mulle sõrmuse vastu kolm verepiiska andma. PEETER: (uudishimulikult ) Aga mis lugu selle sõrmusega siis on? PÕRGUNEITSI: ( teeb kavala näo ja ütleb pool sosistades ) Ühelgi elaval inimesel ega loomal ei ole veel tänaseni selle saladusliku sõrmuse väge tunda saanud, sest et keegi neid salamärke pole osanud seletada. PEETER: ( huvitatult) Tahaks väga teada millised selle sõrmuse võimed on? PÕRGUNEITSI: ( uhkelt ) Siiski on mul võimalik selle pooliku tundmisega palju imeasju teha, mida ükski teine ei suuda teha. PEETER: ( õhinaga, hämmeldunult, väga uudishimulik ) No äkki räägid veel lähemalt, kui võid. PÕRGUNEITSI: ( rõõmuga) Sulle mu Peetrike ikka võin. Ma võin selle sõrmuse kandmisega lennata kui lind, omada jõudu sama palju et lõhkuda kasvõi kaljud, samas ei tee mulle ükski terariist haiget, saan ka muutuda nähtamatuks ja luua endale mida tahes. Sõrmus olnud targa kuninga Salomoni oma. Dialoog :
poeg (Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena). Abikaasa Aphrodite Lapsed Hephaistose laste kohta teavet pole. Tunnused Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Hephaistos oli lahke, rahuarmastav ja töökas tulejumal. Jumalate kujutamine töökana oli Kreekas haruldane. Tema valmistatud oli palju imeasju jumalatele ja kuningatele: Hermese tiivuline kiiver ja sandaalid, Athena rinnakaitse, Aphrodite vöö, Agamemnoni valitsussau, Heliose kaarik, Erose vibu ja nooled, Achilleuse turvis jne. Legendid Zeus andis Aphrodite Hephaistosele naiseks, et teised jumalad ilujumalanna pärast tülli ei läheks. Aphrodite pettis Hephaistost mitme jumala ja surelikuga, sealhulgas sõjajumal Hephaistose venna Aresega. Kõikenägev päikesejumal Helios rääkis Aresest ja
mingi odav kampaania. Kes meist pole näinud superpuhastusvahendeid, mis kõik kohad läikivaks ja säravvalgeks muudavad? Inimene vaatab reklaami ning mõtleb, kui nii odavalt nii head asja pakutakse, peab ta selle endale muretsema. Tal ei jää lihtsalt muud üle, sest pakkumine tundub niivõrd suurepärane. Üks meedia mõjutusi seisnebki siis selles, et ta kohustab meid nende sooduspakkumiste ja muude toodete ostmisega kaasa minema. Tihti ostetakse kalli raha eest igasuguseid imeasju ja pärast pettutakse, sest kõik ei lähegi nii puhtaks, kui reklaamitud oli. Mina isiklikult selliste trikkide ohvriks ei lange, enamasti ajavad mind taolised reklaamid lausa naerma, sest näen, kui võlts kõik on. Reklaamid mõjutavad palju isegi väikelapsi. Olen oma silmaga näinud ühte poisijõnglast, kes ei tundnud multikate vastu vähimatki huvi. Aga ta oli kohe hoogsalt teleka ees, kui kuulis reklaami algustunnusmuusikat
Sisustusdetailid: 1. Tool-humanism oli jõudnud mugavuseni. 2. Klaasustega kapidja raamaturiiulid-kaubandus õitses ja inimesed rikastusid. Jõukust oli vaja ka teistele näidata. Külaliste kadedaks ajamiseks paigutati hõbe-ja kuldnõud klaaskappidesse, sest nii mõnigi kuldne soolatoos võis maksta terve maja hinna. Riiulitel olid raamatud, mida koguti ja pärandati kui igavesi väärtusi; või hoiti Uuest Maailmast ja Indiast toodud imeasju. 3. Tarbeesemed- suurte pidusöömaaegade jaoks oli tarvis taldrikuid, liudasid ja vaase. Lauatarbeid valmistati hõbedast, mõnikord ka kullast. Rikastes majapidamistes oli külaliste jaoks varuks vähemalt kakssada hõbetaldrikut. Matslik komme juua naabriga samast karikast ja süüa ühe lusikaga oli jäämas minevikku.
Ta voorused veel tõstsid ka kogu naissoo ülevust. Kolm kuningat ta ihu ja au eest seisid head - üks - Gunther, teine - Gernot, ah, uhked uljaspead, ja Giselher, neist noorim, mees parem paremaist. Need olid tema vennad. Nad hoidsid igati noort naist. Suursugused nad olid ja loomult leebed, head, jõujaksult kordumatud ning valituimad pead. Burgundias see sündis, nii hüüti nende maad. Kord hiljem Etzelburgis veel imeasju tegid nad. Ja Wormsis Reini ääres nood vürstid elasid, seal kestsid kiidukõned, lood, laulud helasid, maa uhkeist rüütleist kaaskond neid saatis eluteel. Nad haledasti hauda viis kahe naise tülimeel. Maa kuningannaks oli siis Ute, nende ema. Ja kadund isa Dankrat, kes pärust valitsema nad surres oli jätnud, see olnud võimas mees, kes võitnud palju kuulsust ju oma nooreas vägildes.
