Olles avatud, püüdleb valitsus võimu teostamises kodanike võimalikult laia osavõtu poole, püüdleb nendega kommunikeerumise poole. Kuigi riik püüab toimida vastavalt demokraatlikule riigikorrale, on Eestis siiski probleemiks valitsuse liigne omakasupüüdlikkus, poliitikute rahanälg, valitsuse ja riigikogu segase võitu suhestatus ja mõju ning liigselt silma torkavad ja kõrva kriipivad korruptsioonijuhud. Olenemata kodanike ja riigi vahelisest kommunikatsioonist, selle ideaalsusest või puudustest, toimivad riigijuhid siiski pigem nii, nagu nende arvates kasulik on. «Kandke hõbepaberist mütse,» ei lähe meil ju kunagi enam meelest. «Seni kuni kriitiline mass meist riigi loomises ei osale, ei lähe see ka paremaks,» ütleb kommunikatsioonikonsultant Daniel Vaarik. «Riik on kallis ja see eeldab inimestelt ühist osalust.» (Eesti Vabariigi Valitsus 2012) Kohati tundub, nagu oleks vaja riigijuhtidele aeg-ajalt meelde tuletada, et riigi juhtimine
Võimalikud tõestusmeetodid olid: a) üksteise peale asetamise meetod, millest lähtub kongruentsiaksioom, Eukleidese 7. aksioom ("Mis üksteist katab, see on alati võrdne"); b) vastuolutõestus, mis reeglina omistatakse küll Parmenidesele, leidub aga varjatud kujul juba lastel, Homerosel ja kõigis keelelistes antiteesides. Et kreeklased joonistasid oma geomeetrilised kujundid liiva sisse, oli neil selge ettekujutus selle geomeetrilise kujundi ideaalsusest, mille puhul teoreemid pidid kehtima. Egiptlased ja babüloonlased ei olnud ideaalseid objekte kunagi tundnud; nende jaoks oli ristkülik põld, ring ratas või kaevuäär. Ilma idealisatsioonita aga ei saanud mõeldagi tõestusest siin tuli teha otsustav samm. On ka arvamus, et traditsioonilised jutustused Thalese ja Pythagorase avastustest on täiesti ebaajaloolised. Thalese kui filosoofi iseloom Thales kujutas endast omamoodi segu filosoofist ja praktilisest teadlasest
süsteemi toime panevaid seoseid pidevalt üritama optimaalselt elus hoida ning see võib inimesele kui ka antud süsteemile lõpuks osutuda ülekoormavaks. Nagu eespool öeldud, peab suutma süsteemi niiviisi käsitleda, et arvestataks kõiki globaalseid ning süsteemiväliseid tegureid mis on võimelised mõjutama süsteemi optimaaselt töötamist. Peab ka säilitama realistlikkuse selles mõttes, et inimene kes saaks iseenesest süsteemi käsitleda, ei tohi liialt fantaseerida süsteemi ideaalsusest, sest paraku on liiga palju looduses esinevaid mõjutegureid ja seaduseid, mis keelavad süsteemil perfektne olemast. III. Teine peatükk lähtub enamjaolt inimesega seotud printsiipidest. Erinevalt eelmisest peatükist, tõstab teine peatükk esile rohkem emotsionaalsemad ning inimlikumad süsteemi käsitlused. See tähendab, et kui eelmises peatükis selgitas autor süsteemiseostest ning miks need vajalikud on, et süsteem funktsioneerida saaks, siis
Võimalikud tõestusmeetodid olid: a) (mõttelise!) üksteise peale asetamise meetod, millest lähtub kongruentsiaksioom, Eukleidese 7. aksioom ("Mis üksteist katab, see on alati võrdne"); b) vastuolutõestus, mis reeglina omistatakse küll Parmenidesele, leidub aga varjatud kujul juba lastel, Homerosel ja kõigis keelelistes antiteesides. Et kreeklased joonistasid oma geomeetrilised kujundid liiva sisse, oli neil selge ettekujutus selle geomeetrilise kujundi ideaalsusest, mille puhul teoreemid pidid kehtima. Egiptlased ja babüloonlased ei olnud ideaalseid objekte kunagi tundnud; nende jaoks oli ristkülik põld, ring ratas või kaevuäär. Ilma idealisatsioonita aga ei saanud mõeldagi tõestusest siin tuli teha otsustav samm. On ka arvamus, et traditsioonilised jutustused Thalese ja Pythagorase avastustest on täiesti ebaajaloolised. Iamblichos (Sissejuhatus Nikomachose Aritmeetikasse, 10.8 Pist.): "Thales defineeris
