• Pindala: 70 280 (km2) • Rahvaarv: 4,6milj (2011) • Keel: ametlikult iiri ja mitte ametlikult inglise keel • Rahvastiku tihedus: ~63in/km2 LIPP JA VAPP IIRIMAA KLIIMA • Kliima on Iirimaal pehme ja tihti sajab vihma. • Kuna sajab palju vihma ja on niiske, on Iirimaal palju jõgesid mis on väga veerohked. • Suve kõige soojem kuu on juuli, mil kekśkmine õhutemperatuur tõuseb +25 C. • Golfihoovuse tõttu. Mis toob niiskeid ilmasid, ei ole Iirimaal õiget talve. Juhtub harva , et lumi maha sajab. PILDID IIRIMAA METSAD • Iirimaa metsad koosnevad põhiliselt lehtpuudest, okaspuid leidub väga vähe. • Ametlikult on Iirimaa kaetud 5,5% metsaga. • Metsi on vähe seetõttu, et varajastel aegadel raiusid inimesed metsad maha selleks, et harida põllumaad ja karjatada loomi. Niimoodi tegutsevad nad siiani ja on ka sellepärast üks kõrgema põllumajandus tasemega riik Euroopas. PILDID
sügise hõngu. Mis mulle selles aastajas meeldib? Sügis on väga silmapaistev oma eredate värvidega mida teistel aastaegadel ei näe. Saab maitsvaid puuvilju, seeni ning mõnusat lehtede krõbinat nautida. Sügisel oskan ma ka päikselisest ilmast rohkem rõõmu tunda kui mõnikord suvel. Samas on sellel aastaajal minu jaoks ka omad miinused, nagu näiteks lehtede riisumine, mis võib võtta vahel kuni mitu tundi. Tihti on ka palju vihmaseid ilmasid, kus kõik tundub ühtlaselt hall ja kurb. Linnud on ära lennanud ja kogu loodus nagu hääbuks. Algab ootus millal tuleb lumi maha, millal tulevad jõulud, millal aastavahetus, millal lähevad päevad jälle natuke pikemaks millal algab kevad. Aga ilmselt on seda ootuse aega just vaja, et siis seda kõike paremini hinnata osata.
mitte. Vastavalt sellele paneme ka selga, kas siis paksemad või õhemad riided, mis sobiksid väljas oleva ilmaga Kuid ilma kohta täpsema info saamiseks on vaja mõõta tuulesuunda, õhurõhke, õhutemperatuuri ja õhuniiskust. Kliima- mingile paigale iseloomulike ilmade vaheldumine pika aja vältel. See tähendab, et nii eilne, tänane kui ka homne ilm võivad olla küll täiseti erinevad, aga võrreldes mitmete aastate või isegi aastatuhandete jooksul ilmasid, hakkavad need korduma ja nedne ilmade kohta tehaksegi järeldus, et milline on mingi paiga kliima. Kliimat kujundavad kõige enam: 1. päikesekiirguse hulk 2. Maa aluspinna erinevused Meteoroloogia- loodusteadus, mis uurib õhkkonna omadusi ja selles toimuvaid protsesse. Sünoptika- meteoroloogiaharu, mis tegeleb ilmaennustamusega. Samajooned- kõik ühesuguse temperatuuri ja satemete hulgaga alad, mis on ühendatud joontega.
Reis Horvaatiasse Maarja Hea teada Horvaatia pindala: 56 542 km² Pealinn on Zagreb Elanike arv on u 4,5 miljonit Pildil on Zagrebi katoliku kirik Eesmärk Kultuuri- ja puhkereis, mis kestab 2 nädalat Reisi alguse veedame Zagrebis, kus tutvume vaatamisväärsustega, ülejäänud reisi veedame Rijekas, kus puhkame ja naudime soojasid ilmasid Ööbimine Zagrebis ööbime me 5 ööd hotellis Antunovic, mis asub Zagrebi kesklinnas, mille hind on 595 EURI Järgmised 9 ööd ööbime Rijeka hotellis Amabilis, mille hind on 2350 EURI Parim aeg reisimiseks Parim aeg Horvaatiasse minemiseks on mai lõpp, kuna siis on seal päikseline ja mitte liiga palav. Sellel ajal ei ole seal palju turiste ja meri on piisavalt soe u. 20 kraadi Keel
