aine üleminekut gaasilisest faasist üle vedelasse faasi. Mida nim. aurumiseks? Aurumiseks nim. aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse faasi.Mida nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks? Tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks nim. aine üleminekut vedelast faasist tahkesse faasi. Mida nim. sulamiseks? Sulamiseks nim. aine üleminekut tahkest faasist vedelasse faasi. Mida nim. sublimatsiooniks? Sublimatsiooniks nim. aine üleminek tahkest faasist gaasilisse faasi.Mida nim. härmatumiseks? Härmatumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist tahkesse faasi.Mida nim. rekristallisatsiooniks? Rekristallisatsiooniks nim. faasisiirdeid, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur. Mis on kolmikpunkt? Kolmikpunktiks nim. kolme faasi tasakaaluks vajaliku kindla temp. ja kindla rõhu väärtust.Mis toimub aines sulamisel ja tahkumisel (molekulide seisukohalt)? JOONIS?! Sulamisel saab aine energiat ja soojust juurde, et molekulide vahelisi sidemeid
Füüsika KT - Faasisiirded 1. Mis on agregaatoleku ja faasi vahe? 2. Kumb lause on õige: 1)kõik agregaatolekud on eri faasid VÕI 2)kõik faasid on agregaatolekud. PÕHJENDA!!!! 3. Mis on faasisiire? 4. Mis on siirdesoojus? 5. Mida nim. kondenseerumiseks ehk veeldumiseks? 6. Mida nim. aurumiseks? 7. Mida nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks? 8. Mida nim. sulamiseks? 9. Mida nim. sublimatsiooniks? 10. Mida nim. härmatumiseks? 11. Mida nim. rekristallisatsiooniks? 12. Mis on kolmikpunkt? 13. Mis toimub aines sulamisel ja tahkumisel (molekulide seisukohalt)? JOONIS?! 14. Kuidas saaks tahke aine sulatamisel ilma termomeetrit kasutamata eristada kristallilist ainet amorfsest? 15. Millal toimub aurumine? 16. Mis toimub aurumisel ja kondenseerumisel (molekulide seisukohalt) ?JOONIS 17. Mis on aur ja mis on gaas? 1. Faasid on aine erinevate omadustega olekud, agregaatolekud on aga kolm aine eri olekut. 2
Soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta nim. siirdesoojuseks. Kui aine läheb gaasilisest faasist üle vedelasse, nim. siiret kondenseerumiseks ehk veeldumiseks. Üleminekut vedelast faasist gaasilisse nim. aurumiseks. Üleminekule vedelast faasist tahkesse nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks. Üleminekut tahkest faasist vedelasse nim. sulamiseks. Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nim. sublimatsiooniks. Üleminekut gaasilisest faasist tahkesse nim. härmatumiseks. Faasi siiret, mille puhul muutub tahke aine kristallstruktuur nim. rekristallisatsiooniks. Igale faasisiirdele vastab antud aine korral kindel temp. mida nim. siirdetemp. mis sõltub rõhust. Võimalik on kolme faasi tasakaal, mis esineb ainult ühel kindlal rõhul ja temp. sellist rõhu ja temp. väärtust nim. antud aine kolmikpunkti rõhuks ja temp. Suurust lambda võib nim antud aine sulamisssojuseks, kui ka tahkumissoojuseks.
Keema uurib erinevate ainete molekulide vahelisi vastastikmõjusid. Füüsika uurib osakeste paiknemise seaduspärasusi aines üldiselt, sõltumata konkreetsetest ainetest. Faasideks nimetatakse füüsikas aine erinevate omadustega olekuid. Faasisiirdeks nimetatakse protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojuseks nimetatakse soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta. Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist vedelasse. Aurumiseks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse. Tahkumiseks/Kristallisatsiooniks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist tahkesse. Sulamiseks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist vedelasse. Sublimatsiooniks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist gaasilisse. Sublimatsiooniks nimetatakse tahkise aurumist. Härmatumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsiooniks nimetatakse f...