.......................................................20 3.1.2. Soojusjuhtivus.................................................................................................................21 3.1.3. Difusioon gaasides..........................................................................................................21 3.1.4. Molekulide keskmine vaba tee pikkus gaasides.............................................................21 3.2. Gaaside kõrvalekaldumine ideaalsusest. Van der Waalsi võrrand..........................................21 3.3. Gaaside veeldamine. Joule'i-Thomsoni efekt.........................................................................24 3.4. Faasiüleminekud.....................................................................................................................24 3.5. Kristallid. Kristallilise oleku omadused..................................................................................26 3.6. Vedelikud
(?) 5.Kuidas muutuvad inertgaaside sulamistemperatuurid inertgaasi aatomsuurusega ja miks? Inertgaaside sulamistemperatuurid suurenevad kui nende aatominumbrid suurenevad. Aatominumbrite suurenemine on põhjustatud tugevate sekundaarsete sidemetega suurema aatomsuurusega inergaasides, kus elektronide vabadus moodustada tugevamaid dipoole on suurem 6.Koordinatsiooniarv PTK struktuuris? 12 7.Kuidas tekivad tasakaalsed vakantsid? Materjali tahkumisel kui lokaalsed häiritused ideaalsusest kui ka kristallvõre võnkumiste fluktuatsioonide tõttu tekkinud aatomite ümberpaigutumise tulemusena juba väljakujunenud kristallides. Vakantside tasakaaluline kontsentratsioon suureneb temperatuurile vastavalt.(?) 8.Millised on aatomdifusiooni mehhanismid tahketes kehades? Vakantsmehhanism ja võrevaheline mehhanism. 9.Mis on elektronide liikuvus? Elektronide liikumise resultaadiks on elektronide liikumine elektriväljale vastupidises suunas elektrivool
(?) 5. Kuidas muutuvad inertgaaside sulamistemperatuurid inertgaasi aatomsuurusega ja miks? Inertgaaside sulamistemperatuurid suurenevad kui nende aatominumbrid suurenevad. Aatominumbrite suurenemine on põhjustat tugevate sekundaarsete sidemetega suurema aatomsuurusega inertgaasides, kus elektronide vabadus moodustada tugevamaid dipoole on suurem. 6. Koordinatsiooniarv PTK struktuuris? 12 7. Kuidas tekivad tasakaalsed vakantsid? kas materjali tahkumisel kui lokaalsed häiritused ideaalsusest kui ka kristallvõre võnkumiste fluktuatsioonide tõttu tekkinud aatomite ümberpaigutumise tulemusena juba väljakujunenud kristallides. Vakantside tasakaaluline kontsentratsioon suureneb temperatuurile vastavalt. (?) 8, Millised on aatomdifusioonj mehhanismid tahketes kehades? Vakantsmehhanism ja võrevaheline mehhanism. 9. Mis on elektronide liikuvus? Elektronide liikumise resultaadiks on elektronide liikumine elektriväljale vastupidises suunas- elektrivool. Kõik elektronid liiguvad
defektide e. lineaarsete defektide, kahemõõtmeliste defektide e. kristalliitide vahelised piirpindade ja kolmemõõtmeliste defektide (poorid, võõrfaasid) vahel. 5.2. Punktdefektid 5.2.1. Vakantsid ja võrevahelised aatomid Vakantsid on tühjad aatomkohad kristallvõres, mis normaalselt on ideaalses võres hõivatud. Vakantsid on lihtsamateks punkdefektideks (joon. 3.39). Vakantsid võivad tekkida kas materjali tahkumisel kui lokaalsed häiritused ideaalsusest kui ka kristallvõre võnkumiste fluktuatsioonide tõttu tekkinud aatomite ümberpaigutumise tulemusena juba väljakujunenud kristallides. Vakantside tasakaaluline kontsentratsioon materjalis suureneb temperatuuriga vastavalt (joon 3.38). Q N v = N exp - T kT kus, N - võrekohtade arv; Q t - vakantsi aktivisatsioonienergia (energia, mida on vajalik anda võrele, et toimuks vakantsi moodustumine);
annaabi.ee 