Seega 20 päeva peale kulub kokku 20 * 15 = 300 eurot. Riietus Kuna meeskonnal on juba tööriided ja kaitsevahendid olemas, siis varusse võtan neid juurde 2000 euro eest. Kuna võib juhtuda, et kaitsevahenditega või riietega juhtub midagi. Kaasa võetavad varud Kütus Laev sõidab 20 päeva järjest ja päevas on kütuse kulu 46 000 liitrit. Kütuse kulu 20 päeva jooksul kokku tuleb : 20 * 46 000 = 920 000 liitrit. Kuna võib ka olla tormisemaid ilmasid, siis arvutan 10 % varu juurde : 920 000 * 1,1 = 1 012 000 liitrit. Kütuse liitri hind on 0,5 eurot, siis kütuse peale kulub kokku : 1 012 000 * 0,5 = 506 000 eurot Õli Masin õli ei söö ja normaalne kulu 20 päeva kohta järjest sõidul on 3 000 liitrit õli, siis võtan kaasa 4 000 liitrit õli, et oleks ka veidike varuks. Õli hind on 4 eurot liiter, seega kogu maksumus tuleb : 4 000 * 4 = 16 000 eurot Vesi Kõik vesi (pesu,söögi ja joogi) võetakse kaasa sadamast
ümbruses, kus pinnakatte moodustavad moreen ja viirsavi. Kärdlast kagus Paluküla-Partsi-Tubala alal paikneb Kärdla meteoriidikraatri ringvall Kärdla lähedal on Helmerseni kivid Leidub rändrahne(26)nt: Kukka kivi (P-42m) Kliima Ümbritseva mere tõttu valitseb parasvöötme mereline kliima Talved on soojemad kui mandri-Eestis (veebruari keskmine õhutemp. -3,5 : -4,5°C ) Suved on veidi jahedamad ( juulis keskimine õhutemp. +16,5 : +17°C) Päikesepaistelisi ilmasid on rohkem ja vihma vähem Kevadine õidepuhkemine algab paar nädalat hiljem ( jää sulamine) ning sügis venib pikemaks Aasta keskmine temperatuur on +5,2 : +5,8°C Veestik Rannajoone kogupikkus on u 365 km Umbes 7% moodustavad saare keskosas asuvad ulatuslikud soostikud Hiiumaa siseosas (Pihla, Määvli ja Õngu soo) on Tihu jäänukjärved Üle 10 km pikkusi jõgesid on 7 Pikim jõgi on Luguse jõgi, 21 km pikk Leidub rannikujärvesid(võivad veel Muld ja taimkate
tähendada õnnetust. Selleks, et hoiduda hingekesi häirimast, oldi hingedeajal vaikselt, välditi mürategevaid töid ja kolistamist. Keelatud olid õhtused tubased tööd, nagu ketrus, õmblemine, villakraasimine. Sobiv tegevus oli mõistatamine. Seda tehti õhtuvidevikus. Mõistatajaiks oli noorem rahvas, vanemad inimesed eelistasid tegeleda jutuvestmisega. Põhjarannikul on hingedeaeg tuntud ka teise nimetusega jaguaeg. Jaguaja järgi arvati ette eeloleva suve ilmasid. Päikesepaiste ning härmatis olid hea tähendusega. Need tähendasid päikeserikast suve, ilusat heinaaega ning head viljasaaki. Ilusa ilm puhul lootis rannarahvas head kalasaaki, tuuline jaguaeg oli halva kalasaagi enne. Kui merevesi tõusis, oli oodata lumerohket ja sula talve, kui vesi rannast taandus, arvati tulevat külma talve. Rahutu, vahelduvate tõusude ja mõõnadega mere kohta arvati, et see päriselt ei jäätugi. Hingedepäev, 2. november, on katoliku kiriku poolt 998
Eesti keele muutuste ajatelg Miks keel muutub? o Mugavusest ei hääldata sõnu alati õigesti välja, mistõttu teatud häälikud kaovad. Reeglipärane: kui kaob, siis kõigist sõnadest. Võivad muutuda tunnused-lõpud – reeglid lähevad keeruliseks; o osa keerulisi reegleid võib ununeda, asenduda sagedaste reeglitega, s. o analoogiamuutus n: keeruline mitm os väina väinu, ilma ilmu lihtne: kõne + sid, ema + sid analoog: väinasid, ilmasid o Inimesed püüavad olla originaalsed: tekivad uued väljendid, mis keeles juurdudes võivad saada grammatika osaks, s.o grammatikaliseerumine isa kaa > isaga Eesti keele sotsioperioodid Keelt mõjutab üleilmastumise aeg kõnelejaskonna 1990 ühiskondlik seisund. nõukogude aeg 1944 Sotsioperiood – ajastu, Eesti aeg
Seppsepaseppa(vältevaheldus) . Astmevahelduse liigid on vältevaheldus ja laadivaheldus. Jalgjalajalga(laadivahelus). Vokaalivaheldus Vokaalivahelduse abil moodustatakse mitmuse osastavat käänet ja omadussõna ülivõrde vormi. Kui sõna esimeses silbis on ,,a, õ, i" või täishääliku ühendid ,,ei ja äi" siis mitmuse osastav on ulõpuline. Moodusta mitmuse osastav: 1. Paun paunu 2. ilm ilmasid 3. väin väinu 4. koer koeri 5. vend vendi 6. hulk hulki 7. külm külmi 8. kuusk kuuski 9. känd kände 10. pilt pilte 11. õng õngi 12. jalg jalgu Vorm Atüvi Btüvi
