Verev vöödik (Cortinarius sanguineus) Värvides võimalik saada erinevaid punaseid, orantže ja kollaseid toone. Seenel on eoslehekestes erakordselt palju värvainet. Tugeva värvileeme saab suhteliselt vähestest seentest. Külmutatult ka punakaslillakad toonid. Kännupess (Fomitopsis pinicola) Värvimisel tuleb lisada nuuskpiiritust. Värviskaala lai- rohekad, kollakad ja pruunikad toonid. Värvida saab aasta läbi. Harilik põdramokk (Sarcodon imbricatus) Väärtuslikudon vanad, mustaks tõmbunud seened. Noortest saab hallikaid toone. Vanadest võib saada siniseid toone. Liivtatik (Suillus variegatus) Peitsimata lõng värvub sidrunkollaseks. Peitsides saadakse rohekaid ja kollakaid toone. Kasutatud kirjandus Artla T., Kelgo M. (2000). Seentega värvimine. Põltsamaa: OÜ VALI PRESS Eesti loodusmuuseum. Seentega värvimine. Kättesaadav:
kogumikena, kus võib korraga olla kuni 70 taime.Taim ise on püstise, kuni meetri pikkuse varrega. Juurmised lehed on kitsa ning varrest lühemad. Varrel on kolm varreümbriselist lehte. Õied paiknevad varre tipus, kahe või kolme õiega õisikus ja on tumesinise värvusega. Iiris õitseb kesksuvel juunis ja juulis ning on siis luhad täis siniseid õlilaikusid. Eesti suuremad kasvukohad asuvad Lääne-Eesti soisel rannaniitudel, Soomaal ja Emajõe luhtadel. Niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus) Niidu-kuremõõk kasvab niisketel niitudel, puisniitudel ja luhtadel. Soomaal leidub peamiselt Lemmjõe äärsetel väiksetel luhaaladel. Halliste puisniidul ja üksikutel Tõramaa jõe äärsetel luhaheinamaadel. Armastab kasvada enamasti varjukamates kasvukohtades, mis ei ole otseselt avatud tuulele ja päikesevalgusele. Taim on püstise, kuni 60cm kõrguse varrega. Lehed on lineaalsed, kitjad ja tipus teritunud. Õied paiknevad tipmises ühekülgses õisikus.
15 Jugapuu (Taxus baccata), (jugapuulised), LK2 Pihkane põisrohi (Silene viscosa), (nelgilised), hävinud Müügikeeld: Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), (käpalised) LK2 Siberi võhumõõk (Iris sibirica), (võhumõõgalised) LK3 Näsiniin (Daphne mezereum), (näsiniinelised) Talvik (Chimaphila umbellata), (kanarbikulised) Karukold (Lycopodium clavatum), (kollalised) LK3 Niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus), (võhumõõgalised) LK2 16. Kaitsealused taimeliigid ja nende kategooriad 2004. Aastast Looduskaitseseadus 2004 3 kategooriat kaitstavaid liike I kõik leiukohad kaitse alla II 50% leiukohtadest kaitse all III 10% leiukohtadest kaitse all Üle-Euroopalise tähtsusega liigid direktiiviliigid e. Natura 2000 liigid · Kollane kivirik · Kaunis kuldking · Soohiilakas · Emaputk · Püst-linalehik · Madal unilook · Nõtke näkirohi · Kobarpea · Karvane maarjalepp
Paljudel seostub see lill 1. septembriga ja meeltliigutavade esimese klassi õpilastega, kes vajudes raskusest suurte kimpude all, sammuvad esimesse tundi · Perekonnanime "gladiool" kasutatakse Eestis kasvatavate kultuurtaimede puhul. Eestis ainus pärismaine Gladioluse perekonda kuuluv liik kannab nime niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus). · Oma ladina keelse nime on saanud gladiool Vana-Rooma teadlaselt, filosoofilt ja kirjanikult Plinus Vanemalt, kes leidis, et gladiooli lehtedest väljuv noor õisik sarnaneb gladiaatori lühikese mõõgaga. · Neil on mitu, enamasti süstjat või mõõkjat lehte. Lehtede värvus on heledast kuni sinakasroheliseni. · Kehtib seaduspärasus iga järgnev leht on eelmisest suurem. Neid on tavaliselt 45, mis oleneb sordist. · Gladiooli vars on 1215 cm pikkune.
