põhjused reproduktiivsetele tunnustele ja sugulisele valikule. (Wikipedia) 1 Sotsiokultuuriline lähenemine - põhineb arusaamal, et inimene on universaalselt mitmemõõtmeline biosotsiokultuuriline olend, kes kehastab endas keerulist tervikut looduslikust, kultuurilisest ja sotsiaalsest algest. Refleks- Vastus mingile kindlale muutusele välis või sisekeskkonnas. Samuti on refleks ka enesekaitse, tõrje ja kaitseliigutused, imemisliigutused vastsündinul. Instinkt- Tingimatute reflekside kompleksidest moodustuvad instinktid. Närvisüsteemi ülesehitus- Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust. Somaatiline jaguneb tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem on pea ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundites ja kudedes.
Üksikkontraktsioon. Ärritus lihasele. Enamasti max kontraktsioon, tugevam. Summaarne kontraktsioon-teetanus. Teetanus. Lihaskramp. Haigustekitaja, ei lase lõõgatuda. Kesknärvisüsteemi erifüsioloogia. Seljaaju. Juhtefunktsioon. Kõik ärritusimpulssid. Reflektoorne funktsioon. Refleksid mis on vajalikud et organism suudaks elus olla. Kõõluse refleksid. Piklik aju. Säiliks elu, hingamiskeskus, südamekeskus, seedetalitlusetoonus keskus. Refleksid. Imemisrefleksid-imemisliigutused. Kaitserefleks, mälumisrefleks. Toimub orienteerumine. Keskaju. Teostab optilisi orienteerumisrefleks-valgusärritajad. Pupillirefleks-kujutis õigesti. Akommodatsioon-näeme lähedal ja kaugel olevaid esmeid teravalt. Konvergents-koondumine. Vaatame kahe silmaga, näeme ühte objekti. Valvsusrefleks- pole suuteline reageerima. Mustsubstans-reguleerib plastilist toonust. Ajutüvi. Staatilised. Staatilis-geneetilised. Retikulaarformatsioon. Eri suurus, eri tüüpi närvirakud
Peavad tegeme läbi erilise kohanemise ja mõjud võivad kesta läbi kogu lapseea. Probleem:Beebid ja vanemad võivad olla raskustes kohese sideme loomisel, kuna nad on haiglas lahutatud ja kuna laps on võimetu signaliseerima stressist ja rahuldust välja näitama. Sündimisel piiratud hulk tingimatuid reflekse: o pupillirefleks- vahetult peale sündimist o Babinsky refleks- jalatalla puudutamisel ajab varbad laiali o imemisrefleks- esimesed imemisliigutused 18-ndal looteea nädalal o otsimisrefleks- kui puudutada sõrmega põske, püüab sõrme suhu võtta. Kaob 3-kuuselt. o ujumisrefleks- 2-3-kuuselt kaob Kui laps satub nn. Sensoorsesse isolatsiooni, aeglustub areng. Vastsündinu arengu eripära- analüsaatorite tegevus kujuneb kiiremini kui somaatilised liigutused o Eriti intensiivselt arenevad kõrgemad analüsaatorid- nägemine ja kuulmine. Elavnemiskompleks- eriline emotsionaaalne ja liigutusreaktsioon täiskasvanu
(Wikipedia) • Sotsiokultuuriline lähenemine - põhineb arusaamal, et inimene on universaalselt mitmemõõtmeline biosotsiokultuuriline olend, kes kehastab endas keerulist tervikut looduslikust, kultuurilisest ja sotsiaalsest algest. (http://e-ait.tlulib.ee/65/1/jarva_inna2.pdf) TEINE LOENG (KESKNÄRVISÜSTEEM. AJU EHITUS. ) Refleks- Vastus mingile kindlale muutusele välis või sisekeskkonnas. Samuti on refleks ka enesekaitse, tõrje ja kaitseliigutused, imemisliigutused vastsündinul. Instinkt- Tingimatute reflekside kompleksidest moodustuvad instinktid. Mida kõrgem arengutase, seda rohkem on arenenud õppimisvõime (kesknärvisüsteemi ja peaaju areng). Närvisüsteemi ülesehitus Somaatiline Vegetatiivne(autonoomne) Tsentraalne Perifeerne Parasümpaatiline Sümpaatiline Peaaju Seljaaju Sensoorne Motoorne
