kellegi elu. Puhastage ja plaasterdage marrastus. Suured arteriaalsed ja ka venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav oma sõrmedega kinni pange kannatanu lamama tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale tehke haav nähtavaks ( lõigake või eemaldage sidumist takistavad riided ) tehke haavale rõhkside
Kontrolli, kas kannatanul on vereringe tunnused · Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib · Kontrolli pulssi suurtel arteritel (juhul, kui oled elukutseline abiosutaja) · Kuluta selleks mitte rohkem, kui 10 sekundit 3. VEREJOOKSUD Pildid vaata jooniste lehel Verejooksud jagunevad kolmeks: · Arteriaalne verejooks (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv) · Venoosne verejooks (haavast tulev veri on tume ja pidev) · Kapillaarne verejooks ( immitsev verejooks marrastustest) · Immitseva e. kapillaarse verejooksu sidumisega on aega see ei ohusta kellegi elu. Puhastage ja plaasterdage marrastus. · Suured arteriaalsed ja ka venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: · suruge haav oma sõrmedega kinni · pange kannatanu lamama · tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale · tehke haav nähtavaks ( lõigake või eemaldage sidumist takistavad riided ) · tehke haavale rõhkside NB
Kui kruvi abil nihutada seina pinnase poole, hakkab tugevusega toru valikuks on vajalik määrata torule mõjuv koormus. Tavaliselt on see nii, kui nõlva aluse moodustab kalju ja see on omakorda dünamomeetri näit suurenema. Järk-järgult hakkab seina nihutamiseks Torule teda ümbritsevast pinnasest mõjuva koormuse suurus sõltub: 1. kaetud irdpinnasega. Kalju pragudest immitsev või piki kalju pinda liikuv vajaliku jõu juurdekasv vähenema ja teatud seina paigutise juures toru paigaldusviisist (joon6.27): vesi võib nõrgendada irdpinnast vahetult kalju peal ja seetõttu toimub saavutab nihutamiseks vajalik jõud maksimumväärtuse - Pp, mida a) paigaldatud kraavi, b) paigaldatud täitesse, c) valmistatud pinnases lihe tõenäoliselt mööda kontaktpinda
sageli loobuda. Bishopi meetod annab tavalise Felleniuse meetodiga veidi suurema varuteguri suuruse, seega ökonoomsema lõpptulemuse. 9.8 Nõlva püsivuse kontroll tasanditest koosneva lihkepinna puhul (plokkide meetod) Mõnikord võib potentsiaalne lihkepind olla looduslike tingimustega määratud. Tavaliselt on see nii, kui nõlva aluse moodustab kalju või väga tugev pinnas ja see on omakorda kaetud irdpinnasega. Kalju pragude st immitsev või piki kalju pinda liikuv vesi võib nõrgendada irdpinnast vahetult kalju peal ja seetõttu toimub lihe tõenäoliselt mööda kontaktpinda. Nõlva püsivuse kontrollimiseks jaotatakse nõlv osadeks (plokkideks), nii et iga ploki ulatuses oleks lihkejoon sirge (joonis 9.15). Üksikule plokile mõjuvad järgmised jõud: pinnase kaal ploki ulatuses P = A , kus A on ploki pind ja on pinnase mahukaal;
annaabi.ee 
