õudusfilmi taustamuusikat. Loo teine pool oli aeglasem ning malbem, meeldides mulle rohkem, kui kvarteti esimene osa. Kohati mind isegi häiris antud pala juures, et pille ei mängitud terve aeg poognaga, vaid vahepeal ka sõrmitseti. Lugu kõlas üldjoontes kuidagi dramaatiliselt ja kohati isegi süngelt. Igatsesin kuulda seal kõrval malbet klaverit. Teise loo ajal lisandus Preziosoga ka suurmeister Rein Rannap. Esitusele tuli „Kolm allegooriat ajast ja igavikust”. See osa kontsertist oli minu vaieldamatu lemmik. Juba esimeste klahvipuudutuste ajal tundsin pisaraid silma valgumas. Terve loo ajal olin täielikult muusika hõlmas. Lookompositsoon oli minu jaoks paigas. Äärmine lihtsus, selgus ja vaikus valitsesid nii meloodias, harmoonias kui kui ka pala ülesehituses. Leidsin seda lugu kuulates sarnasusi oma lemmikpianisti Ludovico Einaudi lugudega „Divenire” ja „Nuvole Biance”. Minu arust oleks võinud antud pala jätta lõpulooks
MDR I Juhendaja: Eik Hermann Tallinn 2013 Surmaesteetika muutmine ja selle muutuse peegeldus ehtekunstis. Isegi surmakultuuris ja -kultuses on oma esteetika ja kanoonid, mis toovad erinevatest kultuuridest midagi sarnast. Sõna ,,esteetika" ei pea olema surmast rääkimise kontekstis eksitav. Eelajaloolisel perioodil olid need kaks mõistet elu ja surm kultuuri alused. Idee igavikust pärast surma määrab muinasaja tsivilisatsioonide ilmet ja vaimu. Päris oluline keskajal oli usk usk kui pääsetee surmast. Surma teema on nii tähtis, et juba muinasajal oli matusetseremoonia kaanoonite ja reeglitega määratletud. Arusaam surmast, kui elust teises maailmas oli hästi arenenud juba Vana-Egiptuses, see on nähtav nende kunstis ja mütoloogias. Kinnitusi surmajärgse elu olemasolust ja uskumustest
lõbustamiseks. 2. Kristjan Jaak Peterson teadaolevalt esimene eesti autor, kes rohkem teoseid lõi. Elu ajal polnud ta kirjanikuna tuntud. Elas põhiliselt Riias, õppis Tartu Ülikoolis-. Pidas luulevihikut ja mõttepäevikut, mis avaldati 1922, pealkirjaga ,,Laulud, päevaraamat ja kirjad" Laulude all mõeldakse luuletusi ( 9 oodi, 6 pastoraali) eeskujuks antiikluule. Kuulsaimad teosed oodid. ,,Laulja" laulu võimust, ,,Kuu" inimesest, igavikust, eesti keele ilust. Peterson pühendas sageli oma luuletused sõber Alole. Luuletused ja päevaraamat põhiosas filosoofilised, arutelud. 3. Friedrich Robert Faehlmann õppis Tartu ülikkolis arstiks, kus tutvus ka Kreutzwaldiga. Algatas õpetatud eesti seltsi. Temalt pärineb rahvuseepose idee. Kuusaim Faehlmanni teos: ,,Müütilised muistendid": ,,Koit ja Hämarik" tassisid päikest määda taevas ja said kokku igal
Hubbardi kirjelduse järgi pärinevad inimeste hädad 75 miljoni aasta eest Maale paisatud ning siis vesinikupommidega hävitatud miljardite olendite vaimudest ehk teetanitest, mida tuleb endast välja puhastada. Mõneti sarnaselt budistidega usuvad saientoloogid, et inimene sünnib palju kordi uuesti ning pürib moraali tugevdamise ja negatiivsest energiast vabanemise kaudu igavesti õnne poole. Või siis ehk igavikust üsna veidi vähem: saientoloogide kirikusse astuja annab enne kõrgemat taset tõotuse jääda liikumisega miljardiks aastaks. Tasemeid on mitu – kuni viisteist. Üles aitavad jõuda treeningud ja saientoloogia aluste põhjalik tundmaõppimine, sellega tuleb organisatsiooni liikmetel lisaks “autentimisele” aktiivselt tegelda. Saientoloogidel puudub piibli või koraaniga sarnane üksainus raamat, nende õpetus tugineb umbes kolmele tuhandele tekstile.
1920ndatel tulid tema loomingusse ühiskondlikumad teemad : selle perioodi luulet nim aja luuluks. Esimese teema oli sõja-ja vägivallavastasus, kuid samas kiitis ta sõdurite vaprust ja oli isamaaline. "Ilus on surra,kui oled noor" on pühendatud Vabadussõjas langenutele. Selle teemalised luuletused ilmusid kodus "Talihari". Hilisem luule on loodusteemaline ja kõneleb murest kodumaa pärast, iseseivuse säilimse pärast ja oli ka pessimistlikku luulet igavikust ja surmast. "Maarjamaa laulud" 1927. Ka Ameerikas jätkas ta kirjutamist eesti keeles-väliseestlastele. Tema selle aja luulet läbib lisaks kurbusele ja koduigatsusele ka kindle usk, et Eesti saab ueesti vabaks ja võitlusmeeleolu. "Mare Balticum" 1927. Visnapuule on omane unikaalne luule, kasutab kordusi ja lõunaeesti murdevorme. Marie Under 1883-1980
KÜSIMUS: Kas maski all surnud näitleja sureb inimesena, kellena ta sündis, või tegelasena, kelle maski ta kandis? [ -- ] Elu lõpul märkab inimene, et ta on kulutanud palju aastaid ainult selleks, et endale ühtainust tõde selgeks teha. Aga ühestainsast tõest piisab teadlikuks eksistentsiks, kui see tõde on silmanähtav. Inimene on see, mis ta on, rohkem sellega, millest ta vaikib, kui sellega, millest ta räägib. [ -- ] Ajaloost ja igavikust olen ma valinud ajaloo, sest ma armastan kindlust. Ajaloo peale võib vähemalt kindel olla: kuidas saangi ma eitada seda, mis mind rõhub? [ -- ] On vaid üksainus mõttekas tegu see, mis muudab inimest ja maailma. Mina ei muuda iial inimest. Aga tuleb tegutseda ,,just nagu". Sest võitluse tee viib mind liha juurde. Olgu või alandatud liha on mu ainus kindlus. Ma saan elada ainult temas. Inimolend on mu kodumaa.