1. Tahket keha on harilikes tingimustes raske kokku suruda või venitada, selline keha säilitab oma ruumala. Tahke keha ruumala muutmiseks või lõhkumiseks on vaja kasutada jõudu. Vedelik muudab kergesti oma kuju, ta võtab selle anuma kuju, millesse ta on valatud. Harilikes tingimustes on ainult väikestel vedelikutilkadel oma kuju, nimelt kera kuju. Vedelike omadus on kergelt muuta oma kuju, ruumala aga mitte. Gaasid on läbipaistvad ja värvita ning seepärast meile nähtamatud. Gaasidel on üks eriline omadus, nimelt täidab gaas tervenisti anuma, millesse ta asetatakse ning samas võtab ta ka selle kuju. Gaasi ruumala on samas ka lihtne muutu, selles seisnebki gaaside peamine erinevus gaasidel ja vedelikel. 2. tahkis- halvasti kokkusurutav,säilitab kuju,säilitab ruumala Vedelik-halvasti kokkusurutav, ei säilita kuju, säilitab ruumala Gaas-kokkusurutav, ei säilita kuju ega ruumala 3. Veeaur on ainus atmosfääri komponent, mille sisaldus õhus pi...
Kui aine läheb tahkest agregaatolekust vedelasse, siis sellist üleminekut nimetatakse sulamiseks. Üleminekut vedelast olekust tahkesse nimetatakse tahkestumiseks ehk kristalliseerumiseks. Üleminekut vedelast olekust gaasilisse nimetatakse aurustumiseks. Üleminekut gaasilisest olekust vedelasse nimetatakse kondenseerumiseks ehk veeldumiseks. Üleminekut tahkest olekust gaasilisse nimetatakse sublimeerumiseks ja gaasilisest olekust tahkesse härmatumiseks. Teatavatel temperatuuri ja rõhu väärtustel võivad aine erinevad olekud olla tasakaalus, st. et ei toimu olekute muutusi. Näiteks normaalrõhul ja 0°C juures vesi ei külmu ega jää sula. On võimalik ka kolme oleku tasakaal, sellist rõhu ja temperatuuri väärtust nimetatakse aine kolmikpunktiks. Soojushulk ja soojusülekanne: Soojushulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energiahulka. Soojushulka tähistatakse tähega Q.
Neid nimetatakse ka aine agregaatolekuteks. Kui aine läheb tahkest agregaatolekust vedelasse, siis sellist üleminekut nimetatakse sulamiseks. Üleminekut vedelast olekust tahkesse nimetatakse tahkestumiseks ehk kristalliseerumiseks. Üleminekut vedelast olekust gaasilisse nimetatakse aurustumiseks. Üleminekut gaasilisest olekust vedelasse nimetatakse kondenseerumiseks ehk veeldumiseks. Üleminekut tahkest olekust gaasilisse nimetatakse sublimeerumiseks ja gaasilisest olekust tahkesse härmatumiseks. 8. Siseenergia üleminekutel ühest agregaatolust teise. Sulamise korral aine siseenergia suureneb. Tahkestumise korral aga siseenergia väheneb, aurustumise puhul suureneb, üleminekul gaasilisest vedelasse siseenergia väheneb, tahkest olekust gaasilisse siseenergia suureneb, ja härmatumise korral väheneb. Q=cm
Kui aine läheb gaasiliset faasist üle vedelasse, siis sellist siiret nimetatakse kondensatsiooniks e. Veeldumiseks. Üle minekut vedelat faasist gaasilisse nim. aurumieks. Üleminekut vedelat faasist tahkesse nimetatakse tahkestumiseks ehk kristallisatsiooniks. Üeminekut tahkest saasist vedelasse on aga sulamine.Aine võib üle minna tahkest faasist ka otse gaasilisse ja vastupidi. Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nimetatakse sublimatsiooniks, gaasilisest faasist tahkesse aga härmatumiseks. Faasisiirded, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur, nimetatakse rekristallisatsiooniks. Kõiki faasisiirdeid saab vaadelda paarikaupa, kusjuures paari moodustavad teineteisele vastupidised protsessid ( aurumine ja kondenseerumine, sulamine ja tahkestumine jne. ). Igale sellisele siirete paarile vastab kindel siirdesoojuse absoluutväärtus. Kui mingi siirde korral mingi siirde soojus neeldub ( näiteks sulamine ) , siis vastupidise protsessi ( tahkestumine )
neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massioleku kohta, on vastupidiste protsesside puhul vastupidine. Kondensatsiooniks e. veeldumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest olekust vedelaks. Aurumiseks nimetatakse üleminekut aine vedelast olekust gaasilisse. Tahkestumiseks e. kristallisatsiooniks nimetatakse üleminekut vedelast faasist tahkesse. Sulamine on üleminek tahkest faasist vedelasse. Sublimatsiooniks nimetatakse üleminekut tahkest faasist gaasilisse. Härmatumiseks nimetatakse üleminekut gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsiooniks nimetatakse faasisiirdeid, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur. Siirdetemperatuuriks nimetatakse faasisiirde puhul antud aine temperatuuri, sõltub rõhust. Atmosfääris leidub tänu veekogudele alati veeauru. Õhu absoluutseks niiskuseks nimetatakse veeauru massi ühes kuupmeetris õhus (, g/m³). Sõltub nii klimaatilistest kui tehnilistest tingimustest. Õhu
keha poolt vastu võetud soojushulgaga: (Qantud = Qvõetud). Sulamine on aine siirdumine tahkest olekust vedelasse. Tahkestumine e kristalliseerumine on aine vedelast olekust tahkesse. Aurustumine on üleminek vedelast olekust gaasilisse. Kondenseerumine e veeldumine on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse. Sublimatsioon on soojendatava tahke aine üleminek gaasilisse olekusse. Gaasilisest olekust tahkesse üleminekut nim härmatumiseks. Keemine on vedeliku intensiivne aurustumine kogu tema ruumala ulatuses (vedeliku küllastunud auru rõhk saab võrdseks välisõhu rõhuga. Termodünaamika printsiibid. Termodünaamika I printsiip: suletud süsteemis süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks mida tehakse välisjõudude vastu: Q = U + A , kus Q on juurdeantav soojushulk, U on siseenergia muut ja A on välisjõudude vastu tehtud
sulamiseks. Üleminekut vedelast olekust tahkesse nimetatakse tahkestumiseks ehk kristalliseerumiseks. Üleminekut vedelast olekust gaasilisse nimetatakse aurustumiseks. Üleminekut gaasilisest olekust vedelasse nimetatakse kondenseeru- 11 miseks ehk veeldumiseks. Üleminekut tahkest olekust gaasilisse nimetatakse sublimeerumiseks ja gaasilisest olekust tahkesse härmatumiseks. Teatavatel temperatuuri ja rõhu väärtustel võivad aine erinevad olekud olla tasakaalus, st. et ei toimu olekute muutusi. Näiteks normaalrõhul ja 0°C juures vesi ei külmu ega jää sula. On võimalik ka kolme oleku tasakaal, sellist rõhu ja temperatuuri väärtust nimetatakse aine kolmikpunktiks. Sulamine ja tahkestumine Tahkised sulavad kindlal temperatuuril - sulamistemperatuuril. Aine sulatamiseks tuleb sellele pidevalt soojust juurde anda. Siirdesoojuse ehk sulamiseks vajaliku
poole. Mull jõuab pinnale siis, kui temas oleva gaasi rõhk on suurem kui välisõhurõhk pluss mulli kohal oleva vedelikusamba rõhk. Kui mullid jõuavad vedeliku pinnale, siis vedelik keeb. Üleminekut tahkest olekust vedelasse nimetatakse sulamiseks, aga üleminekut vedelast olekust tahkesse – tahkestumiseks. Üleminekut tahkest olekust gaasilisse nimetatakse sublimatsiooniks, aga üleminekut gaasilisest olekust tahkesse – härmatumiseks. Sulamisel, aurustumisel ja sublimatsioonil tuleb ainele soojust juurde anda. Tahkestumisel, kondenseerumisel ja härmatumisel eraldub ainest soojust. Võnkumised, lained, heli. Võnkumine ja laine. Lainete liigid: kulg- ja seisulaine, piki- ja ristlaine.Elastsulainete difraktsioon ja interferents. Heliallikas. Heli omadused. Doppleri efekt. Kaja Võnkumine - korrapärane edasi-tagasi liikumine ühe punkti ümber piki kindlat trajektoori.
kaootiline liikumine gaasis). Kui aine läheb tahkest agregaatolekust vedelasse, siis sellist üleminekut nimetatakse sulamiseks. Üleminekut vedelast olekust tahkesse nimetatakse tahkestumiseks ehk kristalliseerumiseks. Üleminekut vedelast olekust gaasilisse nimetatakse aurustumiseks. Üleminekut gaasilisest olekust vedelasse nimetatakse kondenseeru- miseks ehk veeldumiseks. Üleminekut tahkest olekust gaasilisse nimetatakse sublimeerumiseks ja gaasilisest olekust tahkesse härmatumiseks. Selliste protsessidega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta nimetatakse siirdesoojuseks. Kõik üleminekud toimuvad kindlatel temperatuuridel, mis ei muutu niikaua, kui aine eksisteerib kahes olekus. Kuidas meeles pidada, millistel muutustel tuleb soojust juurde anda, milliste korral see vabaneb? Vastuse saame liikumisvormide analüüsimisel. Näiteks tahkises osakesed võtavad osa ainult võnkliikumisest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
