Kuidas teatud tegurid, nt viha, rõõm jt inimest mõjutavad. Inimese teadvust määratletakse kui kogemuste voogu. · psühhoanalüütiline antropoloogia Freudi sõnul vaevab inimese psüühikat mõnikord teadmatus. Seda saab kolme moodi eristada: miski, mina, ülimina. Vastavalt Lacanile inimene eraldub sünni tagajärjel algobjektist ning peale seda on inimese psüühika suunatud selle algobjekti taastamise poole."Puudumist" proovitakse ületada kolmes etapis: imaginaarses, sümboolses, reaalses. · analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia Olulisel kohal on inimese vaim. Küsitakse, kuidas on keha ja psüühika omavahel seotud. On kaks positsiooni: dualistlik (keha ja vaim paralleelsetes universumites) ja reduktsionistlik (tegelikult on olemas vaid inimvaim, keha on vaid vaimu poolt loodud visioon). Tegemist on siin ka teadvuse ülima privaatsusega ning tehisintellekti probleemiga.
Seega inimene koosneb erinevatest osadest. Psühholoogiline antropoloogia – inimest uuritakse läbi tema psüühika ehk tema seest toimuvate emotsionaalsete protsesside kaudu. Psühhoanalüütiline antropoloogia – Freudi idee oli, et inimese psüühikat vaevab teadmatus. Psüühikal on kolm distantsi: id(miski), ego(mina), superego(ülemina). Lacan töötas välja strateegia, milles peab oluliseks „puudumise olukorda“, mida üritatakse ületada kolmes etapis: imaginaarses, sümboolses ja reaalses. Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia – Inimest mõistetakse kui keha ja vaimu kooslust. Lähtutakse sellele, et „mina“ käib vaimu kohta. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale 8. ja 16. kirjas? Filosoofia annab meile vabaduse, kui me orjame filosoofiat. Filosoofia roll on elu korraldada. Filosoofia jagab inimesele reegleid, mida teha ja mida mitte teha. Mida arvate askeesi ideaalist õnnelikku elu saavutamiseks?
Marxi arvamuseks on inimene ühiskondlike suhete summa. Hegeli toeeria kohaselt läbib inimese "mina" erinevaid vahendatuse protsesse. psühholoogiline antropoloogia: Inimese psüühika uurimine. Uuritakse inimeses aset leidvaid protsesse, nende funktsioone. psühhoanalüütiline antropoloogia: Freudi allikatel- teadmatus on see, mis inimese psüühikat vaevab. Lacan on omalt poolt välja tulnud ideega, et oluline on ``puudumise olukord``. Mida ületatakse kolmes etapis (imaginaarses, sümboolses ja reaalses). analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia: Vaim. Keha ja vaimu probleem. Samuti kuulub siia teadvuse ülim privaatsus. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika- ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse ja piiride järgi, kunstniku enda loomuse järgi. Mis pirintsiip struktuur või omadus see on mis teeb ühe asja ilusaks ja teise inetuks
ja emotsionaalseks heaoluks. Jacques Lacan Sidus Freudi psühhonalüütilise ja Saussure keeleteooria Fookuses mitte inimeste mentaalsed protsessid vaid tähistusprotsess Alateadvus on struktureeritud nagu keel Psühhoanalüüsis saadakse kõige väärtuslikum info kõnest endast Inimteadvus ei eelne keelele, luuakse selle poolt Määratles ümber Freudi poolt sõnastatud psühhoseksuaalse arengu staadiumid: keele-eelne e. imaginaarne faas ja sümboolne faas (peale keele omandamist) Imaginaarses faasis puudub subjekti ja objekti , mina ja teise vahe. Kahe vahe vahel on nn. peeglifaas, hetk, mil väikelaps tunneb ära oma kujutise peeglis, hakkab arenema minatunnetus, mina kui autonoomne subjekt, seda tugevandab kokkupuude teiste inimestega. Sisenedes sümboolsesse (e. keele) faasi võtab inimene omaks keele poolt määratud struktuuri , mis tema olemust määrab (mees/naine, isa/poeg, ema/tütar Sümboolne sfäär nn
