lüüriline mõtisklus. Eesti esimese soneti autor on Eisen. Ballaad- sisult jutustus, vormilt luuletus. Tal on dramaatiline süzee ning ta loodi Prantsusmaal. Ballaadi teema on armastus, legendid jm, temas on palju romantilisi kangelasi. Sageli kasutatakse sonetis monolooge. Eestis on sonette kirjutanud M.Under ja J. Tamm. Ood- kiidulaul või pidulik ülev luuletus mõne isiku või tähtsa sündmuse auks. Pastoraat- karjaselaul Epiteet- ilustav sõna Isikustamine- elutule elusa tunnuste andmine. Nt. tuul paitas mu põski. Metafoor- ühe asja või nähtuse tähenduse teisele ülekandmine sarnasuse aluses. Nt. elukevad- noorus. Metonüüm- tavaline nimetus asendatakse ebatavalise suhte alusel. Nt. vanadus- hallid juuksed Allegooria- mõistukõne, räägib probleemidest ja nähtustest kaude, varjatult. Paarisriim- aabb Süliriim- abba Ristriim- abab Stroof- salm Värss- rida
Nimisõnad Omadussõna Tegusõnad Väljaanded Kirjutis Ilustav Kirjutama Postimees Ajaleht Kirju Huvituma Delfi Raadio Pöörane Küsitlema AK Ajakirjanik Kiire Lugema ERR Reporter Huvitav Uurima Eesti Ekspress MEEDIA Meediaõpetuses me loeme ja kirjutame, arutame ja vaidleme, räägime elust ja uurime elu,
ehk vasteid ühele sõnale on palju 4) Väike murdesõnastik : osa murdesõnadest tavakeele kasutuses, tähendused, murde päritolu 5) Eesti kirjakeele seletussõnaraamat : kirjanikele/proffidele, lause seletused Stiilid · Argistiil kõnekeeles (eakaaslased), pole korrektsed lauseehitust, parasiitsõnad · Ilukirjandusstiil piltlikud väljendid, ilustav sõnavara, novellid jt. · Teadusstiil lühike, konkreetne,faktid,entsüklopeedia,referaat jt. · Ametlik stiil lühike, konkreetne, eesmärk teavitamine, väikevormid, avaldused, volitused, protokollid jt. · Ajakirjandusstiil osa ilukirjandusest ja osa teadusstiilist, uudis, artikkel jt. Ajakirjandusstiil Uudis: 1) pealkiri liialdav 2) sissejuhatus lühike ja informeeriv
suhet. Paradoks- vastuoluline ja ebaloogiline, isegi absurdne väide, lühike, tuumakas ütlus, mis sisaldab üldistust ja näilisele vastuolule vaatamata tõde. Tasa sõuad, kaugele jõuad. Oksüümoron- ,,mõttekas mõttetus´´ stiilikujund, milles ühendatakse pealtnäha ühendamatud mõisted nii, et tuleks välja nähtuste paradoksaalne iseloom. Nt õpetatud loll, olla mittemidagiütlevalt paljulubav, hullult tark, hirmus ilus, karjuv vaikus. Eufenism- pehmendav, ilustav või ümberütlev väljend ebasündsa või ebameeldiva asemel. Vanadus- auväärne iga Lausekujundid- Retooriline küsimus- küsimuse vormis esitatud kinnitava või eitava sisuga lause, milles sisaldub ka vastus. Retooriline pöördumine- ehk poeetiline üte on tundeline pöördumine loodusnähtuste, eemalviibijate vms poole. Võib olla nii otsene kui metafoorne. Retooriline hüüatus- hüüdlause vormis tunde- või suhtumisväljendus. ,,Tule taevas appi´´