pidurduvad. Vaatamata spetsialiseerumisele on aju piirkonnad omavahel tihedalt seotud ning aju töötab tervikliku organina. Aju funktsioonid on sageli reflektoorsed (refleks on kõigil NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele) Refleksi ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused- toidumuretsemine (imemisliigutused vastsündinul), enesekaitse (tõrje- ja kaitseliigutused) või mõne siseelundite talituse muutumine (vegetatiivsed refleksid). Igast refleksist võtab osa KNS-i kindel piirkond, refleksikeskus. Refleksi vallandab ärrituse mõju retseptorile (retseptoris tekkivad erutusimpulsid kanduvad refleksikaare kaudu teoselundeisse. Refleksikaare moodustavad aferentsed/vastuvõtvad närvid, närvikeskus ajus ja eferentsed/välja saatvad närvid
kõrget toodangut ja kvaliteetset piima, peab tundma lüpsifüsioloogiat, olema kursis lüpsitehnika, lüpsisüsteemide ja -hügieeniga Piima sõõrdumine Udar sisaldab rohkesti närvilõpmeid, mis teeb selle tundlikuks mitmetele ärritajatele. Selline tundlikkus soodustab piima väljutus- ehk sõõrdumisrefleksi vallandumist. Looduslikes tingimustes otsib vasikas oma koonuga nisa, masseerides udarat Samuti erutavad lehma vasika imemisliigutused, sellega kaasnevad helid, lõhnad jms. Lüpsil asendavad looduslikke ärritajaid udara ettevalmistus (puhastatakse udar, masseeritakse nisasid, sooritatakse eellüps), lüpsiga kaasnevad heli- ja nägemisaistingud. Lehma erutavad puuteaistingud kanduvad udara närviretseptoritelt piki närve ja seljaaju ajju, kuhu jõuavad ka kuulmis-, haistmis- ja nägemisaistingutesignaalid. Ajukoores tekkinud erutus mõjutab hüpotaalamuse vahendusel ajuripatsit ehk hüpofüüsi.
*Vererõhu suurendamine ADH sekretsiooni regulatsioon:*Osmoretseptorid (hüpotalamus), *Baroretseptorid (aordikaar), *Mahuretseptorid (südame kojad) Oksütotsiini füsiol funkts:*Tupe ja emakalihaste kontraktsioonide soodustamine suguühte ajal ja sünnitusel, *Piima väljutamise soodustamine rinnanäärmest lapse imetamisel Oksütotsiini sekretsiooni regul:*Tupe ja emakakaela mehhaaniline ärritus, *Rinnanibude mehhaaniline ärritus (imemisliigutused) Sümpato-adrenaalsüsteem:*Peamine funkts: organismi kiire vastusreaktsiooni tagamine stressisituatsioonis, *Neerupealise säsi + sümpNS mood sümpato-adrenaalsüsteemi, see kindlustab emots. stressi situatsioonides ja kehal. pingutusel kattehhoolamiinide kiire verre eritumise. Sümpato-adrenaalsüsteemi toimimine:*Autonoomne NS tervikuna on peamiselt hüpotalamuse kaudu allutatud
– jalatalla puudutamisel, imemisrefleks – kahte liiki, otsimisrefleks, ujumisrefleks) – enamus kaob 25 kuu vanuses. Tegemist on tingimatute refleksidega. Pupillirefleks ilmneb vahetult peale sündimist; Babinsky refleks st jalatalla puudutamisel ajab varbad laiali, imemisrefleks esimesed imemisliigutused 18. looteea nädalal (2 liiki imemist::seotud toiduga tihedamad ja ilma pausideta, ilma toiduta 2 liigutust sekundis); Otsimisrefleks kui puudutada sõrmega põske, püüab sõrme suhu võtta, kaob 3kuuselt; ujumisrefleks 23kuuselt kaob Sümmeetrilised liigutused Tahtelised, motiveeritud ja eristunud liigutused Automatiseerunud liigutused 92
annaabi.ee 