Istutada soolotaimena. Soovitatav kasvatada pottides,siis saab neid ringi tõsta. Sorte ``Black night`` ``Pretoria`` ``Wyoming`` https://www.bakker.com/en-gb/p/cannas-mixed-M43628 Gladiool (Gladiolus) Ehk. kuremöök Püstise õisikuvarrega, kuni 100 cm, mis looduslikult on levinud Aafrikas, Euroopas, Sise- ja Lääne-Aasias, eriti rohkesti Vahemeremail. Eestis kasvab looduslikult vaid üks liik - niidu- kuremõõk (G. imbricatus). Kasvukoht valgusküllasne, päikeseline, tuulte eest varjatud Pinnas kerge lõimisega huumusrikas muld Õitseb august-september, ühepoolsed tähkjad kobarad õisikud.õisikud suured, mõõkjad lehed Paljundamine tütarsibulatega Istutada rühmadena, peenardessse, kasutatakse klumpides ja lõikelillena Sorte üle 100, lai värvivalik, jagunevad kolme rühma Suureõieline gladiool``Novalux`` Liblikõieline https://www.aiasober.ee/tooted/lillesibulad/gladioolid-14-
Tolmukad: 3; Viljalehed: 3 Sigimik: sünkarpne Vili: kupar o Paljusid liike kultiveeritakse aiailutaimedena, näiteks iiriseid (Iris), krookuseid (Crocus), freesiat (Freesia), kaeralille (Crocosmia) ja gladioole (Gladiolus) o Perekond Iris iiris Iris sibirica Iris pseudoacorus (mõlemad Eestile looduslikud liigid) o Perekond Gladiolus . gladioolid Gladiolus imbricatus kuremõõk Eesti looduslik kaitsealune taim o P Crocosmia kaeralill o P Crocus krookused Crocus sativus safrankrookus Sug Asparagales asparilised o Tavaliselt mustade seemnetega kupar või heledate seemnetega mari o Asparagus officinalis spargel Noored võrsed on söödavad o Convallaria majalis maikelluke ehk piibeleht
hall lepp (Alnus incana) PEREKOND: kask (Betula) vaevakask (Betula nana) madal kask (Betula humilis) arukask (Betula pendula) sookask (Betula pubescens) Pöögilised: SUGUKOND: pöögilised (Fagaceae) PEREKOND: tamm (Quercus) harilik tamm (Quercus robur) Mustikalised: Võhumõõgalised: SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: kuremõõk (Gladiolus) niidu kuremõõk (Gladiolus imbricatus) PEREKOND: võhumõõk (Iris) kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) siberi võhumõõk (Iris sibirica) Liilialised: SUGUKOND: liilialised (Liliaceae) PEREKOND: maikelluke (Convallaria) harilik maikelluke (Convallaria majalis) PEREKOND: kuldtäht (Gagea) kollane kuldtäht (Gagea lutea) PEREKOND: leseleht (Maianthemum) leseleht (Maianthemum bifolia) PEREKOND: ussilakk (Paris) ussilakk (Paris quadrifolia)
PEREKOND: lepp (Alnus) sanglepp (Alnus glutinosa) hall lepp (Alnus incana) PEREKOND: kask (Betula) vaevakask (Betula nana) madal kask (Betula humilis) arukask (Betula pendula) sookask (Betula pubescens) Pöögilised: SUGUKOND: pöögilised (Fagaceae) PEREKOND: tamm (Quercus) harilik tamm (Quercus robur) Mustikalised: Võhumõõgalised: SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: kuremõõk (Gladiolus) niidu kuremõõk (Gladiolus imbricatus) PEREKOND: võhumõõk (Iris) kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) siberi võhumõõk (Iris sibirica) Liilialised: SUGUKOND: liilialised (Liliaceae) PEREKOND: maikelluke (Convallaria) harilik maikelluke (Convallaria majalis) PEREKOND: kuldtäht (Gagea) kollane kuldtäht (Gagea lutea) PEREKOND: leseleht (Maianthemum) leseleht (Maianthemum bifolia) PEREKOND: ussilakk (Paris) ussilakk (Paris quadrifolia)
Kaitsealal on registreeritud I kategooria kaitsealustest liikidest: üks must-toonekure (Ciconia nigra) pesapaik, merikotka (Haliaeetus albicilla) pesapaik. II kategooria kaitsealustest liikidest esineb siin: metsis Tetrao urogallus, kassikakk (Bubo bubo), kõre (Bufo calamita), kivisisalik (Lacerta agilis), nõmmekiur (Anthus campestris). Kaitsealal on registreritud järgmised III kategooria kaitsealused taimeliigid: niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus), ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum), karulauk (Allium ursinum), mets-kuukress (Lunaria rediviva), emaputk (Angelica palustris), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia). Väike vesiroos Tolkuse rabas, vareskold luidetel. Kaitsealused loomaliikidest esineb kaitsealal nt juttselg-kärnkonn e kõre, kivisisalik, nõmmelõoke, kiur, merikotkas, musträhn jt. 6. Kas kaitsealal asub administratsioon? Adinistratsiooni ei asu. Rannametsa-Soometsa looduskaitseala valitseja on Pärnumaa
annaabi.ee 
