Mikser arvab, et peaksime pagulasi aitama, ta üritab kaitsta sõjapõgenikke ja räägib, et pagulasi süüdistatakse Pariisi terrorirünnakutes, milles arvatakse, et süüdi ei ole sõjapõgenikud (http://www.sotsdem.ee/sven-mikser-stigmatiseerida-koiki-sojapogenikke-kui-potentsiaalseid- terroriste-on-moraalselt-ja-sisuliselt-vale/). Pagulaste vastuvõtmise poolt on veel Hanno Pevkur, kes on siseminister, ja räägib terve Reformierakonna eest. Ta väidab, et need inimesed, kes soovivad immigreeruda, vajavad tõepoolest kaitset, kuna olukord nende koduriikides ei võimalda neil sinna tagasi pöörduda (http://www.reform.ee/uudised/suhtumine-pagulastesse-on-meie-endi-teha). Vabaerakond räägib Delfi artiklis, et saabuvad pagulased tuleb vastu võtta ja ühiskonda integreerida. Riik peab aga olema kindel, et kui kedagi vastu võtame, siis peavad nad olema tagakiusamise ohvrid, mitte majanduspõgenikud (http://www.delfi
lääneosariikides. Ku Klux Klani hiilgeaegadel, aastatel 1923-1924, kuulus organisatsiooni neli kuni kaheksa miljonit liiget, sealjuures suurel arvul ka naisi. Ku Klux Klan sekkus paljude osariikide poliitikasse ning domineeris täielikult mitmes regioonis. Nativistide tegevusele andis palju indu juurde 1924. aastal immigratsiooni kvoodid kehtestanud seadus, mis varjamatult kitsendas Lõuna- ja Ida-Euroopa elanike soovi immigreeruda, kehtestades mitmetele rahvusrühmadele sisserännukvoodid, mis lähtusid nende suhtarvust Ameerika rahvastikus 1890. Aastal, enne viimase immigratsioonilaine algust. See sisuliselt peatas sisserände Ameerika Ühendriikidesse kuni 1960ndateni. 1920. aastail polnud ameeriklased rahul kaasaaegse elustiiliga. Kuigi majandusel läks ajavahemikus 1923-1929 üsna hästi, olid siiski inimesed rahulolematud. Eriti poldud rahul sellega, mis puudutas perekoda ja religiooni. Tekkisid vastuolud
Eestis näiteks on just selline olukord, kus pole mitte tööpuudus, vaid on oskustööliste puudus ehk tööjõu puudus. Selleks, et pagulane saaks koheselt tööle asuda, peab ta endale saama kõigepealt pagulase staatuse. Osades riikides käib see kiiresti, kuid mõningates riikides on selle ooteajaks kuni aasta, et saada pagulase staatus. On ju teada, et sisserändajad ei ole mitte ainult sõjapõgenikud, vaid palju on ka inimesi, kes tahavad lihtsalt illegaalselt Euroopasse immigreeruda ning majanduslikult paremat elu elada kasutades selleks pakutavaid pagulastoetuseid. Neid kutsutakse ka ,,mugavuspagulasteks". Tuleks leida viis, kuidas teada saada, et kas sisserändaja hakkab ka tööd tegema või ta tahab saada ainult toetust. Kui teeb tööd, siis on riigile kasulik, kui ei tee, siis ei ole. Üheks võimaluseks oleks teha umbkaudsed eeldused uurides, et kui suur hulk tänaseks immigreerunud pagulastest on sisenenud tööturule
produktiivsusega. Vähene häiritus=väike liigirikkus, tugev häiritus=väike liigirikkus, max liigirikkus=populatsiooni kasvu ja häirituse vahel tasakaal. 23. Diversiteediteooriad: tasakaaluline, mittetasakaaluline diversiteedi käsitlus. Konkurentide kooseksisteerimise võimalikkus. Tasakaaluline diversiteedi käsitlus Wilsoni ja MacArthuri saarte teoorias. Mida kaugemal, seda raske immigreeruda. Mida väiksem populatsioon, seda suurem on mingi populatsiooni väljasuremisrisk (populatsiooni taastootmine raskem). Mittetasakaalulised diversiteedi teooriad – konkurents ja konkurente väljalülitamine jäid küll tsentraalseks mehhanismiks, kuid eeldatakse, et homogeenses piiratud ruumis on stabiilne konkurentsi tasakaal paratamatu juhul kui süsteem on ajas stabiilne.