Teadma ja ära tundma peab järgmisi skulptuure: Odakandja (5.saj eKr) , Kettaheitja(5.saj eKr), Hermes Dionysosega (4.saj eKr), Milose Venus(2.saj eKr), Samothrake Nike (2.saj eKr), Sandaali siduv Nike(reljeef); Laokooni grupp(1.saj eKr) Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Rooma skulpuur- realistlik. Kreeka skulptuur- ilustav Odakandja (5.saj eKr),Kettaheitja(5.saj eKr), Hermes Dionysosega (4.saj eKr), Milose Venus(2.saj eKr), Pergamoni altari allegooriline friis (2.saj eKr), Samothrake Nike (2.saj eKr), Laokooni grupp(1.saj eKr) 4. Mis on allegooriline kujutamine, mütoloogia ja akt? allegooriline kujutamine- kujutamine mõistukõneliselt ja sümbolite kaudu Akt- alasti inimkeha kujutis kunstis. Mütoloogia- mingi rahva müütide kogu; teadus müütidest(jumalatest, kangelastest 5
Ümberütlus ehk perifraas rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber öeldes. Nt Lauluisa, Kirjaneitsi. Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt / käib Läänemere rannale / ja Munamäe metsalt, murult / käib lahke Soome laheni?" (M. Veske). Ümberütlus on mõistatuste lemmikkujund: seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline, ilma nõela pistmata. Sõnakeeld ehk tabu (Issand; Põrguvürst; härra direktor mitte Ants või Maali). Eufemism on pehmendav, ilustav või ümberütlev väljend ebasündsa või ebameeldiva asemel. Nt öeldi hitlerliku sõjaväe taganemise kohta Saksa meediakanalites rinde õgvendamine, vanaduse kohta auväärne iga. Iroonia ehk pilkav teesklus, kui üteldakse ühte, kuid vihjatakse vastupidisele. Meie Mikukesel rasked päevad! (K. E. Sööt) Iroonia võib ulatuda peenest vihjest lõikava sarkasmini. II Lausekujundid ehk figuurid kujunevad taotluslikult eripärase lauseehituse või tähenduse tulemusena
traumeeritud, nii et nahk on pidevalt katki ja põletikukolletega. Pahatihti kiputakse seda muret ravima päikese ja solaariumiga. Kui katkine nahk puutub kokku UV-kiirgusega, tekib sügav põletus ja naha pigmendi eest vastutavate rakkude kahjustus, mis noores eas ei pruugi avalduda. Päike on antibakteriaalne, võtab ära põletiku, peamiselt aga pruunistab nahka. Pruuni naha alt aga ei paista punane põletikuline nahk välja ja tekib visuaalne ilustav efekt. Pigmenti moodustavad rakud, mis juba kord kahjustatud, kahjuks enam ei taastu ning aastaid hiljem, saades uue UV-ülekiirguse, tekivad ootamatult pigmendilaigud. Kortsude tekkimist soodustavad veel: ebatervislikud eluviisid: suitsetamine, halb toitumine, ebapiisav uneaeg; kõrge stressitase: pikaajaline stress suurendab vabade radikaalide hulka, need kiirendavad nahavalkude lagunemist;
muu nähtuse või esemega, mis antud eset meenutab. (Süda = armastus, ankur = lootus) 8. Paradoks vastuoluline, ebaloogiline ja isegi absurdne väide. Tuumakas ütlus, mis sisaldab üldistust ja näilisele vastuolule vaatamata tõde. (Tasa sõuad, kaugele jõuad) 9. Oksüümoron mõttekas mõttetus. Ühendatakse pealtnäha ühendamatud mõisted nii, et tuleks välja nähtuse paradoksaalne iseloom. (Vanapoiss; magus valu). 10. Eufemism pehmendav, ilustav või ümberütlev väljend ebameeldiva asemel. (Vana = auväärses eas) Kõlakujundid: 1. Riim sarnasekõlaliste sõnade kordumine (nt maja-kaja, tuba-luba) 2. Onomatopöa loodushäälte jäljendamine sõna moodustamisel (nt sulinal, vulinal, sädinal, põrinal); 3. Alliteratsioon konsonantide kordus sõnades (nt kägu kukkus kuusikus) 4. Assonants vokaalide kordus sõnades (nt anna aega atra seada) Lausekujundid:
• keelemärkidel võib muutuda nii formatiivi kui ka tähenduse pool v. mõlemad • keelemärgid on üldised (tüüp) ja samal ajal spetsiifilised (tüübi esindaja) Motivatsiooniseos Objekte nimetatakse tunnuste põhjal. Asjaolud, mida tuleb arvestada: • kas on juba olemas sarnaseid nähtusi, millest oleks võimalik tuletada nimetamispõhimõtted • kas nimetuses peab eriliselt rõhutama mõnd tunnust • kas uus nimetus peaks olema varjav, ilustav, semantiliselt läbipaistmatu • kas tahetakse rõhutada assotsiatsioone, mis tekivad uue ja vana nimetuse vahel • uusi nimetusi ei sünni keelde mitte ainult sõnamoodustuse teel, vaid ka tähendusmuutuste ning -ülekannete teel • tunnuseid, mida nimetamisprotsessis vajatakse, nimetatakse nimetamismotiivideks ning keeleüksuse tähendust vastavalt motiveeritud tähenduseks Motivatsioonitüübid • foneetiline motiveeritus • morfeemne motiveeritus
MIKS LIISING? RAHAVOGUDE PAREM JUHTIMINE rahavajadus projekti realiseerimiseks hajutatud pikemale perioodile PUUDUB OMANIKURISK- vara pole teie ja selle realiseerimisest tulenevad probleemid on omaniku probleemid LIISING ON OSTUST PAINDLIKUM see on eeliseks just moraalselt kiiresti vananeva vara puhul, kui enam ei vaja, siis maksad trahvi ja võid lepingu katkestada LIISITAV VARA EI OLE ETTEVÕTTE BILANSIS (kasutusrent) ilustav moment- vara tootlus suurem, kohustust ei ole- laenuvõime suurem LIISING ON SOBIV FINANTSEERIMISE VIIS JUST VÄIKEFIRMADELE Andres Laar 2008 2007 INVESTEERIMINE Investeerimisprojektide analüüs pikemaajaliste investeerimisotsuste kaalumine maa, hoonete, seadmete soetamine või korvamine, uue toote
soovidele. Hea loosungi loomiseks on vaja oskust kasutada meisterlikult erinevaid kõlakujundeid. Hästi mõjuvad inimestele emotsionaalsed väljendid. (Aava 2003: 88) Kõlakujundite alla läheb ka tabu ehk sõnakeeld. See tähendab seda, et inimestel on mingisugune usuga seotud kartus või uskumus, mis keelab sellele ühiskonnagrupile mingi sõna kasutamise. (Aava 2003: 89) Keeldsõna asendatakse siis eufemismiga. Eufemism on pehmendav või ilustav väljend ebasündsa asemel (Aava 2003: 89) Näiteks demagoog kardab, et kui ta ütleb asju nii, nagu nad on, või kasutab mõnda ebameeldivat sõna, siis näevad inimesed tema plaani läbi ja seega pälviks demagoog inimeste pahameele. Võidakse kasutada ka vähetuntuid võõrsõnasid, et olukorda kontrollida ning samas jätta endast parem mulje ja tuua esile selle, et isik on laialdase silmaringiga. (Aava 2003: 89-93) 12 3
duse, aitab kindlaks teha, millal ta eksisteerib, ning leida tema väärtuse. Ka funktsioonide korral võime rääkida väärtustest, mis jäävad lõpmatult kaugele – näiteks funktsiooni piirväärtus, minnes lõpmatult kaugele, on analoog- selt jada näitega null. Funktsioonide korral on piirväärtustel siiski ka teine, ilustav roll. Vaatame näiteks funktsiooni . Kui on ühest erinev, võime nimetaja ja lugeja -ga läbi jagada. Saame, et iga ühest erineva arvu korral on meie funkt- sioon võrdne sirgega . Kohal me funktsiooni väärtust aga välja arvu- tada ei tohi – nulliga ju jagada ei saa.
annaabi.ee 
