Kunstnikud valdasid ruumi, valguse, värvi ja inimeste kujutamise oskust. Maalide ülesehitus toetus endiselt kindlatele reeglitele. Sümmeetria, kolmnurkse või ümmarguse kompositsiooni kasutamine tundub nende tööde puhul ainuvõimalik, et nad mõjuksid harmooniliste ja terviklikena. Maalikunstilt oodati nüüd lisks tehnilisele meisterlikkusele ka sügavamat väljenduslikkust ja isikupära. Just 16. saj. pandi alus järgnevate sajandite klassikalisele iluideaalile. Üheks suurmeistriks, kelle paavst enda teenistusse palkas, oli Leonardo da Vinci(1452-1519) “Mona Lisa“ “Püha õhtusöömaaeg“ Michelangelo Sixtuse kabeli laemaal Renesanss Prantsusmaal Prantsuse maalikunst oli kaua itaalia kunsti mõju all. Õukonna kunstnike hulka kuulus
● Vastandas end barokile ● Keskuseks kujunes Prantsusmaa, Pariis Ajalugu: ● Suur Prantsuse Revolutsioon (1784-1794) ● Napoleoni sõjad (1799-1814) ● Viini kongress, mille käigus muutus põhjalikult Euroopa riiklik jaotus ja sellest said alguse 19. saj rahvuslikud liikumised Klassitsismi iseloomustus: ● Mõistuspärasus samastati selguse ja korraga ● Välditi juhuslikku, segast, korratut ● Toetuti antiikkultuuri iluideaalile ● Ranged reeglid olid ilu mõiste Klassitsism filosoofias: ● Valgustusfilosoofid: Rousseau, Voltaire, Diderot Montesquieu, Kant ● “Inimese kodaniku õiguse deklaratsioon” viis Vana-Euroopa lõpuni Vorm!! Kõikides kunstiliikides jälgiti kindlat vormi, ülesehitust ja struktuuri ● Kunst ja arhitektuur - geomeetrilisi kujundeid ● Luule - puhtad riimid ● Muusika - selge ja reeglistatud vorm ning ülesehitus Klassitsism muusikas:
Tavaliselt korraldasid abielu vanemad ja noorpaari abielueelset tutvust peeti sündsusetuks. Naine siirdus abielludes mehe majja ning tema peamiseks ülesandeks peeti poegade sünnitamist. Patriarhaalsele ühiskonnale oli iseloomulik, et poegi hinnati palju kõrgemalt kui tütreid. Naiste allutatud positsiooni rõhutas ka jalalabade sidumise komme. Kasvueas tüdrukutel mähiti jalalabad riideribadega nii tugevasti kinni ,et jala loomulik areng oli takistatud. Nii mahtus jalg toonasele iluideaalile vastavalt tibatillukesse kinga. Samas pärssis see oluliselt naiste liikumisvõimet ja seega nende aktiivset elulaadi. 3. Religioon Hiinlaste arusaamist mööda oli jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa kolma ilmavalda ühendavast suurest kolmainsusest: taevas, maa ja inimene. Esimene komponent, taevas, oli ühtlasi ka kõrgeim jumalus. Keiser kui taevapoeg oli tähtsaim vahendaja taeva ja inimkonna vahel. Taeva, maa ja inimese lahutamatust seosest
Kreeka Skulptuur: Arhailine, Hellenism ja klassikaline ajajärk Vaga vahe säilinud originaalteoseid Tunneme pigem Rooma koopiate hjargi Marmor ja pronks, aga pigem pronks Krüselefantiin (puidust toorik, mille peal olid kehaosad elevandiluust ja rõivad ja relvad olid kullast) tehnika oli kreeklaste lemmik 2jaguneb : arhitektuuriga seotud (reljeefid) ja vabafiguur Arhailine periood Vabalt seisavad kultuurid 2ks jaguneb: 1) Kuros (alasti mehed) 2)Kore (rõivastatud naised) Meeste iluideaalile: atleetlik kuju, vormis, ülistatakse hästi arenenud keha Naiste ideaal: rõivastatud keha ⬆⬆⬆⬆⬆⬆⬆⬆⬆⬆ KREEKA SKULPTUUR 20.nov Klassikaline ajajärk Kaob täitunud poos, keerukamad liigutused ja huvitavamaks Kasutatakse kontraposti( tugijalad) Ühe jalaga maapinnal teine nõjatub vastu maapinda Muutuvad anatoomiliselt õigemaks Polykleitos-> odakandija (kontrapost, ideaal keha, õigetes proportsioonides Myron-> kettaheitja (liikuv, tasakaalukas, Rooma marmorkoopia)
