Rüül kanti vööd, mille otsa lisati tükk kangast või nahka, Benedictuse eeskirjades kirjeldatud kui roosk. Enamik religioosseid eeskirju rajaneb Benedictuse eeskirjadele. Ühed rangeimad Benedictuse reeglitest kinnipidajad olid Cluny ordu liikmed. Nad olid rangelt vastu vaimulike abieludele ja seisid vastu kirikuametite müümisele. Cluny ordu oli ka üks suurimaid, omades palju tütarkloostreid. Seal, kus kloostril olid suured maavaldused, tegid enamus rasket tööd ära ilmikvennad. Cluny ordu pidas ka orje. Nende ideed levisid Lääne- Euroopas laialdaselt ja kui paavstid hakkasid vabanema ilmaliku võimu alla, toetuti just Cluny ordu seisukohtadele. 12. sajandil suurenes inimeste hirm oma hingeõnnistuse pärast ja arvamus, et benediktiini ordu rangus ei luba täielikult jumala teenimisele pühenduda. See sundis looma uusi ordusid. Uued ordud erinesid üksteisest, kuid munkade elustiil palju ei muutunud. Suur osa päevast
Hiljem p amet kaotati. 12 apostlit.1837 a tunnistuskiri ehk testimonium. Liita kristlik kirik üheks tervikuks. Oodati Issanda tulekut. Heinrich Geyer (kui nn teise ringi rajaja). Peapostel. Õpetus: õnnistusväel 2 voogu. Läbi ametihierarhia, inimeste 1 südame. Sakramentaalne voog koosneb ristimisest ja kinnitamisest.iga pühapäev püha õhtusöömaaeg. Ilmikvennad kui ametikandjad. 1993 7,2 milj. Eestis 2086 liiget. 5. Armastuse Perekond. Algselt Jumala Lapsed. Asutaja David Berg. 1968. Prostitutsioon uute liikmete värbamiseks. Vastuliikumine: Vanemate komitee meie poegade ja tütarde vabastamiseks Jumala Lastest. Kommuunid. Pole kindlat seostatud õpetust, muutuvad vaated. Eestis ametlikult ei tegutse. 2
II Oletused ja põhjendused 4. Lähemalt Goeteerise pildist 12 5. 1985. aasta leidudest 14 6. Mäng munkadeaegsete hoonetega 16 7. Tondimäest ei saa mööda vaadata 21 LISAD (kaardid, pildid) 2 1. Veidi tsistertslaste ordust Tsistertslaste ordu sai alguse 1098. aastal ja koosneb kahest osast vaimulikud vennad ja ilmikvennad. Vaimulike vendade heledate riiete järgi kutsuti neid valgeteks munkadeks. Ilmikvennad kandsid üleni tumedaid riideid. Ilmikvennad olid ,,poolmungad", kes elasid küll ranget elu, kuid palvusi ja vaimset tegevust oli palju vähem. Just ilmikvennad juhtisid kloostri majanduslikku külge ja nad olid osavad meistrid kõikidel tööaladel, eriti ehitajad ja kiviraidurid. Füüsiline töö oli aga nõutav ka munkadele, mistõttu tsistertslasi kutsuti ka põllumunkadeks.
kui roosk. Enamik religioosseid eeskirju rajaneb Benedictuse eeskirjadele. Cluny ordu liikmed Ühed rangeimad Benedictuse reeglitest kinnipidajad olid Cluny ordu liikmed. Nad olid rangelt vastu vaimulike abieludele ja seisid vastu kirikuametite müümisele. Cluny ordu oli ka üks suurimaid, omades palju tütarkloostreid. Seal, kus kloostril olid suured maavaldused, tegid enamus rasket tööd ära ilmikvennad. Cluny ordu pidas ka orje. Nende ideed levisid Lääne-Euroopas laialdaselt ja kui paavstid hakkasid vabanema ilmaliku võimu alla, toetuti just Cluny ordu seisukohtadele. 12. sajandil suurenes inimeste hirm oma hingeõnnistuse pärast ja arvamus, et benediktiini ordu rangus ei luba täielikult jumala teenimisele pühenduda. See sundis looma uusi ordusid. Kerjusmungad Kerjusmungad elasid erinevalt teistest munkadest ilmaliku elu keskel. Kogu oma
Rahvasuus on jutlustajavendi nimetatud ka Issanda koerteks (Domini canes). Dominiiklasteks hakkasid sageli jõukate ja haritud perekondade liikmed, kuid kerjuslikku kasinust nõudev põhikord kohustas neid elama vaesuses ja kuulekuses. Vaimne eesmärk lähtub paavst Honorius III sõnust: "Kuulutada kogu maailmale meie Issanda Jeesuse Kristuse nime." Klooster valmistab dominikaanivenda ette jutlustajamissiooniks. Vastavalt ordu eesmärgile on enamik dominiiklasi preestrid, keda toetavad ilmikvennad (fratres cooperatores). Ordurüü, mis antakse enamasti noviitsiaja algul, koosneb nahkrihmaga vöötatud valgest tuunikast, sama värvi skapulaarist ja kapuutsist. Peal kantakse musta lahtist kapuutsiga mantlit (cappa) seetõttu on dominiiklasi kutsutud ka mustadeks munkadeks.1232 sai ordu inkvisitsiooni juhtimise õiguse ning saavutas ühtlasi juhtkoha ketserluse- ja nõidadevastases võitluses. Vennad tegelesid laialdaselt misjonitööga ja edendasid haridust oma ülikoolides
Üldjuhul kannab paavst valget, kardinalid sarlakpunast või punast, piiskopid purpurset ja preestrid musta sutaani. Võib siiski esineda nende värvide variatsioone. Kui religioosse ordu liige saab vaimulikuks, saab ta oma ordu tunnusvärvi sutaani. Ordusutaanid on neid kasutava ordu tunnusvärvi, erineva lõike ja sümboolikaga. Tsistertslastel oli keskajal hall, hiljem valge riietus. Kooris valge kuub, must skapulaar koos kapuutsiga ja must nöörvöö. Ilmikvennad kandsid tumepruuni kuube. Kokkuvõtteks Alates vara keskajast võib näha mitmekordset vaimulikkonda kuuluvate inimeste arvulist suurenemist. Eeldused olla vaimulik olid väga head. Küll tuli teha rasket tööd, aga see oli siiski privilegeeritud seisus ja tagas turva ja kindlus tunde. Kuna vaimulikud ei abiellunud ega saanud ka järglasi toimus vaimulikkonna juurdekasv seisustega seonudvalt ülemvaimulikud ja alamvaimulikud. Kiriku peaks oli Paavst.
