skeletilihastesse. Nende toimel teeb keha liigutusi. Külgmine kortikospinaaltrakt liigutab jäsemeid ja sõrmi alati kontralateraalseid Eesmine kortikospinaaltrakt liigutab keha keskosa lihaseid (ipsilateraalselt) Mis on ataksia ja mis apraksia? Võimetus toime tulla omandatud tegevustega, puudub sensoorne või motoorne defitsiit. Uusaju koore kahjustuse tagajärjel tihti. Ideatoorne apraksia- esemete kasutamise häire, ei suuda enda eest hoolitseda. Ideomotoorne apraksia - ei oska enam sõnalisi korraldusi täita Ataksia lihaste koordinatsiooni ja nõrkuse häire, pigem väikeaju kahjustus Kolmas loeng Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui analoogne vastaspoolkera punkt. 1. Lateraalsus on suhteline, mitte absoluutne. (Mõlemad poolkerad osalevad pea kõikides fn- des, kuigi keel-kõne on vasakus olulisem, on mõningad keelega seotud omadused esindatud ka paremas poolkeras) 2
Refleksid, mis tekivad keha pöörlemisel – pöörlemisrefleks Pea ja silmade nüstagm Refleksid, mis tekivad keha kulgliikumisel Liftirefleks Maandumisrefleks Füüsiliste koormuste mõju peaajule Liikumise ajal võib aju verevarustus puhkeolekuga võrreldes suureneda kuni 30%. Dünaamilisel tööl aju verevarustus suureneb, staatilisel tööl jääb muutumatuks. Staatiline koormus, näiteks raskuste tõstmine, võib üldvereringe mahtu suurendada. Ideomotoorne tegevus ka kiirendab aju lokaalset verevarustust. Füüsiliste koormuste mõju peaajule Aju glükoosivahetus liikumise ajal ei kiirene, pigem aeglustub. Kui liikumine kutsub esile väsimusseisundi, aeglustub ajutegevus vastavalt veresuhkru sisalduse langusele. Väsimustundele eelneb ajuvereringe kiirenemine, et rahuldada aju energiavajadust. Kui koormus muutub anaeroobseks, suurendab laktaat β-endorfiini ja ACTH sisaldust. β-endorfiini stimuleerivad glükogenolüüsi ja glükoneogeneesi.
inimeste ostuotsuseid - Kognitiivne stiil ja meeleolu -heas tujus võiksid rohkem matkida. Võib arvata et matkimisest saab igal juhul kasu kuid sellel on ka omad ohud. Matkimine tõstab energiakulu mida mujal saaks kasutada - Galton – kehvalt koordineeritud matkimine suurendab kognitiivset kulu Miks matkitakse? Neuropsühholoogiline lähenemine Tuleks mitte vaadata seda mida matkimine teeb vaid millised struktuurid võimaldavad matkimisel ilmneda - See on osa suhtlemisest, ideomotoorne käitumine - Taju-käitumise lüli/ühendus - Sebanz: ruumilise kokkusobivuse katset Simon Task – teise inimese käitumise aktiveerib kognitiivsed representatsioonid - Jeannerod – ka ette kujutamisel tekkisid seosed ajus premotoorse pk neuronites – tõstmise ja jooksmise mentaalsed representatsioonid - Ruby, Grossman: ajus on olemas mina-tema ühenduslüli - Vb ka parietaalsagara tagumine osa ja väikeaju Kognitiivne lähenemine
Apraksia ei avaldu Üks tihe vorm on asomatognoosia – in ise omaenda kehaosi/seisundit ei taju. Tavaliselt täpselt, vaid enamasti paremagta , aga ka vasakulda võib tulla. vastastpoolel on kahjustus. Asomatognoosiaga kaasaneb ka anosogoonia – ei saa aru, et midagi viga on midgai. Ideomotoorne apraksia – ei suuda zeste järgi teha. 5 1.21 – et vaimse võmekuse testi ül, kus eeldatatkse orientstaisooini muutust, et seal ka teise Aga peale oppi 1 kuu möödudes need nõrkused, negletid kadusid. Aga 4 a hiljem jäid püsima objetki külje nägemine
