sammas". Esiplaanil oli väejuht ilmeka poosiga. · monumendid alguses püstitati väejuhtidele, pärast ka keisritele · surimaskid, et kujutada hästi loomutruult tähtsaid esivanemaid Maalikunst: · enamus maalidest leitud Pompejist · täiesti looduslähedane laad · maaliti suurepäraselt keerulisi liigutusi ja inimkeha proportsioone · suur tähelepanu ruumilisele illusioonile, vabad ja loomulikud · maalide motiivid on mütoloogilised v ajalooga seotud · värvikad ja elurõõmsad stseenid · maaliti tihti uksi ja sellest avanev vaade aeda v mujale Varakristlik kunst · välised rooma kunstiga sarnane, sisult erinev · maa-alused matmispaigad e. katakombid olid nende kokkusaamiskohtadeks. Seinad ja laed kaeti maalingutega · kehvad maalingud, kristlased ise maalisid(paletavad inimesed,)
inimese ja jumala vahel on tragöödiale oma tähtsus. Veel ilmekamalt näitab veinijumala seotust tragöödiaga maski kasutamine. Nimelt austati teda sageli maski kujul. Maskiga näitleja võib katsetada erinevaid identiteete, olemusi või kogemuse kategooriaid sulandada, segades meheliku ja naiseliku, inimliku ja loomaliku jne. Mask on seega teatraalses kogemuses keskse tähendusega, ta väljendab publiku valmidust alistuda illusioonile, mängule ja loovutada selleks emotsionaalset energiat. Kõigil neil põhjustel oli Dionysos kõige sobivaim jumal tragöödia valitsemiseks. Tragöödia määratleb uuesti pealtvaataja rolli. See põhjustab publikus pinget, mis tekib kahe pooluse vahel ühelt poolt nauding esitatud vaatemängust ning teisalt kannatus, mida põhjustab nähtu sisu. Tragöödia ei tähenda ainult antiiksete müütide liigutavat esitust, vaid keskendub neis leiduvatele kriisiolukordadele
(Vassiltsenko 1996). Kuigi televiisor võib olla ka hea vahend silmaringi laiendamiseks, siis paraku näidatakse telekas siiski peamiselt meelelahutust ja sporti. (Patzlaff 2003). Televiisorit vaatav inimene on vagur ja manipuleeritav (isegi, kui ta ise seda ei usu). Vaatajatele sunnitakse peale seoseid ja hinnanguid, mis ei pruugi sugugi vastata tegelikkusele. Saateid monteeritakse ulatuslikult ning vaataja laseb end allutada illusioonile, et see pidi tõepoolest nii olema, sest pildid ju järgnesid üksteisele (ibid). Samamoodi manipuleeritakse inimestega reklaamide vahendusel need panevad meid uskuma, et me oleme see, mida me omame ja tarbime, mistõttu omakorda muutuvad järjest tähtsamaks materiaalsed väärtused. Lapsed ei oska eristada reklaami muust meediatekstist. Kuigi juba väikesed lapsed teevad vahet teleprogrammil ja reklaamil, näitavad siiski uurimused, et reklaami tegeliku eesmärgi mõistmine ei ole lastele
feodaalühiskond, kapitalism) Tööjõu võõrandumine: • töölisel pole töö ja töö tulemuse ülekontrolli, tööjõudkui kaup • majanduskasv tugineb tööliste eksluateerimisel(ärakasutamisel):tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel Kauba väärtus: • Kasutusväärtus: “naturaalvorm”,kvaliteet, konkreetne • Vahetusväärtus:”väärtusvorm”,kvantiteet, abstraktne(tugineb illusioonile, et on kauba loomulik omadus;sotisaalselt loodud) • Emile Durkheim- funktsionalistliku suuna rajaja Tulenevalt linnastumisest, industrialiseerimisest ja tööjaotuse tekkest tekib sotsiaalne muutus (mehaaniline→ orgaaniline) Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu;
feodaalühiskond, kapitalism) Tööjõu võõrandumine: • töölisel pole töö ja töö tulemuse üle kontrolli, tööjõud kui kaup • majanduskasv tugineb tööliste ekspluateerimisel(ärakasutamisel):tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel Kauba väärtus: • Kasutusväärtus: “naturaalvorm”, kvaliteet, konkreetne • Vahetusväärtus: ”väärtusvorm”, kvantiteet, abstraktne(tugineb illusioonile, et on kauba loomulik omadus; sotsiaalselt loodud) • Emile Durkheim- funktsionalistliku suuna rajaja Tulenevalt linnastumisest, industrialiseerimisest ja tööjaotuse tekkest tekib sotsiaalne muutus (mehaaniline→ orgaaniline) Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu;
Mõjub in vaimumaailmale. Stabiilsus. Välisenergia. Dionysus (veini, piireületav, ekstaasi, seksi, lõbu sümbol) Dionüüsiline kõige enam muusika, kuna mõjub inimese kehale, instinktidele, energiatele. Nt muinasjutus pillimees mängib rahva surnuks - ,,piperman where green leaves they grow rearly". Muutus, piiriületus. Siseenergia. Üliinimese idee teooria inimesed on jumala tapnud, kes on see, kes ütleb, mis on õige, mis on vale. Vastandus valgustus illusioonile. Valgustuse idee arusaam asjade loomusest ja väärtusest- on peidus asjades eneses teaduse mudel. Kujutlus, et loodust tuleb uurida. Valgustuse loogika inimene ei loo tõdesid ja väärtusi, vaid avastab neid looduses kõik on avastatav ja seletatav. Kõik see mida teadus teeb so. võimu väljendus. ,,Wille zur Macht" Isandate moraali hea ja halb vastandub kuid põlatakse arga, väetit Orjade moraal - head vastandakse kurjale. Orjad ei ela päris elu, nad reageerivad