ähvardada surmanuhtlus. Kui naine lõi meest, karistuseks ihunuhtlus. Mees aga võis naist karistamatult nuhelda, kui ei tekitanud tõsisemaid kehavigastusi. Üldiselt kehtis paarabielu, st ühel mehel üks naine. Ainult keisrid olid abielus mitme naisega. Naine siirdus abielludes mehe majja ja tema peamine ül poegade sünnitamine. Poegi hinnati kõrgemalt kui tütreid. Naistel seoti jalalabad riideribadega nii tugevasti kinni, et jala loomulik areng oli takistatud. Nii mahtus jalg toonasele iluideaalile vastavalt tibatillukesse kinga. See pärssis naiste liikumisvõimet ja aktiivset elulaadi. 4. RELIGIOON JA KULTUUR Jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa suurest kolmainsusest: taevas, maa, inimene. Taevas oli kõrgeim jumalus. Keiser kui taevapoeg oli tähtsaim vahendaja taeva ja inimkonna vahel. Looduslikud protsessid (nt maavärinad vms) kuulutasid ette tähtsaid sündmusi. Kogu maailm oli animistlik (hingestatud)
Kui naine lõi meest, karistuseks ihunuhtlus. Mees aga võis naist karistamatult nuhelda, kui ei tekitanud tõsisemaid kehavigastusi. Üldiselt kehtis paarabielu, st ühel mehel üks naine. Ainult keisrid olid abielus mitme naisega. Naine siirdus abielludes mehe majja ja tema peamine ül poegade sünnitamine. Poegi hinnati kõrgemalt kui tütreid. Naistel seoti jalalabad riideribadega nii tugevasti kinni, et jala loomulik areng oli takistatud. Nii mahtus jalg toonasele iluideaalile vastavalt tibatillukesse kinga. See pärssis naiste liikumisvõimet ja aktiivset elulaadi. 4. RELIGIOON JA KULTUUR Jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa suurest kolmainsusest: taevas, maa, inimene. Taevas oli kõrgeim jumalus. Keiser kui taevapoeg oli tähtsaim vahendaja taeva ja inimkonna vahel. Looduslikud protsessid (nt maavärinad vms) kuulutasid ette tähtsaid sündmusi. Kogu maailm oli animistlik (hingestatud)
nagu ¼, 1/5 , 1/25. Kui vaadelda püramiidide arvutusi, mida vahendab Rhindi papüürus, torkab silma et nii püramiidi kõrgus kui alus on antud täisarvulistena, nõlva kaldenurk aga osaliselt üsna keerulistes murdarvudes. Pole kahtlust, et egiptuse püramiidid välja arvatud kõige esimesed ehitised pole kaugeltki juhuslikud vormid, vaid geomeetrilised kujundid, mille rajamine arvutati täpselt välja. Kuidas aga jõuti just püramiidi vormini? Egiptuse iluideaalile ei vasta püramiidi vorm kindlasti mitte. Vaatlejale on alati nähtavad üks või kaks pinda, mis lisaks mõjuvad veel perspektiivi tõttu eksitavalt. Ka materjali kokkuhoiust ei saa sellise massiivse ehitise puhul juttugi olla. Jäävad veel vaid kaks teooriat, miks need ehitised on rajatud püramiidivormis. Tegemist on kas sümboolse arhitektuuriga või siis puht funktsionalistliku arhitektuuriga. On mõistetav, kui vaaraode püramiidides nähakse
egiptlased murde nagu ¼, 1/5 , 1/25. Kui vaatleme püramiidide arvutusi, mida meile vahendab Rhindi papüürus, torkab silma et nii püramiidi kõrgus kui alus on antud täisarvulistena, nõlva kaldenurk aga osaliselt üsna keerulistes murdarvudes. Pole kahtlust, et egiptuse püramiidid välja arvatud kõige esimesed ehitised pole kaugeltki juhuslikud vormid, vaid geomeetrilised kujundid, mille rajamine arvutati täpselt välja. Kuidas aga jõuti just püramiidi vormini? Egiptuse iluideaalile ei vasta püramiidi vorm kindlasti mitte. Vaatlejale on alati nähtavad üks või kaks pinda, mis lisaks mõjuvad veel perspektiivi tõttu eksitavalt. Ka materjali kokkuhoiust ei saa sellise massiivse ehitise puhul juttugi olla. Jäävad veel vaid kaks teooriat, miks need ehitised on rajatud püramiidivormis. Tegemist on kas sümboolse arhitektuuriga või siis puht funktsionalistliku arhitektuuriga. On mõistetav, kui vaaraode püramiidides nähakse sümboolseid taevatreppe (nagu
annaabi.ee 