enesevalitsemine. *Tekkinud olukorra reaalne hindamine, *Tähelepanu, keskendumine, intensiivsuse ja püsivuse arendamine. * Häälestatus harjutuse sooritamisele. * Harjutuse sooritamisele kriitilise hinnangu andmine ja järgneva tegevuse planeerimine. * Eneseregulatsioonivõtete omandam: enesekontroll, tahtepingutuse mobiliseerimine. *Psüühilise värskuse taastam ja säilitam: autogeenne treening, treeningu psühhoregulatsioon, ideomotoorne treening. .18. ettevalmistuse tulemusena tekkivad muutused sportlase psühholoogilistes võimetes ja oskustes. mõtete kontroll, absoluutne keskendumine, positiivne hoiak ja mõtted sooritusel, tähelepanu kontrollimine ja taaskeskendumise oskused, stressiga toimetuleku oskus paranenud, emotsioonide toimetuleku oskus, erutuse ja ärevusega toimetulek, eesmärkide püstitamise oskus, areneb kujutlustehnika, suureneb analüüsivõime 19. Jõu määramise meetodid
Nende toimel teeb keha liigutusi. Külgmine kortikospinaaltrakt liigutab jäsemeid ja sõrmi – alati kontralateraalseid Eesmine kortikospinaaltrakt liigutab keha keskosa lihaseid (ipsilateraalselt) Mis on apraksia? Võimetus toime tulla omandatud tegevustega, puudub sensoorne või motoorne defitsiit. Uusaju koore kahjustuse tagajärjel tihti. Ideatoorne apraksia- esemete kasutamise häire, ei suuda enda eest hoolitseda. Ideomotoorne apraksia - ei oska enam sõnalisi korraldusi täita Loeng 5 Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui analoogne vastaspoolkera punkt. 1. Lateraalsus on suhteline, mitte absoluutne. (Mõlemad poolkerad osalevad pea kõikides fn-des, kuigi keel- kõne on vasakus olulisem, on mõningad keelega seotud omadused esindatud ka paremas poolkeras) 2. Poolkera enda piirkond on olulisemgi kui parem või vasak poolkera
- Astereognoosia – ei suuda objekte identifitseerida puudutuse järgi - Pimepuudutus – kehatundlikkus paremal kehapoolel häiritud, ei tunne valu Apraksia – võimetus sooritada õpituid eesmärgipärasied liigutusi. Pole seletatav motoorsete või sensoorsete puudutustega. Kliiniliselt ei suudeta limiteerida žeste, demonstreerida õigete objektide õiget kasutamist ega kohast kasutamist. Tavaliselt esinev insultide või dementsuse korral. Jaguneb kolmeks: - Ideomotoorne – ei suudeta ellu viia üksikuid motoorseid liigutusi - Ideatoorne – ei suudeta ellu viia tegevusplaane - Konstruktsooniline – formatiivsed tegevused visuomotoorsel töötlusel, ei suudeta saavutada soovitud lõpptulemust. Akalkuulia – arvutamisoskuse häire, seotud vasakpoolse posterioorse parientaalse kahjustusega. Jaguneb kaheks: - Primaarne – ei suuda aru saada matemaatilistest mõistetest ega sooritada matemaatilisi operatsioone
õpilane on alati võimeline seda taastama mälus ning kasutama seda nii õppe- kui ka praktilistel eesmärkidel. Meeldejätmise efektiivsus määratakse esmajoones ma- 80 SPORDI ÜLDAINED I TASE terjali aktuaalsusega. Kui on teadvustatud suunitlus meeldejätmisele, tõuseb selle NB! efektiivsus oluliselt. Meeldejätmisele on iseloomulikud kolm põhilist võtet: 1) kordamine nii motoorne kui ka ideomotoorne; 2) kodeerimine s.o info viimine meeldejätmiseks mugavasse vormi (piltlikud kujundid, sõnad jne); 3) meeldejäetav objekt püütakse seostada mingi teise hästituntud objektiga. Meeldejätmise kvaliteet sõltub paljuski informatsiooni saabumise kiirusest. Kui viimane ületab tema ümbertöötamise tempo, jääb osa informatsiooni välja lühiaeg- sest mälust ja järelikult ununeb. Omandamise kindlus peab garanteerima tegevu-
annaabi.ee 
