Looming Rembrandt on üks suurimaid maaligeeniuseid. Tema suurus peitub selles, et ta, lähtudes ümbritsevast reaalsusest, andis maalile üldinimliku tähenduse. Rembrandti kunsti põhi on kõige sügavam vormitõde, mis ei tee vahet ilusa ja inetu vahel. Valgus ja vari, hele- tume on tema tähtsaim väljendusvahend. Just selle abil kujundab ta kõige naturalistlikumad ja proosalisemad nähtused ümber nii, et need tunduvad ilmutustena muinasjutumaailmast; realistlik ja romantiline, maine ja visionaarne element sulavad tema loomingus kokku ühtseks, ülimal määral uskumapanevaks tervikuks. Sealjuures on Rembrandt väga mitmekülgne. Ta õnnelikel noorusaastatel loodud rikkalike, soojas kullakas toonis, elurõõmust pulbitsevate piltide asemele tulevad hiljem sügavad, tõsised, ka kannatust ja muret väljendavad maalid. Sellises pöördes kajastus kunstniku enda elusaatus: mitmete lähedaste
Rembrandt maalikunstnikuna Rembrandt oli geniaalne maalikunstnik. Tema suurus seisnes eelkõige selles, et ümbritsevast reaalsusest lähtudes andis ta sellele üldinimliku tähenduse. Rembrandti kunst põhineb sügaval vormitunnetusel, kus ei saa teha vahet ilusa ja inetu vahel. Valgus ja vari, tumeda ja heleda vaheldumine on ta tähtsaimad väljendusvahendid. Just sellega kujundab ta kõige naturalistlikumad ja proosalisemad nähtused ümber nii, et need tunduvad ilmutustena muinasjutumaailmast. Realistlik ja romantiline, maine ja visionaarne element sulavad loomingus kokku ühtseks, ülimalt usutavaks tervikuks. Rembrandt graafikuna Rembrandti tähtsus maalijana võrdub tema tähtsusega graafikuna. Ta viljeles oforti, andes üle 300 lehe varieeruvas käsitluslaadis. Tema varasemad lehed on loodud eksaktselt realistlikus ja puhtajoonelises maneeris. Hilisemates on mõju rajatud heledale-tumedale
rahu Sõna allah tähendab araabia keeles Jumal ja on kasutusel nii araabiakeelses Piiblis kui Tooras, seega ei tasu arvata, et moslemid kummardavad kedagi teist Jumalat, kelle nimi on Allah- ei, on vaid üks Jumal, aga tema nimetus erinevates keeltes on erinev- araabia keeles siis Allah. Islamiusuliste prohvet on Muhamed Koraan (qur`an- lugemine, kuulutamine, retsiteerimine) on islami pühakiri, Allahi sõna, mille Muhamed sai aastatel 610-632 ilmutustena peaingel Gabrieli vahendusel Allahilt. Allahilt pärinev tekst, mis on kogu aeg eksisteerinud s.t teda pole kunagi loodud ta on alati olemas olnud. Muhamed oli kirjaoskamatu ja seetõttu õppisid tema jüngrid ja järgijad need tekstid lihtsalt pähe. Neid kutsutakse aunimega hafiz- Koraani peastteadja. Ühtsesse kirjalikku vormi hakati neid ilmutusi koguma alles peale Muhamedi surma ja aastaks 650 oli Koraan
Rembrandti kunsti põhi on kõige sügavam vormitõde, mis ei tee vahet ilus ja inetu vahel. Valgus ja vari, hele-tume on tema tähtsaim väljendusvahend. Just selle abil kujundab ta kõige naturalistlikumad ja proosalisemad nähtused ümber nii, et need tunduvad ilmutustena; realistlik ja romantiline, maine ja nägemuslik. Rembrandti viimane suur töö on kompositsioon ,,Kadunud poja tagasitulek" (1669). Seda peetakse kõige haaravamaks Rembrandti tööks üldse, vapustav oma halastamatus naturalismis, dramaatilises hingestatuses ja ilmekuses. Rembrandti tähtsus maalijana on võrdne tema tähtsusega graafikuna
Tema suurus seisnes eelkõige selles, et ümbritsevast reaalsusest lähtudes andis ta sellele üldinimliku tähenduse. Rembrandti kunst baseerub sügaval vormitunnetusel , kus pole võimalik vahet teha ilusa ega ka inetu vahel. Valguse ja varju , heleda ja tumeda vaheldumine on ta olulisemad väljendusvahendid. Just nii kujundab Rembrandt välja kõige naturalistlikumad ja proosalisemad nähtused ümber nii, et need tunduvad ilmutustena muinasjuttudest. Realistlik ja romantiline, maine ja visionaarne element sulavad tema loomingus kokku ühtseks usutavaks tervikuks. Seejuures on Rembrandt väga mitmepalgeline, sest kunstniku 600. pildi hulgas on esindatud usulised ja mütoloogilised stseenid, maastik, zanrimaal, natüürmort, portree. Ja sama kuratlik omapära, mis ilmneb tema maalides, on iseloomulik ka tema ofortidele ja joonistustele.