ja emotsionaalseks heaoluks. Jacques Lacan Sidus Freudi psühhonalüütilise ja Saussure keeleteooria Fookuses mitte inimeste mentaalsed protsessid vaid tähistusprotsess Alateadvus on struktureeritud nagu keel Psühhoanalüüsis saadakse kõige väärtuslikum info kõnest endast Inimteadvus ei eelne keelele, luuakse selle poolt Määratles ümber Freudi poolt sõnastatud psühhoseksuaalse arengu staadiumid: keele-eelne e. imaginaarne faas ja sümboolne faas (peale keele omandamist) Imaginaarses faasis puudub subjekti ja objekti , mina ja teise vahe. Kahe vahe vahel on nn. peeglifaas, hetk, mil väikelaps tunneb ära oma kujutise peeglis, hakkab arenema minatunnetus, mina kui autonoomne subjekt, seda tugevandab kokkupuude teiste inimestega. Sisenedes sümboolsesse (e. keele) faasi võtab inimene omaks keele poolt määratud struktuuri , mis tema olemust määrab (mees/naine, isa/poeg, ema/tütar Sümboolne sfäär nn
Identiteet kujuneb läbi imaginaarse, sümboolse ja reaalse registri. Imaginaarne – omane lapsele: laps tunneb, et ta on ema ja maailmaga üks; mida subjekt omandab ja mis talle külge jääb enne keele omandamist, selles jääb külge seotus/ühtsustunne emaga, mis kummitab inimest kogu elu. Keele-eelne faas ehk peegelfaas. See, mis on meie identiteet, kujuneb sümboolses vallas (kõik need tähendused ja omadused, mida subjekt omandab läbi keele) – lõhub ühtsuse tunde, mis imaginaarses vallas oli; subjekt on üles ehitatud läbi teise kujutluse (teine) ja keele kaudu (Teine). Subjekt on nagu sibul, mille iga kiht samastub järgnevaga. Identiteet tuleb subjektiivsest suhtest teisega. Me teeme kõike maailmas teise kujuteldava pilgu all. Identiteet kujuneb väikestest tähtsusetutest nüanssidest. Meie kõigi identiteet on ühesugusel printsiibil üles ehitatud. Me ei tee kunagi midagi niisama – kõik, mida me teeme, on lavastus teise pilgu all
ta nagu neljas ruumimõõde. Seepärast on tal palju rikkalikum võimaluste valik kui tavalise reaalaja raudteeliinil, millel võib olla üksnes algus või lõpp või ka ringlemisvõimalus. Just imaginaarses mõttes on ajal kuju. Et neist võimalustest aimu saada, vaatleme ima - Aja suund Vaatleja elukäik Valguskoonused ginaaraja aegruumi, mis on kerapinnakujuline nagu Joon. 2. 10 Maa pind. Oletame, et imaginaaraeg vastab laiuskraadi-
ta nagu neljas ruumimõõde. Seepärast on tal palju rikkalikum võimaluste valik kui tavalise reaalaja raudteeliinil, millel võib olla üksnes algus või lõpp või ka ringlemisvõimalus. Just imaginaarses mõttes on ajal kuju. Et neist võimalustest aimu saada, vaatleme ima - ginaaraja aegruumi, mis on kerapinnakujuline nagu Aja suund Vaatleja elukäik Valguskoonused Joon. 2. 10 Maa pind. Oletame, et imaginaaraeg vastab laiuskraadi-
subjekti edasine killustumine või osadeks jaotumine, mille käigus terviklikkus %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 14 fragmenteerub. Nii jaotub keha erogeenseteks, mõnutekitavateks piirkondadeks. Näeme, et on toimunud subjekti killustumine, kuid juba nüüd hakkab lõhenev subjekt seda killustumist kompenseerima. Selles täielikult veel psüühilises süsteemis, Lacani termini järgi imaginaarses, kujuteldavas korras, kompenseeritakse oma killustumine samastumise kaudu asjadega, mis pole ei tema enda kui subjekti, kuid ka mitte temast väljaspoole jäävad teise (autre) osad. Näiteks on sellised objektideks, mis ei kuulu täielikult kummagi valda ema rind imetamise hetkel, tema pilk ja hääl, kuid ka enda väljaheited. Nende objektide funktsiooniks on taastada subjekti killustumise kaudu tekkinud ilmaoleku tunne, nad samastuvad sunbjekti puuduva osaga. Lacani terminoloogias
annaabi.ee 