19 saj katolik-apostlikud kogudused eelkäijaks. 1826/28. Henry Drummond. Edward Irving. Prohveti ja apostli ametid. Hiljem p amet kaotati. 12 apostlit.1837 a tunnistuskiri ehk testimonium. Liita kristlik kirik üheks tervikuks. Oodati Issanda tulekut. Heinrich Geyer (kui nn teise ringi rajaja). Peapostel. Õpetus: õnnistusväel 2 voogu. Läbi ametihierarhia, inimeste südame. Sakramentaalne voog koosneb ristimisest ja kinnitamisest.iga pühapäev püha õhtusöömaaeg. Ilmikvennad kui ametikandjad. 1993 7,2 milj. Eestis 2086 liiget. 5. Armastuse Perekond. Algselt Jumala Lapsed. Asutaja David Berg. 1968. Prostitutsioon uute liikmete värbamiseks. Vastuliikumine: Vanemate komitee meie poegade ja tütarde vabastamiseks Jumala Lastest. Kommuunid. Pole kindlat seostatud õpetust, muutuvad vaated. Eestis ametlikult ei tegutse. HINDUISTLIKU TAGAPÕHJAGA 1. Transtsendentaalne meditatsioon. Algselt vaimse taassünni liikumine
Vana-Pärnu eraldi linnana hääbunud Ühtse Pärnu tähtsus sadamalinnana hakkas kasvama 1584.a. sai linnaõigused Valga KULTUUR Poolastamise tähtsaim eeldus vastureformatsioon, s.o. katoliku kiriku poolt läbi viidud reformid katoliikluse taastamiseks Tähtsaim vastureformatsioonis oli hariduse edendamine JESUIITIDE TEGEVUS Alustasid tegevust Tartus, luues oma organisatsiooni jesuiitide kolleegiumi, kuhu kuulusid preestrid ja ilmikvennad Kolleegiumi raames asutati gümnaasium ja tõlkide seminar Õpetati keeli, vaimulikku algharidust, raamatuköitmist, trükikunsti Õppetöö ladina keeles JESUIITIDE TEGEVUS Tegeldi tõlkimis- ja trükkimistegevusega, ainus säilinud trükis 1622.a. AGENDA PARVA, kus osa tekstist eesti keeles Hinnang tegevusele: 1) positiivne roll hariduse edendamisel, raamatute tõlkimisel ja trükkimisel 2) hariduse andmise traditsiooni algatajad Tartus
Exemitsio klooster vaba järelvalvest. Clunyst pärit grehoriaanlik kirikureform. Töö: 1. Füüsiline aias 2. Vaimne jumalateenistuste pidamine, skriptooriumides kirjutamine. Kartuuslased ühendasid eremiitluse (elu oma kongis) ja ühiselu (kohtusid missadel, ühissööma aegadel, ühised reeglid). Tuntud likööriga, mida siiamaani tehakse. Citaux Tsistertslased, ideaal teha kirik kõrbesse, eemale maailmast. Iseaaliks teha kõik ise. Ilmikvennad tegid neile käsitööd, hiljem talupojad. Nõudsid tagasihoidlikust, ka ehituskunstis. Kõrgaeg 12. sajandil, mil nende kloostrid levisid üle Euroopa, Saksamaal mitusada, kuulasd Inlismaa tsistertslaste kloostrid. Kloostrid moodustavad ühtse süsteemi. 28 Benediktiini kloostritel ühine reegel aga iga klooster on iseseisev. Tsistertslased moodustasid hierarhilise süsteemi, neil sama Benedictuse reegel aga seda tõlgendati rangemalt
Palvele orienteeritud elu elamiseks vajasid nad ka ilmalike inimeste abi, kes valmistasid neile toitu, riideid ja hoolitsesid muu eluks vajaliku eest. Cluny mungad teadsid et nad ei elanud ainult iseendale vaid kogu ühiskonnale, eriti neile, kes tagasid nende vaimulikuks eluks vajalikud abivahendid. Cluny munhad püsisid suurema osa ajast seespool kloostrimüüre. Seda suurema tähtsuse omandasid rahvahulkade vaimulikus kasvatuses ilmikvennad, kellel oli õigus võtta vastu ka pihtida soovijad. Kirikuelu seisukohalt oli tähtis et üha suuremal määral hakati piiskoppe valima just Cluny kloostritest. Uued piiskopid pidasid oma ülesandeks kanoonilisele õigusele vastavat kirikuelu uuendamist, mis tähendas võitlust kiriku vabaduse eest, kuhu kuulus ka paavstivõimu sõltumatus Rooma aadliperekondadest. Leo IX - Euroopa reformpaastluse algataja. Ta kuulutas 1049. aastal Roomas peetud
annaabi.ee 
