IMG1330 (0)

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS 
EHITUSVIIMISTLUS
Kaidi   Amberg
Töölise juhendamine ehitusplatsil
Referaat
Juhendaja : Andres Aruväli 
Väimela 2013
Sisukord
Sissejuhatus
lk.2
Töötajate juhendamise ja väljaõppe üldkorraldus
lk. 3-4
Tegurid, mis võivad põhjustada ehitajatel kutsehaigusi:
lk.5
Isikukaitsevahendid
lk.6
Kokkuvõte
lk.7
Kasutatud allikas
lk.8
Sissejuhatus
Töötajate  asjakohane  töötervishoiu- ja tööohutusalane juhendamine ning väljaõpe
mängivad ohutu töökeskkonna loomisel ja  tagamisel  ettevõttes olulist rolli. Juhendamine ja 
väljaõpe on tööandjapoolse ennetustegevuse  vundamendiks , aidates vältida õnnetuste 
toimumisi ettevõttes ning tööst põhjustatud haigestumiste ja kutsehaigestumiste teket ja nende 
arenemist . Põhjalikult planeeritud ja asjatundlikult läbiviidud töötajate juhendamine ja 
väljaõpe võimaldab vältida valusaid õppetunde ning soodustab töö efektiivsuse parendamist ja 
kulude kokkuhoidu. Olulise ja loogiliselt järjestatud informatsiooni  edastamine  uutele 
töötajatele, kes kuuluvad suurimasse ohugruppi, aitab neid ettevõttesse sisseelamisel
ning vähendab vigu oma töövõtete viimistlemisel ja tööülesannete täitmisel. 
2
Töötajate juhendamise ja väljaõppe üldkorraldus
Töötaja tööleasumisel viib töökeskkonnaspetsialist läbi töötaja sissejuhatava
juhendamise tööandja kinnitatud juhendi alusel.  Sissejuhatav  juhendamine peab sisaldama:
1. Ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust 
reguleerivate      õigusaktide tutvustamist;
 töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist;
2.  juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral;
3.  juhiseid keskkonna  saastamisest  hoidumiseks;
4.  töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule;
5. töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja  ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse
kontaktandmete tutvustamist.
Töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse  kontaktandmed
peavad olema fikseeritud sissejuhatavas juhendis. Samas võivad need andmed asuda  ka mujal, 
näiteks infotahvlil või muus teabeallikas, kui sissejuhatavas juhendis on määratletud täpselt 
nende andmete asukoht, kus nendega saab tutvuda.
Töötaja esmajuhendamine viiakse läbi töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma tööülesandeid
täitma. Esmajuhendamise läbiviijaks on tööandja määratud pädev isik.
Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale:
1. Tööandja koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate
seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta; 
2. Töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist;
3.  Ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid;
4.  Töötajale ettenähtud töökorraldust;
5.  Tule- ja elektriohutusnõudeid;
6. Hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite  asukohta ;
7. Töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede
asukohta.
Täiendjuhendamine tuleb töötajale korraldada:
1. Uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või
kehtivate  nõuete muutumisel;
2. Töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem
vaheaeg;
3.  Tehnoloogia  või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
4. Töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel;
5.  Kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada
tööõnnetuse;
6.  Tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde
või ametikohustuste hulka;
7.  Kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks;
8. Kui tööinspektor peab seda vajalikuks.
Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja.
4
Tegurid, mis võivad põhjustada ehitajatel kutsehaigusi:
Ehitusplatsi ettevalmistamisel  kasutatakse traktori alusel ehitatud kobesteid, võsalõikureid 
ja kännujuurijaid.
Riskitegurid :  tõukeline  vibratsioon  (võib põhjustada vibratsioonitõbe), vaegkuulmist tekitav 
müra ning juhi sundasend (füüsilise ülekoormuse haigused).
Vundamendi  auku  kaevatakse mullatöömasinate, peamiselt ekskavaatori abil.
Peamised   riskitegurid:  vibratsioonitõbe   põhjustav   tõukeline   vibratsioon,   müra 
(vaegkuulmine)   ja   juhi   sundasend   koos   sagedaste   pea-   ning   kere   pööretega   (füüsilise 
ülekoormuse haigused).
