Haldusreform- Haldusjaotuse ning haldusüksuste õiguste ja kohustuste ulatuslik muutmine suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. Hankiv majandus- Loodusvarade kasutamisele orienteeritud majandusharud; tänapäeval põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Hõivatud isik- Palgalisel töökohal töötav või tasulist tööd tegev isik. Iive- Rahvaarvu suurenemine või vähenemine; iive on positiivne, kui rahvaarv suureneb, ja negatiivne, kui väheneb. Imikusuremus ehk imikusuremuskordaja- Alla aastaste suremus 1000 samal aastal elusana sündinud lapse kohta. Immigratsiooni kvoot ehk sisserände piirarv- Absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaksmääratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata; Eestis ei arvestata immigratsiooni kvoodi sisse sisseändajaid teistest Euroopa Liidu riikidest (vt Euroopa neli vabadust) Immigreeruma- Sisse rändama, mingisse riiki alaliselt või pikemaks ajaks elama asuma.
rahvastiku ränne- pikaajaline ümberasumine riigi sees või üle selle piiri. inimarengu indeks(HDI)- suhtarv mida ÜRO kasutab riikide võrdlemiseks. 31.10.11 - nn seitsme miljardi päev. sündimus- sündide arvu suhe rahvaarvu. suremus- surmade arvu suhe rahvaarvu. loomulik iive- sündide ja surmade vahe absoluutarvuna sündimuse üldkordaja- mingi piirkonna sündide arv 1000 inimese kohta aastas loomuliku iibe üldkordaja - sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta aastas() imikusuremuskordaja- kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta rahvastiku vananemine- vanemaealiste inimeste osatähtsuse kasv rahvastikus valglinnastumine- suurlinnade kiire planeerimata laienemine rahvastiku soolis-vanuseline koosseis- rahvastiku prontsentuaalne jaotumus mingil ajal soo ja vanuse järgi rahvastikupüramiid- mingil ajal rahvastiku soolist ja vanuselist kujutav kahe poolega tulpdiagramm Rahvastiku vananemine mõjutab riigi või regiooni majandust, sotsiaalseid protsesse ja
·Töö- ja pereelu ühitamine ·Elamumajandus ·Haridus ·Töökoht ·Kogukond ·Turvalisus ·Keskkond ·Valitsemine ja kodanikkond ·Subjektiivne heaolu Heaolu kindlustab neli ressurssi: Loodusvara Majanduslik kapital Inimkapital Sotsiaalne kapital Tervis · OECD tervisenäitajad: oodatav eluiga sünnimomendil, imikusuremuskordaja, enese-hinnanguline üldine terviseseisund, pikaajalise haiguse olemasolu, igapäevaelu takistavate terviseprobleemide olemasolu ja ülekaalulisus. Eesti Soome Venemaa 4,4 7,1 0,1 Töö- ja pereelu ühitamine · OECD näitajad: pikad tööpäevad, tööga seotud liikumisele kulutatud aeg, hõivatute isiklikule ja vaba aja tegevusele kulutatud aeg, rahulolu ajajaotusega,
Kõrgelt arenenud riikides on kõrge hõive teenindussfääris, mis annab ka SKT-st suuremat osa. ° Inimarengu indeks ehk IAI (HDI) on riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb: 1) SKT-st, 2) haridustasemest 3) kesmise eluea osaindeksist. ° Imikusuremus - ehk rinnalaste suremus on kuni üheaastaste laste suremus. Imikusuremuse intensiivsust iseloomustab imikusuremuskordaja. 2. Pikka aega liigitati riigid kolmeks : a) Esimene maailm - arenenud tööstusriigid. (Suurbritannia, USA) b) Teine maailm - endised sotsialistlikud riigid. (Poola, Eesti) c) Kolmas maailm - arengumaad. (Angola, India) 1980.aastatel hakati riike liigitama Põhja ja Lõuna riikideks. Sageli jaotatakse riigid: ° Kõrgelt arenenud riigid. ° Uusindustriaalsed riigid. ° Vähem arenenud riigid. Arengumaade jaotus:
Geneetik Jan Vijg, Albert Einstein- College of medicine- bioloogilise eluea piir 115; vananedes suurenevad DNA ja muude molekulide vigastused, mis tasapisi halvendab rakkude tööd; pärast 80 a väheneb tõenäosus sellistesse haigustesse surra. Suremust mõjutavad: geneetilised tegurid; keskkond; käitumine; välised tegurid Kõige kauem elanud inimene elas 122 a. Suremust iseloomustavad näitajad: suremuse üldkordaja suremuse vanuskordaja imikusuremuskordaja Suremuskordaja standardiseerimine: standardiseerimise eesmärk; standardrahvastik ja uuritav rahvastik; standardiseerimise viisid (otsene, kaudne); koostise erinevus ja protsesside erinevus; vanus rahvastiku- uuringustes. Ülesanne: UR (uuritav rahvastik) CDR (suremuse üldkordaja) enne S (standardiseerimine) = 14 SR (standardrahvastik) CDR enne = 10 UR CDR pärast S = 12 --> tõlgendus Suremus arenenud riikides:
25-54 aastased: 43,7% (mehed 43,910,790/ naised 9,036,519) 55-64 aastased: 7,6% (mehed 8,067,022/naised 9,036,519) 7 65 aastased ja vanemad: 7,3% (mehed 6,507,069/ naised 8,805,247)[2] Keskmine vanus: meestel 29,9 aastat, naistel 31,5 aastat, kokku 30,7 aastat Sündimus: 14,72 sündi aastas 1000 elaniku kohta Suremus: 6,54 surma aastas 1000 elaniku kohta Sündimuskordaja: 1,79 last sündinud naise kohta Imikusuremuskordaja: 19,21 surma 1000 sündinud lapse kohta, poistel 22,47, tüdrukutle 15,78 Emade suremus: 56 surma 100,000 elussünni kohta Oodatav eluiga sünnimomendil: meestel 69,73 a, naistel 77 a, kogu elanikkonnal 73,28 a Tervisehoiukulud: 8,9% SKP-st Arstiabi kättesaadavus: 1,76 arsti 1000 elaniku kohta Täiskasvanute ülekaalulisus: 18,8% Alakaalulised alla 5 aastased: 2,2% Kulutused haridusele: 5,8% SKP-st Lugemisoskus (alates 15 a): kogu rahvas 90,4 %, mehed 90,1%, naised 90,7%
Heaolu ja elukvaliteedi mõõtmiseks tuleb kasutada kõrvuti nii objektiivseid kui ka subjektiivseid näitajaid, millel mõlemal on omad head ja vead. Objektiivsete sotsiaalsete näitajatena mõistetakse neid, mis esitavad sotsiaalseid fakte olenemata personaalsetest hinnangutest, subjektiivsed näitajad seevastu peegeldavad just individuaalseid tunnetusi ja hinnanguid sotsiaalsetele tingimustele. • oodatav eluiga sünnimomendil • imikusuremuskordaja • enesehinnanguline üldine terviseseisund • pikaajalise haiguse olemasolu • igapäevaelu takistavate terviseprobleemide olemasolu • ülekaalulisus Elukvaliteet on mitmedimensionaalne näitaja. WHO küsimustikud elukvaliteedi mõõtmiseks: • WHOQOL-100 • WHOQOL-BREF – lühendatud, 26 küs (enesehinnanguline terviseseisund, sotsiaalne keskkond, elukeskkond) • Better Life Index (OECD) • Quality of Life (EL)
Oleneb eelkõige majandus- ja sotsiaaloludest ning isiklikest eelistustest. Eestis 9,6 (2002) ja 10,2 (2007 parem olukord) fertility rate või birth rate Suremuskordaja surmajuhtumite arv 1000 inimese kohta aastas () Oleneb eelkõige rahvastiku vanuselisest struktuurist. Eestis 13,5 (2002) ja 13,3 (2007 natuke parem olukord) death rate, mortality rate 3) imiku suremus - kuni ühe aasta vanuste laste suremus 1000 elussünni kohta Eestis imikusuremuskordaja 8,4 (2000) ja 7,6 (2007 parem olukord) infant mortality 4) Fertiilsus võime anda järglasi (15-49 a.). Näitaja on sündinud imikud naise kohta. Eestis 1.41 (2007) 191. koht eesotsas on Aafrika rigid 7-ga) Majanduse struktuur (see oli üks Riigi arengutaset iseloomustavad majandusnäitajad) See on majanduse koosseis. Majandusharud rühmitatakse. Rühmitamisel eristatakse järgmisi sektoreid: 1. Primaarsektor e
oskused kõrgema hariduse ja parema koolituse läbi_ rohkem säästusid struktuuris ja juurdepääsu ühiskondlikele ressurssidele. See ei ole seisund, iive), surma põhjused, imikusuremuskordaja, haigestumuskordaja, füüsilisse ja intellektuaalsesse kapitali investeerimiseks. Tervise mõju vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vaegurlus, riskitegurite esinemissagedus, enesehinnang tervisele.
vähenenud, kuid on jätkuvalt kõrgem Euroopa keskmisest (EIA 2008:31). Eesti elanike tervise viimase aastakümne trendid lubavad teha kokkuvõtte, et: • vanemaealine osa eesti rahvastikust elab kauem • keskealine elab tervislikumalt • noorte seas väheneb tervist kaitsvate tegurite mõju Olulisemad elanikkonna tervist iseloomustavad näitajad: • Keskmine eeldatav eluiga, • demograafilised näitajad (sündimus, suremus, iive) • surma põhjuse, • imikusuremuskordaja • haigestumuskordaja • vaegurlus • riskitegurite esinemissagedus • enesehinnang tervisele • Tervelt elatud eluaastad on suremuse ja haigestumise andmeid kombineeriv kontseptsioon, mis võimaldab mõõta tervisega seotud elukvaliteeti. • Hea tervis- piirangute puudumine igapäevategevuste • Haiguskoormuse e tervisekaotuse tõttu (Disability Adjusted Life Years - DALY) kaotatud eluaastad = YLL (enneaegne surm) + YLD (haiguskaotus) Haiguste ennetamise efektiivsus, seos heaoluga.
positiivsemaks. Samuti on eesmärgiks seatud elu-, õpi- ja töökeskkonnast tulenevate terviseriskide vähenemine ning elanikkonna kehalise aktiivse tõus, toitumise muutumine tasakaalustatumaks ning riskikäitumise vähenemine. Need peaksid kaasa aitama arengukava üldeesmärgi, milleks on eeldatava eluea ja tervena elatud eluea pikenemine, täitumisele. Lastekaitse valdkonnas on olulised järgmised indikaatorid (Sotsiaalministeerium 2008): imikusuremuskordaja (alla 1-aastaste laste surmade arv aastas 1000 elussündinu kohta) on 2020. aastaks 1,7; 2016. aastaks 2,2 (baastase 2006. aastal 4,4); kuni 19-aastaste laste ja noorte suremuskordaja 100 000 elaniku kohta on 2020. aastaks 31; 2016. aastaks 34 (baastase 2006. aastal 61,2); kuni 19-aastaste laste ja noorte suremuskordaja vigastuste, mürgistuste, õnnetusjuhtumite tõttu 100 000 elaniku kohta on 2020. aastaks 7; 2016. aastaks 12 (baastase 2006
annaabi.ee 
