mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Sellest lähtuvalt kirjutas ta 1637. aastal teose ,,Arutlus meetodist". Selles väitis Descartes, et teadmiste ainus allikas on mõistus ja kahelda tuleks kõiges mida kuulda ja lugeda, kuna alles siis on võimalik jõuda teadmiseni. Tema põhiprintsiip oli ,,Cogito, ergo sum", mis tähendab ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas". François Marie Arouet keda teatakse Voltaire nime all, sai tuntuks vanema valgustajate põlvkonna suurima ideoloogina. Ta huvitus paljudest erinevatest teadustest ja nähtustest. Voltaire meelest oli ühiskondlik- poliitilises tegevuses peavaenlaseks katolikukirik. Tema üheks tuntumaks lauseks on ,,Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda", millest on aru saada, et eksisteerib usk kõrgema olemasolusse. Ta oli suur loodusteaduste austaja, mille kohaselt pidi tema meelest inimkond lähtuma loodusseatustest. Samas oli ta isikuvabaduse
Samas, kas pole Jakobsoni ideoloogia oma aja nägu? Autor ütleb juba raamatu sissejuhatuses: “ Kui ütlus “suur aeg vajab suuri mehi” muutub tegevusjuhendiks, siis ei kerki tagaotsitud suured ainult elevate hulgast, vaid nad leitakse ka mineviku varjuderiigist.” Kuidas teha mahasurutud rahvale selgeks, et ka tal on väärtus? Kas selline ajaooga manipuleerimine pole mitte paratamatus? Hvostov:”Jakobson andis Eestile tema rahvusliku ajaloo, kuid ta ei teinud seda ajaloolase vaid ideoloogina. Ja seda alget kannab meie rahvuslik ajalooteadus endas tänapäevani.” (lk 206) Kindlasti on selles oma jagu tõtt, eriti kui rääkida esimese Eesti aegsest ajalookästilusest. Siiski näib mulle, et Hvostov alahindab tänaseid eesti ajaloolasi ja ülehindab keskmist eestlast. Nii palju kui ma omaajaloo tundidest kaasa olen võtnud, ei mäleta ma, et oleks maha salatud, et et eestlased ilmselt terroriseerisid latgaleid, et üks maakond läks mõnigi kord sõtta teise vastu, et
Turu Ülikooli audoktor, 2000 Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind, 2001 Max Schmidheiny Vabaduse auhind (Sankt Galleni ülikool, Sveits). 7 Mõjukaimaks tööks kirjamehena kujunesid 1976. aastal trükivalgust näinud "Hõbevalge" ja kaheksa aastat hiljem ilmunud "Hõbevalgem". Nendes teostes ühendas Meri oma oskused ajaloolase, literaadi ja ideoloogina ning sõnastas rahvuslikku identiteeti tugevdavad arusaamad, millele toetus hiljem ka tema poliitiline tegevus. Erk poliitiline närv ilmnes samuti aktiivses tegevuses hõimusilla ehitamisel Soomega ja emakeelde tõlgitud maailmakirjanduse teoste valikus. Laulva revolutsiooni aastatel lülitus Lennart Meri aktiivse kultuuritegelasena poliitilisse tegevusse, andes kaaluka panuse vabanemisperioodi mõttetihedatesse aruteludesse loomingulistes liitudes ja mujal. Tema
..] või aeglane surm konformsuse läbi, mis vaigistab iga loova või mässulise instinkti. Mailer kirjeldab hipstereid kui „psühhopaate“, kes ihalevad koheseid naudinguid, mida pakuvad näiteks jazz, seks ja marihuaana. Hipstereid võib tema hinnangul kohata suuremates USA linnades ja eelkõige mõnes boheemlikus linnaosas Kirjanik Jack Kerouac kasutab oma 1958. aasta artiklis sõnu „hipster“ ja „biitnik“ sünonüümidena. Biitkultuuri pooldaja ja ühe ideoloogina näeb ta hipsterites tõelisi mässajaid, vabadena „kodanlik- boheemlikust materialismist“ (Kerouac 1958: 2). Erinevalt „kadunud põlvkonnast“ (lost generation) peab Kerouac hipstereid puhtalt ameerikaliku, Euroopa mõjudest vaba „biitpõlvkonna“ (beat generation) esindajateks. Hipster-biitnikud, kelle ideoloogilis-kultuurilise aluse loojateks olid lisaks Kerouacile kirjanikud Allen Ginsberg, William Burroughs ja ajakirjanik Lucien Carr, tegelesid
