metallist keeleke. Kes on rohkem parmupilli mänginud, on kindlasti tähele pannud, et pärast mängimist on veidi teistsugune tunne. Tuleb see rütmistatud hingamisest, mis tekitab kerget eufooriat; võimsatest vibratsioonidest, mis mõjutavad aju alfa-, beta- ja gammalaineid, juhtides mängijat ülemisse, keskmisse või alumisse ilma; kosmilisest sidemest igavikuga, kogemata mängides viisi, mida 1000 aastat tagasi mängis samaan või millestki muust - on kõiksugu teooriaid, aga midagi parmupilli juures on, mis mõjutab teadvusseisundit tugevamalt kui näiteks kitarr. Parmupill on väga intiimne ja füüsiline instrument. Paljud mängijad laenaks võõrale inimesele igal juhul kergema südamega oma auto kui oma parmupilli. Võib-olla mängib selle
mõistab ta peagi, et saatus kutsub teda. Ta lahkub Hispaaniast, kohtab teel teisi rändajaid ning leiab lõpuks oma õpetaja -- Alkeemiku. ««Mu süda kardab kannatusi,» ütleb poiss ühel ööl Alkeemikule, kui nad kuuvalguseta taevast vaatasid. «Öelge talle, et hirm kannatuse ees on hirmsam kui kannatus ise. Ja et oma unistusi otsides pole ükski süda kunagi kannatanud, sest iga hetk sel teel on hetk, mil me kohtume Jumala ja igavikuga.»» 1 P.Coelho "Brida" "Brida" (1990) ,,Brida" on Paulo Coelho kolmas romaan, mille ta pani kirja üsna pea pärast ,,Alkeemikut". See on raamat vabadusest. Lugu jutustab noorest naisest, kes süüvib nõiakunsti ja erinevate maagiatraditsioonide kogemuste omandamisse. Coelho käsitleb selles romaanis mitmeid endale väga armsaid teemasid, nagu näiteks Suurt Ema, paganlikke religioone ja armastuse tajumist
igavene on muutunud ajalooliseks. Inkarnatsiooni teoloogilised ja filosoofilised ulatuvused on Kierkegaardi mõtlemise baasiks. (Saarinen 1985) Igavese ja ajaliku kategooriad on leppimatus vastuolus. Jeesuse inimeseks saamine on maailmaajaloo eksistentsidraama nullhetk, mille kiirgus ulatub kõikjale. Hetk, mil jumalus tungis aega, on otsustav lähtepunkt.(Saarinen 1985) Ristiusu sisu: ajas olev üksikisik mina liidab end igavikuga ajas. Ta ei seo end usu kaudu igavikuga; siin vahel on ületamatu barjäär, millest absolutistlik Kierkegaard ei tagane kuni lõpuni. Inimene on ajas, Jumal on väljaspool aega ja ajalugu, igavene. (Saarinen 1985) Absoluutse, äärmusliku subjektivistina tahab Kierkegaard tagada usu tingimusteta põhjusetuse, lõplikult ja möödapääsmatult; usk on hüpe, mida sooritades riskitakse kõigega. Nii on Kierkegaard meile öelnud ja nüüd näitab ta meile, et sõna ,,kõik''
Urmo Rausi inspireerib II maailmasõja järgne kunst, mida kandsid psühhoanalüütilised ja eksistentsialistlikud otsingud. Selle suuna markantsed esindajad olid Jackson Pollock ja Henri Michaux, kes mõlemad väljusid kunsti vormi ja sisu probleemidest ning keskendusid kunsti loomise protsessile. Loominguline akt nagu ka suguline akt ja surm toimuvad argiteadvusest väljudes, läbi unustuse. Esimene lõpeb katarsise, teine orgasmi, kolmas igavikuga. Pollockit inspireeris navaho indiaanlaste liivapuistemaalide samanism, Michaux'd kirjanduslike käsikirjade mustand-kalligraafia. Pollock ei maalinud mäge ega Michaux kirjeldanud. Mõlemad lõid objekte, mis ei kujuta asju, vaid on ise asjad vaatamiseks. Sündinud automatistlikus protsessis, millele sarnasest stiihilisest protsessist on sündinud ka mägi ja teised loodusobjektid. See on viimane, mille kohta küsida, mida see tähendab, sest selline objekt on iseenda tähendus. Nagu
esivanematega, kes olid juba läinud teispoolsusesse ja seega ühinenud sugukonda kaitsvate vaimude või jumalustega, muutunud võimsaks ja samas ohtlikuks. Ebaviisakaks peeti näiteks isegi küsimusega vanema inimese poole pöördumist. Austusjärjekorras peale vanemaid oli enne ema alati isa. Pereknd ise aga allus sugukonna õpetajate-tarkade nõuetele ja tavaõigusele. Õpetajateks peeti tolkorral teadjaid, tarku, nõidu, kes olid igavikuga tihedalt seotud, teadsid salastatud informatsioone, valitsesid sugukonnakaaslasi ning valistemise all peetakse tolle ajastu kohaselt silmas eelkõige vastutust. Targad olid ühes isikus õpetajad, kohtunikud, ravitsejad, nõuandjad ja preestrid. Neil lasus suur vastutus ka seoses uute õpilaste otsimisega, sest õpilane ei tohtinud mingil juhul olla ebaküps ega nõutust madalamal tasemel. Seetõttu otsisid nõiad