Sellest hoolimata ei olnud nende 2 tõu suhted ainult vaenulikud. Thor näiteks on tulnud ilmale Odini ja hiiutari Jordi (Maa) ühteheitmise tulemusena. Frej ja Freja on Njordi ja hiiutar Skade abielust sündinud lapsed. Pikkuselt olid hiiud jumalatest pikemad. Nad elasid nagu ka kääbused maa all. Külmuse ja pimeduse lapsed hiiud ei talunud päikest ja kivistusid kui päiksekiir nende peale langes. Kääbused olid kuulsad meistrimehed, kes valmistasid maa-alustes kodades imeasju nagu nt. Tori vasar. Kääbushaldjate päritolu on keeruline. Majaperemehed tõid talvehakul seoses mingi viljakusriitusega ohvreid. Nad olid kaksipidise olemusega. Heledaid peeti sama kauniteks kui jumalaid, tumeda olid aga ebardlikud ja koledad. 9.Maod ja lohed Madusid kohtas Põhjalas vähe. Müütides on neid palju aga ülemaailmse muinasjututraditsiooni tõttu. Viikingite laevu kutsuti harilikult drakarideks- lohelaevadeks. Kuid kõige vägevam alus 998
Kui pealmine lakikord mõranes, näitas ennast monstrumlike kalduvustega elajas, kes nõudis kummalisi perverssusi. Sellepärast polnud tal nende vastu enam mingit respekti ja juhtus, et ta neile näkku karjus, et nende kutsarid on viisakamad, sest lihtne inimene peab naisterahvast lugu." ,,Tähendab voorust pole siis enam olemas. Kõik on ühesugused elajad, ülevalt kuni alla. Küll võib Pariisis öösel kella üheksa ja kolme vahel imeasju sündida! Siinseal aga ronib mõni tähtis tegelane veel palju sügavamale sopa sisse kui teised." 4. Nana välimus oli kohati joovastav. Mitte ükski mees ei suutnud talle ära öelda. Tema välimus köitis kõiki. Tema ilul oli niivõrd suur võim, et ka kõige korralikumad mehed ei saanud tema vastu. Eriti usklik krahv Muffat ja Philippe Hugot, kes vihkas Nanat, enne kui oli teda näinud. Näide: ,,Ümarad õlad, odatippudena õieli hoiduvate roosade nibudega amatsoonirinnad, iharalt
Tekkisid uued nimed nagu koolipoiss E. Veermann, kes tegi kahel korral tuule alla lätlastele 300km sõidus Riia- Miitava- Riia, ja J. Golding. Hiigelaegadel jättis rattasport varju kõik spordialad. Tõelisi mehetegusid hakkas rattaseljas tegema Endel Ruubel. Tema arvele kogunes 17 meistritiitlit, kes on oma saavutustega Eesti üks edukamaid sportlasi kunagi. Tema eestvedamisel korraldati esmakordset rahvusvaheline võistlus, kus osalesid kaks soomlast. Nende rattaid vaadati kui imeasju- mõlemal käiguvahetajaga tipp maanteerattad. Soomlane küll selle võistluse võitis, kuid Endel sõitis oma tippmargi 100km distantsil. Lisaks püstitas Ruubel veel mitmeid Eesti rekordeid ja andis tõuke meie rattaspordi isaks nimetatud vennapojale Heino Ruubelile esimese tõuke. Heino Ruubel oli läbinisti linnamees. Ta oli oma läbilööki saavutamas kergejõustikus, kui vanemad talle 18daks sünnipäevaks sportjalgratta kinkisid. Tasapisi hakkas ta omale nime
andestust ning tulistas kirikuukse pihta. Ja juba ta tundiski, kuidas kusagil kõhust tõusis jupp- jupilt kõrgemale püssilaskmisega kättevõidetud vägi ja võim. Püssilask oli muutnud ta kõikvõimsaks, nüüd oli tal vägevust teha, mida hing ihkas, ja mitte ükski surelik ega tontki ei saanud teda takistada.“ (lk. 198), kuid oli ka peremehe kaitsjaid „Nüüd alles hakkas imeasju juhtuma, Ruudulisest kotist kargas välja terve trobikond pisikesi musti mehikesi, kõigil tublid kaikad käes. Ja kõik need mehed sööstsid nagu sääseparv Õuna Endli kallale, nüpeldasid teda nagu vana kartulikotti, endal hallid habemed lehvimas. Nad kolkisid teda seni, kuni Endal vajus pikali vereloiku, ja jooksid veel siiski mööda lamaja turja ning muudkui andsid valu.“ (lk.191). Mõnel külaelanikul polnud veel kratti, kes aitab varandust kokku tassida
terve pataka väikesi trükitud sedeleid ning luges neid valjusti. Ühel sedelil oli, et «kuulus dr. Armand de Montalban Pariisist» teatud kohas ja paigas «peab loengu frenoloogia üle»; sissepääs kümme tsenti ja «iseloomu eritlus kaks339 kümmend viis tsenti tükist». Hertsog tähendas, et loengute pidaja oli tema. Teisel sedelil oli «Maailmakuulus Shakespeare'! mängija Garrick1 noorem Drury Lane'i teatrist Londonist». Muil sedelitel oli tal hulk teisi nimesid ja ta tegi teisi imeasju, -- näiteks leidis vett ja kulda «võlurivitsakesega», «kaitsvate nõiasõnadega» ja nii edasi. Viimaks ta ütles: «Kuid näitekunsti muus2 on mu lemmik. Kas olete iial laval olnud, majesteet?» «Ei.» vastas kuningas. «Lähete sinna enne, kui kolm päeva möödub, langenud suurus!» hüüdis hertsog. «Esimeses viisakas linnas, kuhu jõuame, üürime saali ja kanname ette mõõgavõitluse stseeni «Richard III»3 ja palkonistseeni «Romeost ja Juliast»3. Kuidas see teile meeldib?»
annaabi.ee 