Rembrandt maalikunstnikuna Rembrandt oli geniaalne maalikunstnik. Tema suurus seisne eelkõige selles, et ümbritsevast reaalsusest lähtudes andis ta sellele üldinimliku tähenduse. Rembrandti kunst põhineb sügaval vormitunnetusel, kus ei saa teha vahet ilusa ja inetu vahel. Valgus ja vari, tumeda ja heleda vaheldumine on ta tähtsaimad väljendusvahendid. Just sellega kujundab ta kõige naturalistlikumad ja proosalisemad nähtused ümber nii, et need tunduvad ilmutustena muinasjutumaailmast. Realistlik ja romantiline, maine ja visionaarne element sulavad loomingus kokku ühtseks, ülimalt usutavaks tervikuks (Raud 2005: 69). Rembrandt graafikuna Rembrandti tähtsus maalijana võrdub tema tähtsusega graafikuna. Ta viljeles oforti, andes üle 300 lehe varieeruvas käsitluslaadis. Tema varasemad lehed on loodud eksaktselt realistlikus ja puhtajoonelises maneeris. Hilisemates on mõju rajatud heledale-tumedale. Küpse ajastu
Selles nähtuvad inimese usklikud veendumused ja teod. Igal religioonil on olemas mingisugune oma pühakiri. Selline pühakiri koosneb pühadest tekstidest ja nendes avaldatakse vastava usundi ( ehk religiooni ) tõekspidamisi. Pühakiri on näiteks Piibel, Koraan, Talmud jne. Pühakirjades avaldatakse Jumala teod, uskumuse põhilisi veendumusi ja reegleid inimese religioosseks elutegevuseks. Kirjeldatakse ka näiteks Jumala maailma loomist. Neid pühalikke tekste võetakse kui Jumalike ilmutustena. Pühakirjade autor on kas siis Jumal ise või vastava religiooni looja. Pühakiri tegelikult veel isegi täieneb aja jooksul, mis moodustavad peamiselt pühakirja tõlgendused. ,,Jumalasõna" õpetus põhineb pühakirjal ja kanoonilisel interpretatsioonil. Jumalasõna õpetust käsitleb teoloogia, mis on väga oluliselt seotud religioosse filosoofiaga. Religioossetes tavades ja rituaalides ilmneb Jumala kummardamine, mis on samas usklikke ka üheks põhitegevuseks
Selles nähtuvad inimese usklikud veendumused ja teod. Igal religioonil on olemas mingisugune oma pühakiri. Selline pühakiri koosneb pühadest tekstidest ja nendes avaldatakse vastava usundi ( ehk religiooni ) tõekspidamisi. Pühakiri on näiteks Piibel, Koraan, Talmud jne. Pühakirjades avaldatakse Jumala teod, uskumuse põhilisi veendumusi ja reegleid inimese religioosseks elutegevuseks. Kirjeldatakse ka näiteks Jumala maailma loomist. Neid pühalikke tekste võetakse kui Jumalike ilmutustena. Pühakirjade autor on kas siis Jumal ise või vastava religiooni looja. Pühakiri tegelikult veel isegi täieneb aja jooksul, mis moodustavad peamiselt pühakirja tõlgendused. ,,Jumalasõna" õpetus põhineb pühakirjal ja kanoonilisel interpretatsioonil. Jumalasõna õpetust käsitleb teoloogia, mis on väga oluliselt seotud religioosse filosoofiaga. Religioossetes tavades ja rituaalides ilmneb Jumala kummardamine, mis on samas usklikke ka üheks põhitegevuseks
Selles nähtuvad inimese usklikud veendumused ja teod. Igal religioonil on olemas mingisugune oma pühakiri. Selline pühakiri koosneb pühadest tekstidest ja nendes avaldatakse vastava usundi ( ehk religiooni ) tõekspidamisi. Pühakiri on näiteks Piibel, Koraan, Talmud jne. Pühakirjades avaldatakse Jumala teod, uskumuse põhilisi veendumusi ja reegleid inimese religioosseks elutegevuseks. Kirjeldatakse ka näiteks Jumala maailma loomist. Neid pühalikke tekste võetakse kui Jumalike ilmutustena. Pühakirjade autor on kas siis Jumal ise või vastava religiooni looja. Pühakiri tegelikult veel isegi täieneb aja jooksul, mis moodustavad peamiselt pühakirja tõlgendused. „Jumalasõna“ õpetus põhineb pühakirjal ja kanoonilisel interpretatsioonil. Jumalasõna õpetust käsitleb teoloogia, mis on väga oluliselt seotud religioosse filosoofiaga. Religioossetes tavades ja rituaalides ilmneb Jumala kummardamine, mis on samas usklikke ka üheks põhitegevuseks
annaabi.ee 