hõimujuhid, samaanid ja targad. Kuid mingit õpetust pidi saama iga suguharu liige, et maagilistes tantsudes, riitustes, leina- ja rõõmutseremooniates väärikalt osaleda. Ilmselt tuleb silmas pidada ka rütmi, pulsi oskuslikku kasutamist nii mälutehnikates kui ka lugulaulude, hümnide, loitsude või palvete esitamisel. Rituaalseid toiminguid juhtisid suguharus alati teadjad, targad, samaanid, nõiad. Nemad oli jumalate ja igavikuga tihedamalt seotud, nemad teadsid salastatud informatsiooni, nemad valitsesid sugukonnakaas- lasi. 7 Eelkõige aga olid nad õpetajad. Me ei tohi unustada, et valitsemine ja juhtimine tähendas vaadeldaval perioodil ennekõike vastutust. Targad sõltusid jumalate loodud korrast veel enam kui hõimu lihtliikmed ning pidid sageli oma eksimused lunastama elu hinnaga
arenemiskirg hinnatakse kuriteoks looduse vastu. Tsivilisatsioonipessimismi tasakaalustab väljapääsuna pakutav sulandumine looduse suurde ringkäiku. Tsükli põhiteemasid on aeg oma eri teisendkujudes. Ideaalseisundiks on igavesti kestev hetk, s.o soovideta puhta olemise olevik - nirvaana -, mida piltlikustab samanimeline tekst tsükli lõpus: üksik mees parvel kesk ääretut ookeani, kokku sulanud kõiksuse ja igavikuga. 1990-ndatel tugevneb Valtoni loomingus rahvuslik meelsus, see politiseerub eestluse märgi all. Nii publitsisti kui belletristina lööb ta kaasa rahvuslike väärtuste taaskehtestamises ja ajaloo valgete laikude katmises, näiteks Siberisse küüditatute elust kõneleva romaaniga ,,Masendus ja lootus" (1989). Kogumikus ,,Rännak giidi saatel" (1988) näevad trükivalgust ka varem tsensuuritõkkeisse kinnijäänud teosed, sealhulgas
järgnevalt surra, et seejärel pääseda Maatriksisse. Milleks? Ma pole sellest siin veel aru saanud. Meie koht on planeedil, mille osaks me oleme. Me peame teda aitama võimalikult rohkem, täiustama teda, jõudma tõe ja loomise taipamiseni aga siin tullakse ja kiirustatakse, et ära minna. A: Mis juhtuks kui Hitler elaks igavesti? Või kurjategijad või diktaatorid? D: Seda poleks juhtunud. Kui inimkond oleks seotud eluga, rahuga, tervisega ja igavikuga, poleks nad saanud siia tulla niikaua, kuni nad poleks muutunud sellisteks nagu kõik teised. Neil poleks olnud võimalust kehastuda, mõtlen sellega, et siia, meie Maatriksisse kehastuda. Maatriks ei oleks seda lubanud nende vibratsiooni tõttu. Nad oleks Maatriksi segmendist, mis kuulub Maale, välja visatud segmenti, kuhu nemad kuuluvad, mis on vastava vibratsiooniga (tooniga). Sa pead mõistma, et tooni määrab enamus. A: Oleks hea, kui mõned poliitikud satuksid siit oma segmenti.
Kas tahad? Ütle midagi, olgu see mis on!» «Laske mind koju minna!» «Ma ei või, Maieke, ei või, ei või. Vaata peeglis enese nägu ja ütle siis ise, kas keegi mees nii- 197 sugust varandust oma tahtmisega käest ara võib anda? Kui sina mind ei taha, siis ei pea sa ka kel-legi teise mehe õrnaks saama. Oh, Maieke, küll oled sa ütlemata ilus! Ma võiksin sind igavesti musutada ja kaisutada . . . » Kuulmise järgi näis, nagu tahaks ettevõtlik noormees tähendatud igavikuga haatust teha, aga Mai laukas teda kõigest jõust tagasi ja enne kui armukange rüütel uuesti tormi sai joosta, langes raudhaamri raskune rusikas ta pealaele ja sirutas ta uimaselt põrandale. «Kas tahad kaasa tulla?»'küsis sepp Villu. «Tahan,» kostis Mai. «Kas siin kusagil salaust ei ole, mille läbi võiks põgeneda?» «Ei ole.» «Siis lähme, kuidas juhtub!» Sepp tõstis Maie kui väeti lapse pahema käega üles, võttis mõõga paremasse pihku ja tõttas välja palkoni peale
annaabi.ee 