lõhestavate vastuolude puudumisele ja ühtsusele toimib tervikuna ilma tõrgeteta. Niisugusest ühtsest ja hästitoimivast polis`est peaksid mõistuslikud indiviidid Platoni hinnangul olema huvitatud isegi siis, kui see nõuab neilt osade oma soovide mõistlikku ohverdamist. Platoni holistlik käsitlus indiviidi ja sotsiaalse terviku vahekorrast on andnud ainet Karl POPPERILE tema tuntud teoses “Avatud ühiskond ja selle vaenlased” käsitleda Platonit “suletud ühiskonna” esimese ideoloogina. Suletud ühiskondi iseloomustab Popperi järgi indiviide tasalülitav kollektivism, ühiskonnaelu suletus kriitikale ja siit tulenevalt selle staatilisus – kus ei saa osutada ühiskonna puudustele, seal on ka nende puuduste kõrvaldamine raskendatud ja ühiskonna areng seetõttu pidurdatud. Sellised olid Popperi hinnangul kõik arhailised hõimuühiskonnad. Sotsiaalset transformatsiooni, mida Kreeka
sarnane stenaarium. SOUP liikumise lemmik väljenduvormiks oli moodne happening. Neid korraöldati nii populaaretel "Nooruse" ajakirja suvapäevadel, kui näiteks Pirita rannal. Keskkonna kujundajate proffessiooni esinjdajate meeleline aktiivsus tõi kaasa lisadimensiooni, mille mõju näeme otseselt ka tänases päevas- 70ndatel saavutasid paljud SOUPi tegelased läbimurde ühiskonna raamides laiemalt. Ando Keskküla liikumise ideoloogina tõi maalikunsti tehnoloogilisi uuendusi näiteks email-värvi ja aerograafi näol. Andres Toltsi kummalised vaikelud kasutasid olukordi tema ümber, uuendusena , rõhutades keskkonna fiktiivsust kasutas ta pilt-pildis võtet. Leonhard Lapini dünaamiline isiksus katsetas mitmel rindel nii valdkonnas, tehnikas kui stiilis. Masinaajastu prohvetina otsis ta süsteemi ja uuris minimalismi olemust. Ludmilla Siim panustas 70ndate alguses
Pealkiri erineb Turgenevi romaanide eelnevatest romaanidest. Suits on sümbol, aga palju mahukam sümbol. Turgenev vihjab väga erinevatele traditsioonidele. Ta kujutab erinevaid ideoloogilisi rühmitusi. Ta tuleb järeldusele, et kõikide nende tegevus meenutab suitsu. Pealkiri riivas D vaateid. D nägi Turgenevis kirjanikku, inimest, kes üsna põlglikult suhtub Venemaa ajalukku, poliitilisse ellu, juurtesse jne. D-t riivas ka see, et ainukese positiivse ideoloogina on seal kujutatud läänlast. D oli aga arvanud pikka aega, et läänlus pigem hukutab Vm. Sellest aastast algab konflikt Turgenevi ja Dostojevski vahel. 1869. aastal ilmuvad Turgenevi mälestused. T kirjutab sellistest probleemidest, mis D-t sügavalt ärritavad. T tuleb tagasi oma Isade ja poegade konseptsiooni juurde. T ei sarnastanud end Bazaroviga. Ta pidas vajalikuks väljendada sümpaatiat Bazarovi vastu. Ta oli traagiline kuju. T võrdleb end nihilistiga
meenutavad vanad revolutsionä arid «Tasujat» kui teost, mis neile nooruses suurt võtlusele virgutavat mõu on avaldanud. Kodanlus suhtus rahva hulgas sellise uudse sisu omandanud jutustustesse mõinga kõklusega ja kirjanduslooski otsiti mitmesuguseid võteid nende suupäaseks «tõgendamiseks». Üeks niisuguseks on katse --korrutades tuntud nutulaulu «sügest venestusajast» --kujutada kirjanikku igasugusest loogikast ja kägakatsutavatest faktidest lugu pidamata... natsionalismi ideoloogina. See vale oli muidugi täesti jalutu, ja seepäast hakati otsima ning alla kriipsutama Bornhöe jutustuste kõkvõmalikke puudusi, mis muutus puhuti lausa halvustamiseks. Lõuks jõti seisukohani, et Bornhöe katse kujutada «Tasujas» .1343. a. südmusi «on äardunud autori sule alaeasuse tõtu», ja asuti samas «Kalevipoja» «parandajate» eeskujul ka 463 «Tasujat» «parandama». Sellise käbitud ja moonutatud väjaandena ilmuski teos 1935. a
annaabi.ee 