Jamesi arvates erinevad kaks esimest seisukohta ainult sõnale vabadus veidi erinevate tähendusnüansside andmises, mistõttu neil olulist vahet ei ole. Determinismi ja indeterminismi erinevust selgitas ta nii: “Mida väidavad deterministid? Nad väidavad, et maailmas on kõik absoluutselt ära määratud. Tulevik ei peida enda rüpes mingeid ebaselgeid võimalusi, sest olevik on ühitatav ainult ühe tervikuga. Mingi muu tulevik peale selle, mis on fikseeritud igavikust saadik, on võimatu. Terviku osad moodustavad absoluutselt ühtse kivirahnu, milles pole mingit määramatust ega muutumist. [-- -] Indeterministid, vastupidi, väidavad, et osadel on teatud määral mänguruumi üksteise suhtes, et nad ei määra paratamatult üksteise seisundeid. Nad väidavad, et võimalusi võib olla rohkem, kui neid tegelikkuseks saab. Alternatiividest, mida me kujutleme, saavad mõlemad olla reaalselt võimalikud ning üks neist
Kirjanik ise vabandab oma ,,vääratust" sellega, et harilikult paljud sõnasepad algavad luuletamisega. Tema esimeseks trükitud kirjanduspalaks osutub luuletus ,,Elu", mis ilmus ajalehes ,,Postimees" 1907. a. veebruarikuu 28. päeval. See koosneb 6 salmist, millest 5 on neljavärsilised ja 1 viievärsiline. Luuletuse esimene salm, mis kordub ka lõpus, kõlab järgmiselt: "Üks ainus silmapilk on elu, kahest igavikust piiratud: Üks nendest see, mis enne oli, Ja teine, mis on pärast meid O. Lutsul puudus luuleloominguks vastav anne ja vormitunne. Ta loobus luuletamisest jäädavalt ja andus proosaloomingule, leides seega varakult erilisi eksisõite tegemata oma õige ala. Lutsu meelepärane ja andekohane kirjandusvorm on kõigepealt jutustus ja selle järel näidend ja följeton, sõnastatud sidumata kõnes. Följetone kirjutas ta ajalehtedele ,,Postimees" ja ,,Päevaleht". Hiljemini, 1912. a
ehk mni ksik fraasileid ju esineb,ent mte tuterdab niisama ringi. Lk 404-405 Loitsiv laul,punkrock ja iluluule Eks laul ole luule eelkija ja eesti luuletajadki tahavad laulda,lhenedes laulule tihti julge igameheigusega,koolitust ja viisipidamistki trotsides.ks mu mitteluuletajast sber vastas ksimusele,miks inimesed luulet kirjutavad,sna aristotellikult:Nad loevad seda,ja see on nii ilus,et tahaks ise ka.Kllap see on phjus,miks ha kirjutatakse metafsilist luulet igavikust,thevalgusest,kiviks klmunud sdameist.Krista Ojasaare Unemuusika on igupoolest rohkem kll impressionistiluule:siin on vgagi dekoratiivselt piltle,millest teinekord paistab orientaalse lihtsuse taotlus.Elo-Mall Toometi Nagu ei kusagil mujal kannab mrki roheline trkis ja seda illustreerivad autori portreefotod.Poetess uurib endaksolemist ja arutleb surma,igaviku ja thjuse le kll pris ldluulelises,ent smpaatselt lihtsas keeles,nagu veri,,kuu,klm jne.Joanna Ellmanni debt Liivaterade lend pakub
Leiab, et tõeline on vaid tühi ruum selles liikuvate aatomitega ning on olemas üksnes kaks alget: aatomid ja tühi ruum. Mateeria omadused tulenevad aatomite erinevast kujust, asetusest, suurusest ja korrast. Need on primaarsed omadused (raskus, tihedus, kõvadus). Kõik muu, mida samuti tajume omadustena, nagu värv, soojus, lõhn, maitse, ei astese mateerias, asjades endas, vaid meie meeltes ja vastuvõtmises. Taolised omadused on subjektiivsed ja seega ka sekundaarsed. Igavikust alates on toimunud hulga aatomite liikumine lõputus ruumis. Nende kokkupõrkumisest ja eraldumisest tekib pöörisetaoline liikumine, milles kujunevad aatomite kogumid. Sarnane liitub sarnasega ning tekivad nähtavad esemed, nähtav mateeria. Ka inimene oma ihu ja hingega koosneb aatomitest . Epikuurlased käsitlevad juba n-ö headuse olemust. Nende elufilosoofia eesmärgiks oli vabaneda kannatustest ja jõuda õnneliku, häirimatu seisundini. Filosoofia on üks osa eetikas e õpetus õnnest,
annaabi.ee 