Rakestustööd  toimuvad    sild -   või   autokraana   abil.   Kraana   peamised   osad   on 
kandekonstruktsioon  ning tõste-, sõidu- ja pöördemehhanismid.
Põhiliseks tervise riskiteguriks on kraanajuhi sundasend. Mõningate kraanade puhul peab juht 
tegema sagedasi pea- ja kerepöördeid (füüsilise ülekoormuse haigused).
Vedudel  rakendatakse   tsemendi-,   betooni-,   pinnase-   ja   paneeliveokeid,   kallureid, 
mootorkärusid ja kopplaadureid.
Raskeveokite   peamised   riskitegurid:  tõukeline   vibratsioon   (vibratsioontõbi),   müra 
(vaegkuulmine) ja juhi sundasend (füüsilise ülekoormuse haigused).
Müüriladumine:  Müüriladujad   (müürsepad)   puutuvad   tööl   kokku    telliste ,   betooni   ja 
müüritsemendiga.
Enne töö alustamist peab töötaja:
-   riietuma   ettenähtud   tööriietusse,   nööpima   kätised,   kontrollima,   et   poleks   lehvivaid   otsi, 
katma juuksed peakattega ning seadma korda isikukaitsevahendid;
- vaatama üle töökoha ja  koristama  sealt kõrvalised, tööd segavad asjad;
- kontrollima vajalike tööriistade korrasolekut:
Kõigist avastatud puudustest tuleb kohe  teatada  meistrile (töölõigu  juhatajale ), tööd ei tohi 
alustada enne, kui kõik ohutu töötamise tingimused on täidetud.
5
Isikukaitsevahendid 
Isikukaitsevahendite väljastamisel töötajatele tuleb korraldada isikukaitsevahendite 
kasutamise väljaõpe, vajadusel näitliku kasutamisega. Töötajat tuleb teavitada
terviseriskidest, mis kaasnevad kaitsevahendi mittekasutamisega. Väljaõppe teostamisel
arvestatakse isikukaitsevahendite kasutusjuhendeid, isikukaitsevahendite
kasutamise korda ettevõttes ja riskianalüüsi tulemusi. Töötaja peab saama juhiseid 
isikukaitsevahendite regulaarseks kontrollimiseks ja hooldamiseks. Väljaõppe käigus
tuleb töötajaid teavitada, kus ja millistes tingimustes tuleb isikukaitsevahendeid hoida, sh 
pärast tööpäeva lõppu. Kui  asjaolud  nõuavad, et sama isikukaitsevahendit kasutab mitu 
töötajat, tuleb teavitada töötajaid abinõudest, mida tuleb rakendada, et see ei tekitaks 
kasutajatele tervise- või hügieeniprobleeme. Töökoha need ohualad, kus isikukaitsevahendi 
kasutamine on kohustuslik, tuleb märgistada asjakohaste ohutusmärgistega.
6
Kokkuvõte
Aeg, mis on pühendatud põhjalikule juhendamisele ja väljaõppele, on otstarbekalt
kasutatud, sest  edastatud  teadmised on ohutute ja õigete harjumuste loomise nurgakiviks.
Olulisteks  sammudeks juhendamise teostamisel on:
1. juhendamise eesmärkide selge püstitamine ja nende põhjendamine;
2. tööprotsessi teostamise ettenäitamine ja oma tegevuste põhjendamine: mida
teha, miks seda teha; jälgida, et töötajal oleks sama vaateperspektiiv juhendajaga, see 
lihtsustab töövõtete järgimist;
3.  lasta  uuel  töötajal  korrata  eelnevalt näidatud tööoperatsioone ja selgitada tehtavat:
selline teadmiste rakendamine aitab tõsta õpitu efektiivsust ja näitab, kas töötaja on 
omandanud  vajalikud teadmised täies  mahus ;
4. töötaja töösoorituste kontrollimine:  korrigeerida  esinevad vead ja öelda, mis oli tehtud 
õigesti;
5. praktiseerimine väljaõppe käigus;
6.  uute töösoorituste kontrollimine, et välistada väärate töövõtete kasutamise harjumust.
!  Tuleks vältida kiirustamist, sest oskust teostada töid kiiresti ja ohutute töövõtetega on
võimalik omandada üksnes praktikaga. Stressivabas õhkkonnas on kogemuste omandamine 
kiirem.
7
Kasutatud allikas:  Internet
8