,,Idee üleüldisest ajaloost pidades silmas maailmakodanlikku kavatsust" Immanuel Kant Põhiidee: Kant usub, et ajaloo mõtte otsimine ja selle leidmine aitab looduse sihi suunas kulgemisele kaasa ja ajalugu saab selge sisu, mis vastasel juhul oleks vaid lõputu kaootiliste inimtegude kogum, mida mõistuspärasus aga lubada ei saa. Samas arutab autor ka inimesse otsesemalt puutuvaid teemasid nagu mõistus, võim ja vabadus. Põhipunktid: 1. Loodus toimib justkui oleks ta eesmärgipõhine ehk igal organil peab olema oma mõte ja selle võimalikult hea funktsioon. 2. Inimene, kui mõistuslik olend, on loodud ilma loomadele omaste kaitsevormideta (teravad küüned ja hambad, sarved jne) ning ei oma plaanipärast ajalugu (nagu näiteks mesilased või koprad). Hakkama saamiseks peab ta arendama mõistust aga kuna inimelu on lühike, ei saa üksikisik seda täiuseni arendada, kuid seda saab teha läbi põlvkondade. 3. Inim...
Filosoofia kodutöö nr.2 Gregor Johannson 134303 IAPB, Reede, 1/3, 12:00 KANT Idee üleüldisest ajaloost, november 1784 1) Milline on Kanti arvates filosoofi ülesanne ajaloo üldise käigu käsitlemisel? 2) Miks on oluline juhinduda ajaloo käsitlemisel teleoloogilise loodusõpetuse seisukohalt? 3) Miks saab inimese puhul tema mõistuse tarvitamist nõudvate looduslike eelduste täielik väljaarenemine toimuda ainult soo puhul? 4) Millega Kant põhjendab, et inimese looduslike eelduste välja arenemine on tema enda kätetöö ja teene (toob mõistusliku elukorralduse tervenisti iseenese seest esile)? Kuidas varustatus mõistuse ja sellel põhineva tahtevabadusega teevad inimese puhul ebavajalikuks juhindumise instinktist ja kaasaantud teadmistest? 5) Mis on seltsimatu seltsivus? Milline on antagonismi osa inimeste elus? 6) Mille poolest on kodanliku ühiskonna saavutamine inimese jaoks suurim probleem? Millin...
Kant ,,Idee üleüldisest ajaloost" 2/4 N8 Maria Kohtla 103548IAPB Kandi arvates peavad kõigil elusolenditel ta looduslikud eeldused mingi aeg täielikult välja tulema, kuid kuna inimese looduslikud eelduse nõuavad mõistuse kasutamist, siis tema eelsused võivad välja areneda vaid soo kui terviku puhul. Eelduse võivad aga välja areneda inimesel kui ta eraldub instinktist ja käitub mõistuse kohaselt. Inimese valgustuse saavutamiseks on aga tähtis õiguslik ühiskond. Sellist ühiskonda on aga võimatu tekitada ilma riikidevaheliste välissuhete reguleerimiseta. 5. Seltskondlik seltsivus on inimeste kalduvus võtta osa ühiskondlikest suhetest...
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 3 Idee üleüldisest ajaloost pidades silmas maailmakodanlikku kavatsust Põhiideed: Oma artiklis tutvustab Kant kontseptsiooni üleüldisest maailmaajaloost kui inimeste vabaduse realiseerimise protsessi. Seejuures on inimese areng täiusliku riikliku korralduse poole vältimatu, looduse poolt ette nähtud. Inimkonna ajalugu on seega samm-sammuline progress inimsoo looduslike eelduste väljaarendamise poole. Progressi liikumapanevaks jõuks on inimeste antagonism, vastuseis teiste ühiskonnaliikmetega. Just kadedus, edevus, auahnus ja muud sellised moraali seisukohalt ,,halvad", kuid inimkonna ajaloo vaatevinklist hädavajalikud omadused panevad inimest liikuma arengu, oma elu ja riikliku korra täiustamise suunas. Looduse kõrgeim kavatsus on aga saavutatav vaid juhul, kui suudetakse luua õiguskord, mis ühendab endas vabadust ja sundi et iga inimene sa...
KANT Idee üleüldisest ajaloost, november 1784 1. Kanti arvates on ajalugu osa suuremast looduslikust plaanist, kuna inimene (olles siiski ainuke mõistusega olend Maal) kuulub loomariiki ning tahes-tahtmata allub ka loodusseadustele. Filosoof peab ajalugu analüüsides leidma sellest seaduspärasusi ning teadma saama, kuidas ja kuhu peaks inimkond oma potentsiaali arendades välja jõudma ning kas see on looduse paratamatu eesmärk. 2. Jälgides inimkonna ajalugu, ei ole kuigi raske veenduda, et see on raskustest hoolimata pidevas liikumises kõrgema arengutaseme poole ning kõik ebavajalik vajub unustuste hõlma. See on kooskõlas teleoloogiaga, mis väidab, et loodus kipub arenema mingi kindla punkti poole. Samas evolutsioon ,,lihtsalt juhtub", jättes suvalistest muutustest alles positiivsed ning otsene eesmärk puudub. 3. Kuigi inimesel on arenemiseks piiramatud võimalused, on ta surelik ning oma eluea jooksul kogutud teadmistest ja kogemustest ...
Kodutöö 1. Kes mõtleb abstraktselt ? Hegel Hegel oma artiklis võrdleb abstraktse mõtlemise metafüüsikaga, ta näitab, et kõik saavad aru, mida need sõnad tähendavad, aga keegi ei taha sellega tegeleda. See ei ole lihtne küsimus ja et seda lahednada, peab kõik tasakaaluda ja meeles pidada, et vastama selle kõsimusele peab mõelda abstraktselt. Autor tekstis näitab viisi, kuidas abstraktne mõtlemine välja näeb ja kuidas seda seltskonda sisse tuua. Ta märkab, et soliidne seltskond ei mõtle abstrakseelt, sest see on jube ja nende jaoks liiga. Ka haritud inimesed ei mõtle abstrakselt, sest nende jaoks see on lihtne, aga harinatutega on vastupidi. Hea näide tekstis on mõrvariga. Need, kes mõtlevad abstrakselt, näevad tappijat, ainult tappijana, nad ei vaata sellele, milline inimene ta on: ilus, tark jne. Kuid inimesetundja ...
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktika...
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
NAINE & seksuaalsus folklooris ja ühiskonnas FLKU.04.127 LINDA. ILU & IDEED1 ESSEE Kaire Nurk Ajakiri Linda, esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri eesti naisterahhwale2 alustas ilmumist aastal 1887 Viljandis, andes järgnevalt ligi kakskümmend aastakäiku. Avanumbri esilehel viidatakse ka ajakirja nime rahvusaatelistele seostele Kalevipoja eeposega: Linda suikus surma süles / Kaua külma kalmu al, / Nüid ta tõstab pea üles, / Nüid ta jälle ärkaval. / Ema arm ja ema süda, / Hauaski ei jahtu nad, / Neid ei murra surma oda / Igaweste miilavad! /.../ Nüid on lõhkend kalmumägi / Kõrge tänu Taarale / Nüid on lõpmas sortsi wägi, / Linda ärkab ülesse. / Tema hüüab Eesti õues: / Tõuske tütred, ärgake! / Koit ju punab taeva põues, / Miks te'e weel nüid uinute. Värsivormis pöördumine lugeja poole näib kokku monteeritud laenudest Kreutzwaldilt ja Koidulalt, sj on peategelaseks tõstetud eepose MEES-kangelase Kalevipoja asemel N...
annaabi.ee 