tõusnud.See kõik on tänu autode, vabrikute heitgaasidele ning kütuste põletamisel õhku vabanevate süsihappegaasi, tahma ja teiste saasteainete tõttu. Tuuled aitavad vähendada õhureostust linnades, samal ajal neid ka inimasutustest kaugel olevatesse paikadesse kandes. Nii ei olegi Maa peal paika, kus õhureostus täielikult puuduks. Õhusaaste ähvardab kõiki maakera piirkondi ning võib muuta maakera ilmasid. Metsad toodavad suurema osa maakera hapnikust ning seovad ülearuse süsihappegaasi. Sellepärast on metsad Maa kõige suuremaks rikkuseks. Kuna inimesed on paljud metsad maha raiunud, ei jõua allesjäänud puud hoida õhu süsihappegaasi hulka tasakaalus. Kasvuhooneefekti tagajärjel võib keskmistel laiuskraadidel tekkida põud ja selllest tingitud kõrbestumine toob suurtele aladele kaasa näljahäda. Merepinna tõus põhjustab katastroofe madalamatel rannikualadel
kasvukohta. Sobib murupindade kaunistamiseks, kasvab ka varjulisemas kohas. Sobib aktsenttaimeks sügisel värvuvad rohelised lehed punaseks. Joonis 40. Pööris-rebashein (http://gruntopis.w.interia.pl/am.pygmyt1.jpg) Riitsinus (Ricinus communis ) Tavaline riitsinus kasvab kõige paremini ja on dekoratiivsem päikesepaistelistes, soojades ja niisketes kohtades. Ei kannata öökülmasid ega pikemaid külmasid ilmasid! Eelistab sügavaid, kobestatud, kultiveeritud pindasid. Sobib viljakas must muld. Kasvatatakse gruppidena, või üksikult ja teiste kenade õitega lillede taustana olenevalt kompositsioonist foon või aktsent. Joonis 41. Riitsinus (Ricinus communis) (http://dtirp.dtra.mil/images/RicinusCommunis.jpg) 24
Oh jh kui kõik koristatud siis olime niisama teleka ees ja arvutis ja lõpuks läksid ka nemad koju. *** Koolis läks mul täna väga hästi.Sain matas 4 viite. See muu rekord. Ning Katriin lubas ka minu juurde tulla . Me oleme Kataga (Katriin)head sõbrad ning nh jh heas horoskoobi seisus ka :D Mina neitsi ning tema sõnn. Kataga oli meil vägagist huvitav arutada mida me teeme mu sünnipäeval. See toimub juba ülehomme .Nh pean varem ära , sest ei te ju kui kauaks neid ilusaid ilmasid jätkub. Kokkuvõttes tuli siis et pean Megazonis ja hiljem lähme minu juurde . Nh jh ema kah jõudsin koju , ning talle meeldis mu sünnpäeva plaan. Samuti ka isale. *** Täna on mu sünnipäev ! Yeehuu. Koolis kinkis Marko mulle lilled ette ära , põhjenduseks oli et muidu närtsivad ära ju . Nh jh Kerli ütles et ei saa tulla sünnale kuna läheb maale , kui kingi andis ära ( punases samet karbis oli sees siuke ilus käekett hõbedane) Ei tea miks kõik mulle hõbedat kingivad
Novgorodskaja piirkonnas riputatu pihlaka vitsad leinamaja uksele, et koolnu koju tagasi ei tuleks. Samal ajal eksisteeris mõnedel aladel usk, et pihlakat ei saa maha raiuda, kuna seal sees võib elada ära neetud surnud naise hing ( 2002: 419). Eesti esivanemate uskumustes oli pihlakal omalaadne tõrje- ja alistamismaagia jõud. Pihlakast tehtud keppi kasutati karjaskäimisel, et hunte karjast eemal hoida. Paljude funktsioonide kohaselt oli pihlakas vikerkaarega sarnane ilmapuu, mis sidus Ilmasid (Heintalu 2006a: 310). Mänd oli iidsest ajast eesti heraldikas looduse omapära ja metsarohkusi tähistav puu. Isegi tänapäeval sümboliseerib see igavikku, tugevust ja püsivust. Igihalja puuna sümboliseerib ta surematust. Männikäbi tähendas nii Idas kui ka Läänes elu ja viljakust (Bruce-Mitford 1997:44). Etnograafias kasutavad soome-ugri rahvad oma rahvariietel oktagrammi37, mis eestlastele on tuntud just sõna ,,mänd" all ning tähendab päikest, viljakust ja elu
annaabi.ee 