2.3 Gestaltpsühholoogide panus tunnetusprotsessi kujunemisel 20. sajandi algul vaidlustasid Saksa gestaltpsühholoogid Max Wertheimer (1880 1943), Kurt Koffka (1886 1941) ja Wolfgang Köhler (1887 1967) biheivioristliku psühholoogia põhiseisukohad. Toetudes arvukatele katsetele näitasid nad, et see, mida inimesed tajuvad ei ole koopia meeltega vastuvõetud informatsioonist. Selle väite saab lihtsalt tõestada, kui heita pilk Müller-Lyeri illusioonile (vt lisa 1). Isegi kui inimestele öelda, et need kaks lõiku on ühepikkused, näevad nad neid ikka eri pikkustena (Krull, 2001). Gestaltistid näitasidki arvukate katsetega, et me tajume maailma juba valmis olevate skeemide ja mudelitena. Selle, mida me tajume võõrana, jätame sageli kujutlusest välja või moonutame oma ootustele vastavas suunas. Miks me näeme üks kord noort, teine kord vana naist (vt lisa 2)
raamatupidamisega. Tal on olemas vanem õde. Moslem, mees nimega Mardana on sõber. Ilmutus-Sõna, nimi, heldus, lahkus, puhtus, teenimine ja palve. Ei ole olemas hindut, ei ole olemas moslemit. Mina olen ainus Jumal ja sina oled tema guru. Panipati lahing 1526. Kaks palvet- üks hommikul ja üks õhtul. Usub, et heategevus on religiooni põhiline moment algusest peale. Supiköögid (langar). Kuna pakutakse kõigile süüa, siis eitatakse kastisüsteemi. Jumal on tõde (sat). Jumal on vastand illusioonile ja vastand valele. Jumal abstraktne, vormitu kuju. Ainult nime kaudu võimalik identifitseerida. Munkasid või nunnasid sikhism ei luba. Ideaaliks hinduistlik majaperemeheideaal. Annab oma sissetulekust osa annetuseks. Inimene peab seisma negatiivsete tunnete, ego vastu. Teadvus saab Jumala teadvusega üheks. Saatus on ette määratud. Hea inimene pääseb, halb sünnib koguaeg ümber. Leebe tee pidev enesearendus ja hümnide lugemine. Religiooni keel rahvakeel. Sikhismis on väga suur annus
muutumise korral Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste (kagus, valgus, värv, vaatenurk jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ega tunneks ära või ei oskaks kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. ILLUSIOON: illusioon – evaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses sõltumatud ja omavahel mitte suhelnud tunnistajad võivad olukordi tänu illusioonile ebaadekvaatselt, lausa valesti, kuid heauskselt infot edastada hallutsinatsioon – ilma välise ärritajata tekkinud elamus ehk meelepettus; tavaliselt visuaalselt nähtav pesudohallutsinatsioon – nõrgem mitteverdikaalne tajumus; patisent ei usu et asi reaalselt eksisteerib invariandid – aistingutekogumis peidus olevad ja tajus „väljaarvutamist“ vajavad muutumatud omaduseed (paremini tajutavad aktiivses keskkonnas)
Kasutusväärtus: „naturaalvorm“, kvaliteet, konkreetne Kasutusväärtus: „naturaalvorm“, kvaliteet, konkreetne Vahetusväärtus: „väärtusvorm“, kvantiteet, abstraktne. Vahetusväärtus: „väärtusvorm“, kvantiteet, abstraktne. Vahetusväärtus: sotsiaalselt loodud; tugineb illusioonile, et on kauba loomulik omadus; Vahetusväärtus: sotsiaalselt loodud; tugineb illusioonile, et on kauba loomulik omadus; Hilisemad (neomarksistlikud) autorid: tarbimisühiskonna kriitika Hilisemad (neomarksistlikud) autorid: tarbimisühiskonna kriitika 3. Durkheim: 8. Durkheim:
Kui saavutame, mis tahtsime, tahame juba midagi uut. Tuleb ennast vabastada mõttetust tahte orjamisest, nii et me ei soovi enam midagi. Ainuke lõplik vabakssaamine tahtest saabub surma läbi. Kuid ajutiselt võib vabaneda tahte võimu alt esteetilise mõtiskluse ja süvenemise läbi. 28 Esteetilise meelelaadi omaksvõtmine päästab meid tahte küüsist seeläbi, et me ei analüüsi, vaid me oleme vabad. See vabadus on ajutine, kas lahenduseks on enesetapp? Ei, see tee tugineb illusioonile, et meie fenomeeniline "Mina" ja elu on reaalne. Kuid maailm meie kogemuses on vaid tahte ilmnemine. End tappes kõrvaldame maailmast vaid tahte ilmnemise ühe väikese segmendi. Teadmine, et kõik, mida me taga ajame, on vaid näivus, mõjub meie tahtele püsiva rahustina. Sellise teadmise saavutamine on tõeline tahte võit tahte üle. Esteetika teeb eetiliseks. Eetilise kõrgtaseme saavutame, kui mõistame, et oleme erinevad indiviidid ainult nähtumuse tasemel