säilimisel Pisaster jne.), liigifondi teooria; 1)Wallace arvas, et troopikas on rohkem liike, kuna seal on olnud pidevalt soe ja niiske kliima, ka jääajal. See on andnud soodsad tingimused liikide evolutsioneerumiseks. 2) Wilsoni & MacArthuri saarte biogeograafia teooria järgi kujuneb liikide arv mingil pindalal välja vastandlike jõudude tasakaaluna, nt Immigratsioon ja Ekstinktsioon. Kui saarel pole liike, siis seda rohkem saab sinna immigreeruda e ajas immigratsioon väheneb. Kui saarel on palju liike, suureneb ekstinktsioon. 3)Koosluse liigirikkust seletatakse läbi kooslusele mõjuvate sisemiste protsesside kaudu, eelkõige läbi konkurentsi. Dogmaks Gause reegel, mis ütleb, et kaks sama nissi liiki ei saa kaua koos eksisteerida, üks tõrjutakse süsteemist välja. (Spetsialiseerumine annab eelise.) Liigirikkus on tasakaal immigratsiooni ja konkurentse väljatõrjumise vahel.
positiivselt seotud populatsiooni kasvukiirusega, mis omakorda on seotud produktiivsusega. Vähene häiritus=väike liigirikkus, tugev häiritus=väike liigirikkus, max liigirikkus=populatsiooni kasvu ja häirituse vahel tasakaal. 23. Diversiteediteooriad: tasakaaluline, mittetasakaaluline diversiteedi käsitlus. Konkurentide kooseksisteerimise võimalikkus. Tasakaaluline diversiteedi käsitlus Wilsoni ja MacArthuri saarte teoorias. Mida kaugemal, seda raske immigreeruda. Mida väiksem populatsioon, seda suurem on mingi populatsiooni väljasuremisrisk (populatsiooni taastootmine raskem). Mittetasakaalulised diversiteedi teooriad konkurents ja konkurente väljalülitamine jäid küll tsentraalseks mehhanismiks, kuid eeldatakse, et homogeenses piiratud ruumis on stabiilne konkurentsi tasakaal paratamatu juhul kui süsteem on ajas stabiilne. Konkurentide kooselu homogeenses stabiilses keskkonnas on võimalik kui tugevamate konkurentide
Liigi teke maa peal on olnud aktiivsem. Kolmas põhjus ka see, et ookeani sügavamaid osi väga raske uurida ja seal võib-olla leidmata liikide osakaal palju suurem kui maa peal. 33. Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid poolsaare efekt, lahe efekt, Küürselg-kõver (hump-backed curve); Lahe ja poolsaare efekt seal on vähem liike, kuna selle tekkides on vaid paar suunda, kust liigid tulla saavad. Samas kui mingile maa-alale saab igast suunast immigreeruda. (Laheefekt Läänemeres kalaliikide arv väheneb Taani väinadest monotoonselt (ei kasva, ei vähene), sest Botnia lahte saab vaid Taani väinast väike võimalus.) Küürsõltuvus liigirikkus on maksimumis keskmistel produktiivsuse väärtuste puhul. (Liigirikkus ei suurene faktori tõusuga lineaarselt. Kuskil tõuseb see eksponentsiaalselt, kuskil pea üldse mitte.) 34. Liikide arvu ja pindala seos;
Iseloomustas isolatsionism (suurest maailma poliitikast jäädi kõrvale; liite ei sõlmitud Euroopa riikidega). Nt ei astunud Rahvasteliidu liikmeks. Majandusse olid küll end seganud, kuid poliitiliselt hoiti eemale. Neil oli enne 1933. aastat liberaalne turumajandus (riik ei tohi mitte mingil juhul sekkuda majandusse). Kuid siis Roosevelt muutis seda. Piirati sisserändamisi USAsse. Määrati kvoodid, et kui palju üldse tohib ühest piirkonnast immigreeruda. Seda kuna ühiskonda integreerumine oli nende jaoks raske. Oma tavadest ja keeltest ei loobutud. Valitses ka kuivseadus ehk keeluseadus. 1919-1933 ei saanud alkoholi nt. nii valmistamine, transport kui ka müümine olid keelatud. Roosevelt selle tühistas, kuna alko tõi ka riigile raha sisse ja majanduskriisi puhul tuleb see vaid kasuks. 1920. õitseng varises 1929. aasta oktoobris kokku. Kriisist väljatulek algas alles 1933 ,,uue kursiga", mille autoriks oli Roosevelt
annaabi.ee 
